kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, on kostja kohustatud kandma ka pool lapse ülalpidamiskuludest ehk maksma elatist 4000 krooni. Hageja sissetulekuks hagi esitamise ajal oli tema töötasu lasteaias summas 9641 krooni kuus (brutopalk) Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena koopiad lapse sünnitunnistusest (lk 7), hageja ja O P abielutunnistusest (lk 9) , hageja ja kostja abielulahutuse tunnistusest (lk 8), kohtuotsusest tsiviilasjas 2-08-4761 (lk 2-6), oma palgatõendi ning oma pangakonto väljavõtted (lk 11-24), kust nähtuvad mitmesugused kulutused, sh ka lapse vajadusteks tehtud kulutused. Asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungil kinnitas hageja, et laps tegeleb ujumisega. Hageja on esitanud pangakonto väljavõtted, millest nähtub, kui palju lapse peale kulub raha. Hageja ei saa keelata lapsel spordiga tegeleda ja lapsel on spordis head tulemused. Praegu oleks vaja tasuda kevadise laagri maksumus 3000 krooni. Treener nõuab, et laps läheks laagrisse, kuid hageja ei saa oma palgast laagrisseminekut lapsele võimaldada. Hageja kinnitas, et tema perekonnas on lisaks lapsele veel hageja uus abikaasa, kes kõik elavad kolmekesi kahetoalises korteris Pelgurannas. Lapse söögi peale kulub kuus 2000 krooni, 2 Tsiviiltoimik 2-09-27199 riietele 1000 krooni, koolile kulub kuus 400 krooni. Kogu aeg on vaja vitamiine, kuna lapsel on olnud kopsupõletik ja kreeme on vaja peale ujumist, milleks kuluvat 600 krooni kuus. Lapse eluasemekulud moodustavad 2000 krooni kuus. Hageja tasub korteri laenu, mistõttu reaalselt on kulutused korteri eest umbes 2500 krooni kuus. Hageja vähendas nõuet, mille kohaselt lapse eluasemekuludeks jääks 1000 krooni kuus. Hageja selgitas, et lapse koolituskulud koosnevad eesti ja inglise keele eratundidest, mille võtmise eest maksab ta sularahas lasteaia õpetajale LP, kes töötab xxx, kus õpetab eesti keelt Inglise keele õpetajat praegu pole, aga ta kohe tuleb. Laps käib muusikatundides Kanuti aias, kus õpib klaverit. Selle eest tuleb tasuda 300 krooni. Ujumine maksab 500 krooni kuus (spordiklubi xxx, milline asub xxx). Muude kulude peale kulub 900 krooni kuus. Selle moodustavad teatrikülastused, sõprade sünnipäevad, muud üritused. Teatris käiakse igal nädalavahetusel. On perioode, mil jätku kostjalt seni väljamõistetud 2500 kroonist kuus. Hageja kinnitas, et kostja on maksnud siiani emalt väljamõistetud elatusraha korralikult. Hageja ütles, et käis lapsega ortodondi vastuvõtul, kus selgus, et lapsele on vaja pooleks aastaks breketid soetada, millele kulub 2500 krooni. Niisugust raha hagejal ei ole. Hageja ütles, et ta on nõus ka sellega, kui kostja maksaks igakuiselt lapse ülalpidamiseks 3000 krooni ja kannaks mulle tagasi tulumaksu tagastuse või alternatiivselt oleks ta nõus, et kostja maksab 3500 krooni kuus alates hagi esitamisest ja tulumaks jääks hageja kanda. Hageja soovis, et kohus teeks asjas otsuse olemasolevate tõendite põhjal Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse hagile (lk 29-30), milles teatas, et ta ei ole nõus hageja nõudmistega ega sellega, et lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad 8000 krooni, pidades vähem kui üks aasta hiljem taolise suurusega elatusraha nõudmist põhjendamatuks ja vastuvõetamatuks. Kostja leidis, et hageja kunstlikult ja sihiteadlikult suurendab pidevalt kulutusi lapse ülalpidamiseks. Hageja väited on paljasõnalised, demonstratiivsed ja tõendamata. Need ei vasta lapse tegelikele vajadustele. Kostja leidis, et olukorras, kus palgad langevad ja inimesed kaotavad töö, võiksid kaheksa aastase lapse ülalpidamiskulud olla oluliselt tagasihoidlikumad. Hageja käib regulaarselt reisimas, samuti säästab raha ja kannab hoiuarvele 3000-5000 krooni regulaarselt. Hageja teeb kostjale takistusi lapsega suhtlemisel, küsides selle eest eraldi raha. Raskest majanduslikust olukorrast hoolimata on kostja püüdnud anda endast parima oma poja ülalpidamises. 2009. a veebruaris kaotas kostja põhitöökoha. Hiljem on ta teinud tööd tähtajalise lepingu alusel. Kostja tasub igas kuus 5600 krooni kodulaenu, millele lisanduvad kommunaalmaksed 1500-2500 krooni kuus, sõltuvalt aastaajast. Toidule kulub 1000 krooni kuus. Lähtuvalt sissetulekust ei oleks kostjal võimalik maksta hagejale elatusraha isegi mitte minimaalmääras. Kostja suudaks tegelikult maksta vaid 500 krooni kuus. Kohtuistungil kinnitas kostja, et ta siiski ei soovi esitada vastuhagi, samuti ei soovinud ta käesolevas menetluses tühistada 15.09.2008 otsust. Kostja palus jätta hagi esitatud suuruses rahuldamata, kinnitades, et tal ei ole mingil juhul võimalik maksta elatusraha ka mitte 3000 krooni kuus tingimustel, mida pakkus istungil välja hageja. Istungil kordas kostja varasemaid kohtule kirjalikult esitatud seisukohti ja pidas lapse ülalpidamiseks 8000 krooni kuus põhjendamatuks. 3 Tsiviiltoimik 2-09-27199 Kohus võimaldas pooltel istungil tehtud vaheajal läbi rääkida eesmärgiga jõuda asjas poolte kompromissini. Kuigi pooled jõudsid üksmeelele lapsele ühes kuus vajalike keskmiste kulutuste suuruses, jäi kompromiss sõlmimata. Pooled kinnitasid, et lapsele kulub kuus keskmiselt 5400 krooni: söögi peale kulub kuus 1500 krooni, riietele 800 krooni, kooli jaoks 300 krooni, ravimitele ja hügieenitarvetele 400 krooni, eluasemele 800 krooni, koolitusele 1000 krooni, muud kulud oleksid 400 krooni ja elukindlustus 200 krooni. Seega kinnitasid pooled ühiselt, et põhjendatud kulutuste suuruseks lapse ülalpidamisel kuus on kulutused 5400 krooni ulatuses. Kostja avaldas istungil, et ta on nõus sellega, et elatusraha suuruseks oleks käesoleval ajal 2700 krooni kuus, mitte rohkem. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilasjas juhindub kohus Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse §-st 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 2 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel muuta elatise suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.
lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Aastatel 2008-2009 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks Eestis 4350 krooni. Sellest lähtudes on väikseim võimalik elatusraha suurus 2175 krooni. Kohus leiab, et aluseks väljamõistetud elatise suuruse muutmisele käesolevas vaidluses on eelkõige järeldus, milleni pooled kohtuistungil ühise arutelu tulemusel jõudsid, st et nende ühise lapse ülalpidamiseks kulub keskmiselt 5400 krooni kuus. Kostja on ise kinnitanud, et on nõus, et tema tasuks nüüd elatusraha 2700 krooni kuus. Seega on kostja aktsepteerinud vabatahtlikult, et poolte alaealise lapse vajadused on mõnevõrra siiski suurenenud võrreldes ajaga, mil viimati elatis lapse ülalpidamiseks välja mõisteti. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks, mida tõendada ei ole vaja, on ka see, et elukallidus, eelkõige esmatarbekaubad, toit ja tasu kasutatud teenuste eest ei ole võrreldes 2008. aasta septembrikuuga Eesti Vabariigis suurenenud, vaid pigem on elukallidus näidanud langustendentsi. Seega on hageja poolt hagis nõutav 4000 krooni kohtu arvates põhjendamatu, tegelikele asjaoludele mittevastav ja ilmselgelt käesolevaks ajaks liiga suur summa, millega kaheksa aastast last kuus üleval pidada tuleks. Lapse vajadused ei ole kohtu arvates napilt üks aasta hiljem niisuguses ulatuses kasvanud, mis tingiks elatusraha suurendamise 1500 krooni võrra. Arvesse saab elatusraha määramisel võtta ülalpeetava tegelikke vajadusi, kuid kindlasti ka üldisi kaupade ja teenuste hindu. 4 Tsiviiltoimik 2-09-27199 Ka riik on teist aastat jätkuvalt jätnud samaks kuupalga alammäära suuruse, siit tulenevalt on samasugune olnud ka riigi poolt määratletud väikseim elatusraha suurus. On omaette küsitav ka, kuivõrd mõistlik on laast koormata üheaegselt mitme keele õppimisega, sagedaste treeningutega ja muude huvide arendamisega. Hageja ei ole esitanud andmeid, kellele ja kuidas tasub ta poja eratundide eest (eesti ja inglise keel) Nii hageja kui kostja on tegelikult kohtus konstateerinud, et lapse ülalpidamiseks kulub keskmiselt 5400 krooni kuus. Seega ei ole hageja suutnud tõendada lapse vajadusteks nõutava 8000 krooni kulutamist kuus. Poolte poolt esitatud seisukohad lapse kulutuste kohta kuus tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Eeltoodu alusel on hagi elatise suuruse muutmiseks kohtu arvates õiguslikult põhjendatud vaid suhteliselt tagasihoidlikus ulatuses, so 200 krooni võrra. Kohus leiab, et kaheksa aastase lapse ülalpidamiseks on 5400 krooni kuus igati mõistlik ja põhjendatud suurus. Arvestades
Puuduvad niisugused asjaolud, mille alusel saaks suurema osa ülalpidamiskohustusest panna kostjale. Seega tuleks lapse ülalpidamiskulude kandmine vanemate vahel jagada kohtu arvates võrdselt. Kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Sama nõue kehtib ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, asub kohus seisukohale, et poolte alaealise lapse ülalpidamiseks kostjalt väljamõistetud elatusraha suurust tuleb muuta alates hagi esitamisest, so alates 09.06.2009, 2700 kroonini kuus. Kohus saab kostjalt hageja hagi alusel elatise lapse ülalpidamiseks välja mõista vaid lapse täisealiseks saamiseni. Pärast täisealiseks saamist saab laps esitada ise kostja vastu nõude elatise väljamõistmiseks kuni gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamiseni kui kostja vabatahtlikult lapsele elatusraha ei anna. Menetluskulud Tulenevalt RLS § 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskulusid riigilõivu näol käesolevas kohtuvaidluses pooltel ei ole. Raivo E i n u l a Kohtunik 5 Tsiviiltoimik 2-09-27199 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.