← Eesti

2-09-48441/2

Obsah (5)§ 661§ 168§ 64§ 430§ 428

2-09-48441 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2009.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-48441 Tsivii

§ 661

lg 4 lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe päevani alates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

  1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-09-
  3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe

(1)päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 AS Swedbank, arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-48441, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. 1 2-09-48441 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud E K esitas 25.09.2009.a Harju Maakohtule hagi V K vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis E K kasuks tütre K K ülal pidamiseks igakuise elatusrahana suuruses 4 000 krooni kuni tütre täisealiseks saamiseni. Pooled esitasid 09.11.2009.a kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille pooled paluvad kinnitada. Võttes arvesse, et 1) Harju Maakohtu menetluses on E K hagi V K vastu elatise suurendamise nõudes ja V K nõustub, et varasemalt väljamõistetu on ebapiisav ning 2) hageja ja kostja soovivad lõpetada vaidluse tsiviilasjas nr 2-09-48441 ning reguleerida ühise lapse ülalpidamisse puutuva, sõlmisid pooled kompromissi alljärgnevatel tingimustel: 1) V K tasub E K elatist tütre K K (sünd xxx.a) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana suuruses 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni alates hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni xxx.a või kui tütar õpib gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, kooli lõpetamiseni. 2) V K tasub elatusraha hiljemalt iga kuu 5-ndaks kuupäevaks E K arveldusarvele. 3) E K vähendab igakuise elatise nõuet summale 2 500 krooni. 4) Poolte kantud menetluskulud jäävad

§ 168

lg 3 alusel neid kandnud poole kanda.

§ 64

lg 2 alusel paluvad lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega

§ 661

lg-2 sätestatud 30-lt päevalt ühele päevale arvates määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Menetlusosalised kinnitavad seoses kompromissi sõlmimisega: 5) Kompromissi sõlmimine on nende vaba tahte avaldus ning kompromissi pole tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ja/või vägivalla mõjul. Pooltele on teada kõik kompromissi sõlmimise asjaolud ja tingimused. 6) Kompromiss on vormistatud kolmes juriidiliselt võrdväärses eksemplaris, millest mõlemad pooled saavad ühe eksemplari ja kolmas edastatakse Harju Maakohtule tsiviilasjas nt 2-09-48441 menetluse lõpetamiseks. 7) Pooled on teadlikud, et

§ 430lg 5 kohaselt on kompromissi kinnitav määrus kehtiv täitedokumendina.

8) E K kohustub mitte hagema elatusraha suurendamise nõudes V K välja arvatud V K majandusliku olukorra märgatava paranemise korral. 9) V K kohustub mitte hagema E K nende kunagise ühise elukohaga – xxx, seotud kommunaalkuludest poole osa tasumist. Pooled paluvad kinnitada hageja ja kostja vahel ülalmärgitud tingimustel sõlmitud kompromissi ning lõpetada tsiviilasja nr 2-09-48441 menetlus. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 2 2-09-48441

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjades. Pooled on sõlmitud kompromissi punktis 8 kokku leppinud, et E K kohustub mitte hagema elatusraha suurendamise nõudes V K välja arvatud V K majandusliku olukorra märgatava paranemise korral. Perekonnaseadus näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last (PKS § 60 lg 1) ning vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PKS § 62 lg 3). Tulenevalt asjaolust, et perekonnaseadus näeb ette, et huvitatud isiku nõudel võib kohus elatise suurust muuta, ei saa kohus kinnitada kompromissi osas, mis on vastuolus seadusega, sest sellega piiratakse huvitatud isiku õigust elatise nõudes kohtu poole pöörduda, kui asjaolud muutuvad. Seega jätab kohus kinnitamata poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu punkti 8, milles pooled leppisid kokku, et E K kohustub mitte hagema elatusraha suurendamise nõudes V K välja arvatud V K majandusliku olukorra märgatava paranemise korral. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab muus osas seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis kokku leppinud, et kompromissi kinnitav määrus ei ole kaevatav (

§ 661

lg 4).

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Raivo Einula kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.