← Eesti

2-08-90605/10

Obsah (8)§ 208§ 217§ 218§ 230§ 231§ 1028§ 113§ 94

Tsiviilasi nr.2-08-90605 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2009 Tallinn Tsiviilasja nu

§ 208

lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab tarbijalemüügi definitsiooni, mille kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses tuleb kohaldad tarbijalemüügi sätteid, kuna hageja on füüsiline isik ning kostja tegutses majandus- ja kutsetegevuse raames ning müügilepingu objektiks oli vallasasi.

§ 217

lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Hageja kinnistule paigaldatud pump lakkas töötamast 23.11.2007, seega tuleb kohaldada

§ 218

lg 2 sätteid, mille kohaselt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.

§ 218

lg 2 teine lause määrab ära tõendamiskoormuse, seega on käesoleva vaidluse puhul kostja kohustus tõendada, et pump riknes mitte asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu vaid muul põhjusel ning asi vastas lepingutingimustele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 23.11.2007 oli tormine. Tunnistaja RK ütluste kohaselt võis olla tegemist äikesetormiga. Kohus leiab, et tunnistaja väide äikesetormi kohta ei ole usaldusväärne. Eesti kliimas on ebatõenäoline, et novembri lõpus esineks sellist ilmastikunähtust, sest äikese tekkimiseks on vaja kas maapinna ebaühtlasest soojenemisest tekkinud tõusvaid õhuvoole või külma ja sooja õhtumassi kokkupuutepinnal. Liiatigi ei viibinud tunnistaja hageja kinnistul tormi ajal ning ei saa anda ütlusi ilmastikutingimuste kohta hageja kinnistul või seda elektriga varustava alajaama juures 23.11.

  1. Kohus leiab, et elektrikatkestuse põhjusena tuleb käsitleda EE AS poolt nimetatud riket. Kohtule esitatud EE AS kirjast nähtub, et hageja kinnistut varustatakse elektrienergiaga Jõelähtme-Koogi 10kV fiidri Koeralooga 1070,4kV KTP tüüpi alajaama F3 0,4kV fiidri õhuliinilt ning 23.11.2007 kell 18.26 lülitus rikke tõttu välja Jägala 110/20kV alajaama vahetrafo fiider nr
  2. Kirja kohaselt oli tegemist keskpinge poolel toimunud rikkest põhjustatud (voolu)katkestusega. Kohtule esitatud hageja kinnistu elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusest nähtub, et hageja elektripaigaldis on paigaldatud nõuetekohaselt. Tunnistuses mainitud tehniline kontroll on teostatud hageja kinnistul paikneva kogu elamu elektripaigaldiste kohta sh välisvalgustus, põrandaküte jm. Kohtule esitatud GPEOÜ pumba ülevaatuse aktist nähtub, et pumba korpuses oli ava, mille kaudu imbus moorotisse vesi ning see põhjustaski pumba riknemise. Ava tekkepõhjuseks võis olla elektrivoolu leke pumba moorotikorpuse ja kaevu mantelduse vahel. Mootori osad ei olnud tahmunud ega tuvastatud ka ülelöökide jälgi. Kohus asub seisukohale, et GPEOÜ pumba ülevaatuse aktist ei nähtu, et pumba riknemise põhjuseks oli ülepinge. Vastupidi, ülepingele viitavaid jälgi mootoris ei olnud. Akti kohaselt võis ava tekke põhjuseks olla aga elektri leke, mis ei ole sama mis voolukatkestus. Kohus asub seiskohale, et elektrilekke olemasolu eest vastutab kostja, sest pumba paigaldamisega tegeles kostja. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole menetluse käigus ümber lükanud seaduses sätestatud eeldust, et kuue kuu jooksul pärast asja üleandmist ilmnenud puuduste puhul eeldatakse puuduse olemasolu juba asja üleandmisel. Kostja on asja üleandmisel andnud pumbale garantii, mis nähtub üleandmise-vastuvõtmise aktist.

§ 230

lg 1 sätestab, et müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Kostja asendas puudustega asja, kuid esitas selle eest arve.

§ 231

lg 4 p 1 sätestab, et tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et müügigarantii annab ostjale garantiitähtajal õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist. Kohus leiab, et kostjal ei olnud õigust hagejalt uue pumba eest tasu nõuda, sest kostja oleks pidanud pumba garantiikorras tasuta välja vahetama. Hageja tasus uue pumba eest ekslikult, arvates, et pumba rikke põhjustas elektrikatkestus. Hageja nõude rahuldamisel tuleb lähtuda alusetu rikastumise sätetest, sest hageja tegi soorituse, mida ta tegema ei pidanud.

§ 1028

lg 1 sätestab, et Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10080 krooni.

§ 113

lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist alates ajast, mil kostja sai teada, et ta on alusetult rikastunud. Kohus asub seisukohale, et kostja sai pumba rikkest teada 24.

  1. Kostja teadis müügilepingu sõlmimisel, et tal on garantii korras katki läinud pumba tasuta asendamise või parandamise kohustus ning teadis seda ka arve esitamisel. Hageja on soovinud viivise väljamõistmist üksnes perioodi 25.02.2008 kuni 31.07.2009 eest

§ 94sätestatud määras kogusummas 1488,11 krooni.

Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 1488,11 krooni. Viivise suuruse määramisel tuleb lähtuda seadusega sätestatud viivise suurusest, sest pooled ei ole lepingus viivise määras kokku leppinud. Kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.