← Eesti

3-07-1982/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2009 Tallinn Haldusasja number 3-07-1982 Juri Toropovi kaebus Viimsi Vallavalitsuse 21.09.2007 korralduse nr 620 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 10.11.2008 otsus Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakoh- Juri Toropovi apellatsioonkaebus tus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
  2. september 2009 Kaebuse esitaja – Juri Toropov, esindaja advokaat JuhoEnn Aule Vastustaja – Viimsi Vallavalitsus, esindaja advokaat Äili Rodi Kolmas isik – Niina Išina, esindaja Natalia Gogitidze RESOLUTSIOON
  3. Jätta Juri Toropovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  4. novembri 2008 otsus haldusasjas nr 3-07-1982 muutmata.
  5. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt
  6. oktoobril
  7. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Juri Toropov, kellele kuulub kinnistu Xxxxxxxxxx xxx xx xxxxxxx, esitas 30.06.2000 halduskohtule kaebuse taotlusega kohustada Viimsi Vallavalitsust välja andma haldusakt, millega kohustada Niina Išinat lammutama Xxxxxxxxxx xxx xx aiamajale tehtud juurdeehitus. Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektor Juhan Kulleri 06.09.2001 ettekirjutusega nr 41 kohustati Xxxxxxxxxx xxx xx hoone omanikku N. Išinat ehitama 31.12.2002 hoone ümber vastavalt 28.08.2001 kinnitatud muudatusprojektile, mis nägi muuhulgas ette juurdeehitusele tulemüüri väljaehitamise. 3-07-1982 J. Toropovi kaebus jäeti rahuldamata Tallinna Halduskohtu 14.12.2001 otsusega haldusasjas nr 3-62/2001 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2002 otsusega haldusasjas nr 2-3/221/
  9. Riigikohtu 26.11.2002 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-64-02 tühistati Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. 04.11.2004 halduskohtu istungil (haldusasja uus nr 3-73/2004) muutis kaebaja taotlust ja palus kohustada Viimsi Vallavalitsust välja andma haldusakt, millega kohustataks N. Išinat ehitama ühe aasta jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest Xxxxxxxxxx xxx xx aiamajale tulemüür. Viimsi Vallavalitsuse 09.11.2004 korraldusega nr 730 määrati 06.09.2001 ettekirjutuse nr 41 täitmise tähtajaks üks aasta arvates kohtulahendi jõustumisest haldusasjas nr 3-73/
  10. 18.11.2004 esitas kaebaja kaebusest loobumise avalduse põhjendusel, et Viimsi Vallavalitsuse 09.11.2004 korraldusega nr 730 määrati 06.09.2001 ettekirjutuse nr 41 täitmise tähtajaks üks aasta arvates asjas kohtulahendi jõustumisest. Tallinna Halduskohtu 22.11.2004 määrusega lõpetati haldusasja nr 3-73/2004 menetlus kaebaja kaebusest loobumise tõttu. Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” muudeti projekteerimisnormide EPN 10.1 mõningaid norme. Määrus jõustus 01.01.
  11. Lähtudes määrusest koostati N. Išina taotlusel
  12. aastal Xxxxxxxxxx xxx xx asuva elamu muudatusprojekti uus variant, milles nähti ette nõutava tuleohutuse tagamiseks naaberkruntide Xxxxxxxxxx xxx xx ja xx hoonestuse vahel varemprojekteeritud tulemüüri asendamine tuletõkkekonstruktsiooniga. Muudatusprojekti uus lahendus kiideti heaks 22.08.2005 Harjumaa Päästeteenistuse poolt ja kinnitati Viimsi Vallavalitsuse Ehitusameti poolt. Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektor J. Kulleri 17.05.2006 otsusega tunnistati kehtetuks 06.09.2001 ettekirjutus nr 41 Xxxxxxxxxx xxx xx hoone välisseina tulemüüriks ümberehituse nõude osas. 19.07.2006 esitas J. Toropov halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 09.11.2004 korralduse nr 730 täitmiseks kohustamiseks. Tallinna Halduskohtu 20.02.2008 määrusega lõpetati haldusasja nr 3-06-1431 menetlus seoses kaebetähtaja ennistamata jätmisega. Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2008 määrusega jäeti kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Riigikohtu 03.09.2008 määrusega ei võetud kaebaja määruskaebust menetlusse. Viimsi Vallavalitsuse 21.09.2007 korraldusega nr 620 tunnistati kehtetuks 09.11.2004 korraldus nr 730 “Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektori 06.09.2001 ettekirjutuse nr 41 täitmise tähtaja määramine“. Korralduse andmise tingis asjaolu, et 06.09.2001 ettekirjutuse nr 41 Xxxxxxxxx külas, Xxxxxxxxxx xxx xx asuva hoone välisseina tulemüüriks ümberehitamise nõude osas on ehitusameti juhataja-ehitusjärelevalve peainspektor 17.05.2006 otsusega tunnistanud kehtetuks, mistõttu on sellest hetkest muutunud sisutuks ka 09.11.2004 korraldus nr
  14. Juri Toropov taotles 11.10.2007 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses Viimsi Vallavalitsuse 21.09.2007 korralduse nr 620 tühistamist järgmistel põhjustel: 1) korralduse andmisel jäeti arvestamata aastatepikkused kohtuvaidlused ja endale võetud kohustused.
  15. aastast on kaebaja pöördunud korduvate avaldustega vallavalitsuse poole seoses N. Išina poolt
  16. aastal ilma ehitusloata aiamaja ümberehitamisega elamuks, mis rikub kaebaja seadusega kaitstud huve; 2

(7)3-07-1982 2) vallavalitsus ei suutnud teostada Xxxxxxxxxx xxx xx elamu ehitamise üle ehitusjärelevalvet ja laskis N. Išinal vaatamata kaebaja teadetele ebaseaduslikust tegevusest selle lõpuni ehitada; 3) 04.11.2004 kohtuistungil loobus kaebaja juurdeehituse lammutamise nõudest ja taotles tulemüüri ehitamist. Vastustaja andis välja vastava akti ja seetõttu nõustus kaebaja asja menetluse lõpetamisega. Vastustaja ei taganud haldusakti täitmist; 4) vastustaja kinnitas 22.08.2005 Xxxxxxxxxx xxx xx muudatusprojekti, kuigi kehtis alles vallavalitsuse korraldus nr 730 ja vastustajal puudus alus projekti kooskõlastamiseks; 5) juhul, kui vallavalitsus oleks juhindunud üldistest haldusmenetluse põhimõtetest, sh selgitamis- ja abistamiskohustusest, hoolsuskohustusest ning arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise kohustusest, ei oleks ta võtnud endale kohustusi korraldusega nr 730, mida ta ei kavatsenud täita ja tühistas võetud kohustused korraldusega 620; 6) tulemüür tagaks kaebaja aiamajale tuleohutuse nii praegu kui ka hiljem, kui ta hakkab oma aiamajale tegema ümber- või juurdeehitusi. Tuletõkkekonstruktsioon nõuab aga kaebajalt suuremaid kulutusi ja paneb ette rohkem piiranguid tuleohutuse normide täitmisel, mis kujutab endast omandi vaba kasutamise piiramist. On ebaõiglane, et kaebaja, kes ei ole nende piirangute tekkimises süüdi, peab võtma endale täiendavaid kohustusi. Petetud on kaebaja õiguspärast ootust, et kolmas isik ja Viimsi Vallavalitsus täidavad endale võetud kohustusi. 3. Viimsi Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) ehitusjärelevalve peainspektor J. Kuller tegi ettekirjutuse nr 41 Xxxxxxxxxx xxx xx juurdeehituse vastavusse viimiseks 28.08.2001 kinnitatud muudatusprojektiga ja vallavalitsuse 09.11.2004 korraldusega nr 730 määrati üksnes tähtaeg ettekirjutuse nr 41 täitmiseks. N. Išina vallavalitsusele esitatud muudatusprojekt oli kooskõlastatud Harjumaa Päästeteenistusega 05.06.2001 ja vastas tol ajal kehtinud tuleohutusnõuetele, mis nägid ette tulemüüri püstitamise. Vallavalitsus kinnitas 28.08.2001 muudatusprojekti Xxxxxxxxxx xxx xx asuvale elamule ja andis 21.04.2004 välja sama projekti alusel ehitamiseks ehitusloa nr 2197; 2) vallavalitsusel puudus muutunud õiguskeskkonnas alus keelduda N. Išina muudatusprojekti kooskõlastamisest ja tulemüüri ehitamise nõude asendamisest tuletõkkekonstruktsiooniga; 3) ehitusameti juhataja J. Kulleri 17.05.2006 otsusega tunnistati kehtetuks 06.09.2001 ettekirjutus nr 41 Xxxxxxxxxx xxx xx hoone välisseina tulemüüriks ümberehituse nõude osas, kuna Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 muudetud projekteerimisnormide EPN 10.1 normatiivide kohaselt ei ole Xxxxxxxxxx xxx xx ja Xxxxxxxxxx xxx xx asuva hoonestuse vahelise tuleohutuse nõuetekohaseks tagamiseks enam nõutav tulemüüri ehitamine. Xxxxxxxxxx xxx xx muudatusprojekti uus variantlahendus on heaks kiidetud Harjumaa Päästeteenistuse poolt ja kinnitatud vallavalitsuse ehitusameti poolt, mistõttu on ära langenud vajadus ettekirjutuses nr 41 ettenähtud välisseina ümberehitamiseks tulemüüriks. Vallavalitsuse 21.09.2007 korralduse nr 620 andmise aluseks oli asjaolu, et 06.09.2001 ettekirjutus nr 41 (Viimsi vallas, Xxxxxxxxx külas, Xxxxxxxxxx xxx xx asuva hoone välisseina tulemüüriks ümberehitamise nõudes) oli ehitusjärelevalve peainspektori 17.05.2006 otsusega tunnistatud kehtetuks. Eeltoodust tulenevalt korrastas vallavalitsus vaidlusega seotud õigusaktid; 4) J. Toropovi tänased õigused ei ole 09.11.2004 korralduse nr 730 kehtetuks tunnistamisega riivatud, kuna ettekirjutus nr 41, mille täitmise tähtaeg oli selle korraldusega määratletud, on tühistatud juba 17.05.2006 ja korraldus nr 730 on sisutühi. Ehitusameti juhataja 17.05.2006 otsust ettekirjutuse nr 41 tühistamise kohta J. Toropov vaidlustanud pole. Ainuüksi asjaolu, et J. Toropovi kaebusest loobumise avalduse esitamise aluseks oli korralduse nr 730 vastuvõtmine, ei tähenda, et tänases olukorras oleks korralduse nr 730 kehtetuks tunnistamine J. Toropovi huve ja õigusi selliselt riivav, et annaks aluse nõuda 21.09.2007 korralduse nr 620 tühistamist; 5) vallavalitsus on vaidlustatud korralduse andmisel võtnud arvesse vastuses kajastatud sündmusi, toimunud kohtuvaidlusi ja muudatusi seadusandluses. Otsustus on tehtud kaalutletult, otsuse tegemisega ei ole rikutud ei haldusakti adressaadi N. Išina ega kaebaja õigusi. 3
(7)3-07-1982
  1. Niina Išina palus jätta kaebuse rahuldamata ja nõustus vastustaja seisukohtadega.
  2. Tallinna Halduskohtu 10.11.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Põhjendused: 1) Tallinna Ringkonnakohus on jõustunud 26.06.2008 määruses haldusasjas nr 3-06-1431 muuhulgas leidnud, et kohustus ehitada välja tulemüür tekkis kolmandal isikul ettekirjutusega nr
  3. Korraldusega nr 730 kohustuse sisu ei muudetud, vaid pikendati selle täitmise tähtaega. Seega muudeti ettekirjutust nr 41 üksnes tähtaja osas. Ettekirjutuse nr 41 kehtetuks tunnistamisega lõppes kolmandale isikule pandud tulemüüri ehitamise kohustus. Korraldus nr 730, millega üksnes muudeti ettekirjutust nr 41 kohustuse täitmise tähtaja osas, ei oma pärast ettekirjutuse nr 41 kehtetuks tunnistamist iseseisvalt regulatiivsust. Kaebajal ei säili õigus nõuda haldusakti täitmist piiramatult. Kui haldusorgan on keeldunud haldusakti täitmisest, tuleb enda õiguste kaitseks pöörduda 30-päeva jooksul kohtusse; 2) haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. HMS § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusakti andja haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Nähtuvalt vastustaja seletusest ja korralduse nr 620 tekstist, võeti korraldus vastu kohtuvaidlustega seotud õigusaktide korrastamiseks, sest Xxxxxxxxxx xxx xx asuva hoone välisseina tulemüüriks ümber- ehitamise nõude osas oli ehitusjärelevalve peainspektor 17.05.2006 otsusega tunnistanud kehtetuks ettekirjutuse nr 41, mistõttu muutus sellest hetkest sisutühjaks ka korraldus nr 730; 3) kohtuistungil tunnistas vastustaja esindaja, et ilmselt unustati ettekirjutuse nr 41 kehtetuks tunnistamisel korraldus nr 730 kehtetuks tunnistada. Puuduvad HMS § 64 lg 2 viidatud asjaolud, mis keelaks korraldust nr 730 kehtetuks tunnistada. Samuti pole kaebaja viidanud selliste asjaolude olemasolule ja seetõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks; 4) kaebaja argumendid tulemüüri püstitamise ja haldusakti püsimajäämise suhtes pole veenvad ja osaliselt ka asjakohased. Vastustaja on ettekirjutuse nr 41 ja korralduse nr 730 kehtetuks tunnistamisel lähtunud seaduslikest alustest ja tema tahtest sõltumatult välja kujunenud olukorrast. Kaebaja, keda kohtuasjas nr 3-73/2004 esindas sama esindaja, kes käesolevas asjas, muutis varasemas menetluses oma nõuet ja nõustus asja menetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud alusel asja lõpetamisega nõustumisel võttis kaebaja endale riski, et võib ilmuda seaduslik alus, mis muudab vastava haldusakti täitmise võimatuks. Kaebaja ei taotlenud kohtuasja lõpetamisel ka kompromissi sõlmimist, milles oleks kindlaks määratud kolmanda isiku kohustus püstitada tulemüür. Selline kompromiss oleks andnud vastustajale aluse keelduda kolmanda isiku igati seaduslikust taotlusest uue ehitusprojekti kinnitamiseks. Vastustaja on korrektselt leidnud, et tal puudus õiguslik alus selle realiseerimise keelamiseks; 5) käesoleva kohtuvaidluse kontekstis on asjassepuutumatud kaebaja väited tema omandiõiguse seadusevastasest kitsendamisest. Nende õiguste kitsendamisega seotud asjaolud võivad olla üheks aluseks tulevikus võimaliku kahjunõude esitamiseks riigivastutuse seaduse alusel; 6) käesolev asi ei ole faktiliselt ega õiguslikult nii keerukas ega mahukas, et vastustaja poleks oma tavategevuse raames saanud toime tulla oma seisukohtade kohtule esitamisega. Seetõttu jääb rahuldamata vastustaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 10 620 krooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. Juri Toropovi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Põhjendused: 1) 17.05.2006 otsusega tühistas Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peaspetsialist 06.09.2001 ettekirjutuse nr 41, mis nägi ette Xxxxxxxxxx xxx xx tulemüüri ehitamise ja mille 4
(7)3-07-1982 vajadust kinnitas 09.11.2004 korraldus nr
  1. Otsus piirab kaebaja võimalust kasutada kogu kinnistut; 2) 22.08.2005 kinnitas Viimsi Vallavalitsuse Ehitusamet Xxxxxxxxxx xxx xx muudatusprojekti variantlahenduse, mis nägi ette tulemüüri asemel tuletõkke konstruktsiooni ehitamise. Kohalik omavalitsus tõi põhjenduseks, et tuletõke on sama hea kui tulemüür ja kaitseb kaebajat täielikult tuleõnnetuse eest. Kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu. Seda, et tuletõke ei taga tuleohutust, tõendas oma käitumisega ka kolmas isik, kes pöördus 05.12.2005 Harjumaa Päästeteenistusse seetõttu, et kaebaja oli ladustanud oma küttepuud nn tuletõkke vahetusse lähedusse. Päästeteenistus nõudis kaebajalt küttepuude koristamist, sest luges seda tuleohtlikuks. Järelikult tuletõke ei taga tuleohutust. Vaatamata sellele pidas kohus kaebaja väiteid omandiõiguse seadusevastasest kitsendamisest asjasse puutumatuteks. Selle küsimuse lahendamiseks palus kaebaja määrata ehitusekspertiisi, mis annaks vastuse Angervaksa 15 tuletõkke ehitamisest tulenevatest kitsendusest tema kinnistul, kuid taotlus jäeti rahuldamata ja vajalik küsimus arutamata; 3) tuginedes Tallinna Linnavalitsuse 02.06.1995 määruse p-dele 2.2 ja p 2.3 ning Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 §-le 2, § 12 lg-tele 1 ja 2 ning § 19 lg-tele 1 ja 2, leiti, et tuletõkke ehitamist ei saa pidada tuleohutust tagavaks ega seaduslikuks. Xxxxxxxxxx xx tuletõkkest tehtud fotodelt on selgelt näha selle tuleohtlikkus; 4) kohtuistungil tunnistas vastustaja esindaja, et ilmselt unustati ettekirjutuse nr 41 kehtetuks tunnistamisel korraldus nr 730 kehtetuks tunnistada. Seega tunnistatakse, et nii ettekirjutuse nr 41 kui ka korralduse nr 730 kehtetuks tunnistamisel rikuti loogilist järjekorda haldusaktide kehtetuks tunnistamisel ja kaebaja õigusi. Kaevatav korraldus rikub kaebaja õigust ja on vastuolus tema huviga kasutada kogu kinnistut. 30.12.2008 palus kaebaja võtta asja juurde OÜ Hamarte ekspertarvamuse (selgitamaks, kuidas tuletõkke ehitamine rikub kaebaja huve) ja 16.08.2004 OÜ Ehitusekspert eksperthinnangu Xxxxxxxxxx xxx xx omaniku senise seadustamata ehitustegevuse ja selle tegevuse tulemi (ehitise) Xxxxxxxxxx xxx xx edasist kasutamist halvendava mõju kohta. 08.07.2009 esitas kaebaja ehitusekspertiisi määramise taotluse, kuna talle selgus, et tal puudub võimalus ehitada oma kinnistul vahetult nn tuletõkke lähedusse sauna. 02.09.2009 avalduses palus J. Toropov kontrollida, kas ekspertiisi taotluse rahuldamata jätmine halduskohtu poolt oli põhjendatud ja lükata asi edasi kuni ekspertiisi arvamuse saamiseni.
  2. Viimsi Vallavalitsuse kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) kaebaja vaidlustab sisuliselt Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektori 17.05.2006 otsust tühistada 06.09.2001 ettekirjutus nr
  3. Sellist halduskaebust ei ole aga menetluses. Apellatsioonkaebusest ei nähtu ühtegi põhjendust, millega kaebaja vaidlustaks korralduse nr 730 sisutühjust alates 17.05.2006 ja sellest tulenevat õigust korraldus nr 620 kehtetuks tunnistada. Kaebaja seob kaebuse üksnes ettekirjutuse nr 41 kehtetuks tunnistamise otsuse ja sellest tulenevate tagajärgedega. Kuna kaebaja on minetanud õiguse kohtumenetluses vaidlustada ettekirjutuse nr 41 kehtetuks tunnistamist, samuti õiguse nõuda korralduse nr 730 täitmist, ei ole apellatsioonkaebuses esitatud argumendid põhjenduseks, miks peaks halduskohtu otsuse tühistama; 2) vastuseks kaebaja täiendavate tõendite asja juurde võtmise taotlusele leidis vastustaja, et kaebaja esitatud uued tõendid ei ole käesolevas vaidluses asjakohased, kuna ei ole võimalik arutada tulemüüri rajamise kohustuse olemasolu kolmandal isikul või uue kohustuse tekkimist; 3) vastustuseks kaebaja ekspertiisi määramise taotlusele, märkis vastustaja, et eksperdile esitatud küsimustest nähtuvalt soovib kaebaja saada teada, millisel määral mõjutab tuletõkke müüri asendumine tuletõkkeseinaga tema ehitusõiguse ulatust ning kas ehitusõiguse muutumine toob kaasa talle ehitusõiguse realiseerimisel täiendavaid kulutusi. Käesoleva vaidluse raames ei ole 5
(7)3-07-1982 võimalik neid küsimusi lahendada, kuna ekspertiisiga soovitud tulem ei anna täiendavat informatsiooni vaidluse objektiks oleva haldusakti õiguspärasuse küsimuses. Halduskohus jättis 27.10.2007 kohtuistungil õigesti rahuldamata kaebaja ekspertiisi määramise taotluse põhjendusel, et see väljub kaebuse piiridest. TsMS § 293 kohaselt võib kohus määrata ekspertiisi vaid asjas tähtsust omavate ja eriteadmisi vajavate asjaolude selgitamiseks. Käesoleva kaebuse lahendamisel ei oma ehitusõiguse ulatuse muutumine tähtsust.
  1. N. Išina leidis, et apellatsioonkaebuses ei ole esitatud sisuliselt põhjendusi kohtuotsuse tühistamiseks ja kaebaja taotlus ehitusekspertiisi määramiseks tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja on käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses taotlenud Viimsi Vallavalitsuse 21.09.2007 korralduse nr 620 tühistamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lg 7 esimese lause kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Tulenevalt kaebuse taotlusest on antud kaebuse esemeks Viimsi Vallavalitsuse 21.09.2007 korraldus nr 620, millega tunnistati kehtetuks 09.11.2004 korraldus nr 730 “Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektori 06.09.2001 ettekirjutuse nr 41 täitmise tähtaja määramine“. Seega pidi halduskohus kaebaja väidete ja nendele esitatud vastuväidete alusel kontrollima nimetatud korralduse õiguspärasust ehk teisisõnu seda, kas Viimsi Vallavalitsus on tunnistanud 21.09.2007 korraldusega nr 620 õigesti kehtetuks oma 09.11.2004 korralduse nr 730 või mitte.
  3. Arvestades eeltoodut väljuvad kaebaja Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektor J. Kulleri 06.09.2001 ettekirjutust nr 41, Viimsi Vallavalitsuse Ehitusameti poolt 22.08.2005 kinnitatud Xxxxxxxxxx xxx xx muudatusprojekti variantlahendust ja Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektor J. Kulleri 17.05.2006 otsust puudutavad väited käesoleva kaebuse piiridest, mistõttu halduskohus ei pidanud neid kaebaja väiteid kontrollima ega hindama. Halduskohus järeldas õigesti, et kaebaja väited omandiõiguse seadusevastasest kitsendamisest on asjasse puutumatud.
  4. Kuivõrd kaebuse esemeks ei ole Xxxxxxxxxx xxx xx hoone välisseina tulemüüriks ümberehitamise ega tulemüüri asemel tuletõkke ehitamise õiguspärasuse küsimused, samuti kaebaja kinnistu ehitusõiguse ega tuletõkke tuleohutuse tagamise küsimused, jättis halduskohus kaebaja ekspertiisi läbiviimise taotluse põhjendatult rahuldamata. HKMS § 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Viimsi Vallavalitsuse 21.09.2007 korralduse nr 620 õiguspärasusele hinnangu andmiseks ei ole vaja küsida ehituseksperdilt arvamust. Samadel põhjendustel ei ole asjakohased kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud ekspertarvamused ning puudub alus kaebaja taotluse rahuldamiseks ja ehitusekspertiisi määramiseks.
  5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjenduste ja järeldusega selles, et Viimsi Vallavalitsuse 09.11.2004 korralduse nr 730 kehtetuks tunnistamine 21.09.2007 korraldusega nr 620 oli lubatav ja õiguspärane. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsus kaebuse rahuldamata jätmise kohta lõppjäreldustes õige.
  6. Asjaolu, et Viimsi Vallavalitsus ei tunnistanud 09.11.2004 korraldust nr 730 vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektori 06.09.2001 ettekirjutuse nr 41 täitmise tähtaja määramise kohta 6
(7)3-07-1982 kehtetuks samaaegselt 06.09.2001 ettekirjutuse nr 41 kehtetuks tunnistamisega, ei muuda 21.09.2007 korraldust nr 620 õigusvastaseks. Kuna Viimsi Vallavalitsuse 09.11.2004 korraldusega nr 730 ei võetud kohustusi, vaid määrati ettekirjutuse täitmise tähtaeg, siis ei tühistatud ka 21.09.2007 korraldusega nr 620 endale võetud kohustusi. Seega ei saa kaevatav korraldus rikkuda kaebaja õigusi ega takistada tal mingilgi moel kogu Xxxxxxxxxx xxx xx asuva kinnistu kasutamist.
  1. Neil põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
  2. Kohtuistungil taotles vastustaja esindaja 12 239,28 krooni menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ning esitas kohtukulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavad dokumendid. Riigikohus on korduvalt (nt lahendis nr 3-3-1-62-08 p 15-16) rõhutanud, et haldusorganil ei ole küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Ringkonnakohtu hinnangul ei välju käesolev kohtuasi kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest ja väline õigusabi ei olnud seetõttu vajalik. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Tulenevalt eeltoodust jääb vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Kaire Pikamäe Ruth Virkus Lilianne Aasma 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.