KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse kuulutamise aeg ja koht 07.12.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2466 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Arno Jaali kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi Arno Jaali taotlus lisatasu maksmiseks Tallinna Halduskohtu 19.06.2009 otsus Asja läbivaatamise kuupäev 17.11.2009 Menetluse alus ringkonnakohtus Arno Jaali apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Arno Jaal Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta Arno Jaali apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-2466 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 06.01.
- Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektor määras 06.11.2008 käskkirjaga nr 2354-k ühekordse lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest teenistujate kollektiivse või individuaalse panuse hindamise kaudu MTA juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel käskkirja lisas toodud Maksuja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (LÕMTK) teenistujatele. Käskkirja andimise alusena viidati Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 259 „Riigiteenistujate töötasustamine
- aastal“ § 3 lg-tele 1 ja 5, rahandusministri 19.01.2004 määruse nr 9 „Maksu- ja Tolliameti põhimäärus“ § 37 lg-le 2, MTA peadirektori 16.04.2008 käskkirjaga nr 144-p kinnitatud MTA teenistujate palgajuhendi punktile 2.1.4 ning LÕMTK juhataja asetäitja juhataja ülesannetes Jüri Haameri esildisele. Kaebuses halduskohtule leidis LÕMTK endine teenistuja Arno Jaal, et MTA palgajuhendi p 2.1.4 tuleb rakendada koos punktiga 2.1.6 ning määrata lisatasusid võrdselt kõikidele MTA teenistujatele, sh ka kaebajale ühesuguse põhimõtte alusel. Mingit hindamist, mille alusel otsustati väidetavalt tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmine palgajuhendi p 2.1.4 alusel, toimunud pole, toimunud on vaid teatud vabade palgarahade meelevaldne jaotamine, millega on rikutud tulemustasude jaotamisel samaväärsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Oma panus MTA juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel on kõigil Tartu raudtee tollipunkti töötajatel, sealhulgas koondamise alla minevatel, kelle hulka kuulus ka kaebaja. Vaidlusaluse käskkirjaga võeti lisatasu maksmisel kriteeriumiks tööle jäävad ja tööle mittejäävad teenistujad, mis on räige põhiseaduse ja ka MTA enda palgajuhendi rikkumine. Kaebaja on pöördunud taotlusega Rahandusministeeriumi ja MTA poole taotlusega maksta ühekordset lisatasu ka temale, tulenevalt palgajuhendi punktidest 2.1.4 ja 2.1.6, kuid taotlust ei rahuldatud. Lisatasude määramine on toimunud suvaõiguslikult ja MTA palgajuhendit eirates. Põhjendatud pole, miks ühtedele teenistujatele maksti lisatasu ja teistele mitte. Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on saavutada, et talle makstaks lisatasu võrdsetel alustel MTA peadirektori 06.11.2008 käskkirja nr 2354-k lisaks olevas nimekirjas nimetatud ametnikega, ning tema taotluseks on kohustada MTA-d uuesti läbi vaatama lisatasude küsimus 9 kuu töötulemuste põhjal kaebajat puudutavas osas. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Teenistujale nõutavast tulemuslikuma töö eest makstav lisatasu on oma olemuselt personaalne ning seotud iga konkreetse teenistuja panusega MTA eesmärkide saavutamisel. Teenistujal puudub subjektiivne õigus nõuda endale lisatasu määramist või nõuda selle määramist mingis konkreetses suuruses või tööandjale ette kirjutada, mille eest lisatasu määrata. Nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramise alused ja kord on sätestatud ATS-s, Vabariigi Valitsuse määruses ja palgajuhendis. Lisatasu määramise otsustamisel lähtutakse teenistuja panusest ja tema töö tulemuslikkusest. Määratav lisatasu väljendab teenistuja tööpanuse ja lisatasu suuruse hinnanguliselt õiglast suhet. Lisatasu määramine saab toimuda kas teenistujate individuaalse või kollektiivse panuse hindamise kaudu. Individuaalne lisatasu on seotud konkreetse ametniku teenistusalase panusega, tema töö tulemuslikkusega. Kollektiivne lisatasu on seotud ühesuguseid teenistusülesandeid täitnud teenistujate ühise tööalase panusega. LÕMTK Tartu raudtee tollipunktis määrati novembris 2008 lisatasu individuaalse panuse hindamise kaudu. Tegemist oli individuaalse lisatasu määramisega vastavalt iga konkreetse teenistuja teenistusalasele panusele MTA
- a juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel. Konkreetset ametnikku ja tema poolt teenistusülesannete täitmisega seonduvaid asjaolusid teavad MTA-s kõige paremini ametniku vahetu ülemus ja vastava struktuuriüksuse juht vahetu ülemuse kaudu. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud ka palgajuhendi punktis 2.1.5 märgitu, mille kohaselt võib nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määrata struktuuriüksuse juhi esildise alusel peadirektori käskkirjaga. Nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramiseks esitasid struktuuriüksuse juhid peadirektorile vastava esildise. Struktuuriüksuse juhtidele tegid nende alluvuses olevad vahetud ülemused omakorda alluvate teenistujate kohta lisatasu määramise ettepanekud. Ettepanekute tegemisel lähtuti teenistujate panusest MTA 2008.a juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel ja nende töö tulemuslikkusest. Lisatasu määrati teenistujatele, kelle tööalane panus ja töö tulemuslikkus osutus piisavaks, ning teenistujatele, kelle teenistusalane panus ei olnud piisav, lisatasu ei määratud. Asjaolu, et teenistuja ametikoht kuulus 2 koondamisele alates 01.12.2008, lisatasu määramisel tähendust ei omanud ja lisatasu määrati muuhulgas ka 109-le koondatavale teenistujale. LÕMTK Tartu raudtee tollipunkti juhataja Tarmo Tasuja esitas LÕMTK juhataja Jüri Haamerile oma ettepanekud nimetatud tollipunkti teenistujatele lisatasu määramiseks vastavalt nende töö tulemuslikkusele ja panusele MTA 2008 juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel. Ettepanekute tegemisel hindas tollipunkti juhataja kõikide alluvate teenistujate teenistusalast panust MTA juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel. Toimunud hindamise kohta ei ole vormistatud kirjalikke dokumente, kuna nende kirjaliku vormistamise nõuet ei tulene ülalnimetatud lisatasude määramise aluseid ja korda sätestavatest õigusaktidest. Samas oli igale ametnikule tagatud võimalus saada vahetult ülemuselt selgitusi temale lisatasu määramata jätmise, määratud lisatasu suuruse jmt küsimuste osas. Kaebaja ametijuhendi alapunkti 3.2 kohaselt oli tema teenistusülesandeks tolliformaalsuste teostamine oma pädevuse piires. Lisatasu määramiseks ettepaneku tegemise otsustamisel lähtuti tolliformaalsuste teostamise kvaliteedist (korrektsus, kiirus, teenistuja kompetentsus jms). Kaebuse esitaja poolt
- aastal teostatud tolliformaalsuste arv oli üks väiksemaid võrreldes sama tollipunkti teiste inspektoritega (vähem tollivormistusi oli ka osadel peainspektoritel, kuid nende tööülesannete maht on märksa suurem võrreldes inspektorite tööülesannetega). Lisaks teostatud tolliformaalsuste väiksele arvule esines kaebuse esitajal tolliformaalsuste teostamisel ka eksimusi, millest kolme kohta on kaebuse esitajalt võetud ka seletuskiri. Nimetatust tulenevalt ei olnud võimalik hinnata kaebaja individuaalset panust ega töötulemusi piisavaks nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramiseks. Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata, nõustudes vastustaja väitega, et teenistujatele nõutavast tulemusliku töö eest makstav lisatasu on personaalne sõltuvalt ametniku panusest püstitatud eesmärkide saavutamisel. Vastustaja selgituse kohaselt Arno Jaalile palgajuhendi punktis 2.1.4 sätestatud ühekordset lisatasu ei määratud, kuna tema teenistusalane panus ning töötulemused ei osutunud piisavateks. Ühekordse lisatasu määramine on asutuse juhi seadusest tulenev diskretsioon ning lisatasu määramine teenistujale on asutuse juhi õigus, mitte kohustus. Ametnikul ei ole õigus nõuda MTA peadirektorilt endale nõutavast tulemusliku töö eest ühekordse lisatasu määramist. Sellist kohustavat ettekirjutust ei saa teha ka kohus, kuna kohtul puudub pädevus nii diskretsiooni sekkumiseks kui ka selle piiramiseks. Nõutavast tulemuslikuma töö eest ühekordse lisatasu määramine on seadusega kooskõlas; selle alused ja kord on sätestatud ATS-s (§ 9), Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruses nr 259 (Riigiteenistujate töötasustamine
- aastal) ja MTA palgajuhendis. Kohus nõustub vastustajaga, et nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramine saab toimuda ainult konkreetse lisatasu määramise eelduseks vajalike tingimuste täitmise korral. Kohus ei saa hinnata lisatasu määramise protseduuri sisuliselt, kuna selleks puudub kohtul pädevus. Vaidlusalune lisatasu määramise käskkiri kaebuse esitajat ei puuduta, kuna tema ei kuulunud ühekordset lisatasu saavate teenistujate nimekirja ning lisatasu temale ei määratud. Vastustaja on piisava põhjalikkusega selgitanud vaieldava ühekordse lisatasu määramise põhimõtteid ja õiguslikku alust ning põhjendanud kaebuse esitaja lisatasust ilmajätmist. MENETLUSOASLIDSTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES A. Jaali apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses korratakse halduskohtule esitatud kaebuse põhjendusi ning apellant on seisukohal, et kohus hindas tõendeid vääralt ning menetlusnorme rikkudes jättis osa kaebaja esitatud tõendeid ja taotlusi arvesse võtmata. Kohtu seisukoha järgi on vastustaja selgitused tõesed, kuigi esitatud pole ühtegi tõendit tulemustasu hindamise metoodika kohta. 3 Olemas pole ühtegi hindamisprotokolli Tartu raudtee tollipunkti teenistujate töötulemuste hindamise kohta ning olemas pole ka tollipunkti juhataja kirjalikku esildist LÕMTK juhatajale J. Haamerile ettepanekutega ühekordse lisatasu maksmiseks tollipunkti teenistujatele. Justiitsministri vastuses Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu kirjale möönab minister, et ametikohtade hindamise kohustus peaks tulenema seadusest. Kohus on ületähtsustanud asutuse juhi MTA peadirektori diskretsiooniõigust. Peadirektor oleks pidanud oma otsuses põhjendama, miks osale teenistujatele maksti ühekordset lisatasu ja miks osa teenistujaid sellest ilma jäeti. Rikutud on kaebaja õigust heale haldusele ja põhisseaduslikku õigust võrdsele kohtlemisele. Kohtu eksitamisena tuleb käsitleda vastustaja väidet, et MTA-s maksti kõnealuse käskkirja alusel tulemustasu ka 109-le koondatavale teenistujale. Konkreetselt Tartu raudtee tollipunktis jäeti kõik neli koondatud ametnikku, sealhulgas kaebaja, lisatasust ilma. Mingeid põhjendusi selle kohta ei esitatud, kuigi kaebaja seda korduvalt taotles. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata kaebaja taotlusega I. Tageli ja T. Tasuja tunnistajatena ülekuulamiseks. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellandi esindaja täiendavalt, et kohus rikkus oluliselt menetlusnorme ka sellega, et jättis lahendamata kaebaja taotluse MTA 06.11.2008 käskkirja nr 2354-k õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Sel põhjusel muutis apellant esialgset taotlust ning palus halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Vastustaja leidis apellatsioonkaebuse põhjendamatu olevat ja palus jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Põhjendatud pole apellandi väide, et halduskohus jättis osa kaebaja nõudeid läbi vaatamata. Asja materjalide kohaselt määrati MTA peadirektori 06.11.2008 käskkirjaga nr 2354–k maksta vastavalt palgajuhendi punktile 2.1.4 ühekordset lisatasu käskkirja lisas toodud LÕMTK teenistujatele ning vaidlus puudub selles, et kaebajat selles nimekirjas polnud. Kaebuse ning kohtumenetluses esitatud kaebuse täienduste kohaselt leiab kaebaja, et teda on koheldud nimekirja kantud teenistujatega võrreldes ebavõrdselt ning tema eesmärk on saavutada tulemustasu määramine ka talle vastavalt palgajuhendi punktile 2.1.
- Seega kaebaja väitel on käskkiri õigusvastane osas, millega jäeti talle lisatasu maksmata ega põhjendatud selle mitte maksmist. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks on kohaseks nõudeks kohustamisnõue, mille käigus kontrollitakse ka kaebajale tulemustasu mittemääramise õiguspärasust. Eraldi tuvastusnõuet ja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebusest ega kaebuse täpsustusest ei nähtu. Kuna viidatud käskkirjaga ei reguleeritud kaebuse esitaja õigust lisatasu saada, siis pole käskkirja õiguspärasus ka käesoleva vaidluse esemeks. Alusetu on ka apellandi etteheide, et kohus jättis arvestamata tema taotlusega tunnistajate ülekuulamiseks. Kuigi asja materjalidest nähtub, et esialgselt taotles kaebaja tunnistajatena I. Tageli ja T. Tasuja ülekuulamist, pidas ta 29.04.2009 kaebuse täpsustuses vajalikuks üksnes I. Tageli küsitlemist. 20.05.2009 kohtistungil loobus ta ka nimetatud tunnistajast. Kuna T. Tasuja oli kaebaja vahetu ülemus, siis võis tema tunnistajana ülekuulamine olla tõendite kogumise seisukohalt asjakohane, kuid sellekohast taotlust kaebaja kohtuistungil enam ei korranud ning oli nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega täiendavaid taotlusi esitamata. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et teenistujate töötulemuste hindamiseks puudub õiguslik alus. Sellekohase väite põhistamisel on nii kaebuses kui ka apellatsioonkaebuses viidatud justiitsministri 14.09.2007 vastuskirjale Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu teabenõudele, milles aga käsitletakse mitte töötulemuste, vaid ametikohtade hindamist. Tegemist on asjassepuutumatu dokumendiga ning kohus jättis õigesti selle kui tõendiga arvestamata. Vabariigi Valitsuse määruse nr 259 § 3 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et riigiteenistujale 4 on lubatud määrata lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest ning lisatasu määramise aluseks on riigiteenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamine. Viidatust järeldub, et teenistujate töötulemuste hindamine on otseseks eelduseks nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramisel ning teenistujate töötulemuste hindamine on õiguspärane tegevus teostamaks ametiasutusele antud õigusi ja pandud kohustusi. MTA teenistujate palgajuhendi p 2.1.4, mille alusel kõnealuse käskkirjaga tulemustasusid määrati, sätestab, et peadirektoril on õigus rahaliste vahendite olemasolul määrata teenistujale lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest teenistujate kollektiivse või individuaalse panuse hindamise kaudu MTA juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel. Vaidlusalusest käskkirjast küll ei selgu, kas lisatasu määramisel hinnati teenistujate kollektiivset või individuaalset panust, kuid ringkonnakohtul puudub alus kahelda vastustaja selgituses, et käesoleval juhul määrati lisatasu teenistujate individuaalse panuse hindamise kaudu. Vastupidise järelduse tegemiseks ei anna alust ka asjaolu, et panuse ja töötulemuste hindamise kohta ei vormistatud kirjalikke dokumente. Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et MTA juhtimisplaan koosneb operatiivplaanist ja arendusplaanist ning Tartu raudtee tollipunkti teenistujaid puudutas operatiivplaan, mis on kohtule ka esitatud ja mis koosneb järgmistest komponentidest – maksude laekumine, klienditeenindus (kuhu alla kuulub ka tollivormistuste teostamine), ühiskonna ja majanduse kaitse ning organisatsioon ja töötajate arendamine. Vaidlust pole selles, et kaebaja ametijuhendi järgi oli tema teenistusülesanneteks tolliformaalsuste teostamine oma pädevuse piires. Vastustaja väitel lähtuti lisatasu määramiseks ettepaneku tegemisel tolliformaalsuste teostamise kvaliteedist ning kaebaja töötulemused ja teenistusalane panus juhtimisplaani eesmärkide saavutamiseks polnud piisavad, kuivõrd tema poolt teostatud tolliformaalsuste arv oli üks väiksemaid, võrreldes sama tollipunkti teiste inspektoritega, ning kaebajal esines korduvalt eksimusi tolliformaalsuste teostamisel. Vastustaja need väited on kinnitust leidnud kohtutoimiku juurde võetud kirjalike dokumentidega, millest üks kajastab LÕMTK Tartu tollipunktis
- a teostatud tolliformaalsuste statistikat ning teine on kaebaja 09.06.2008 seletuskiri 26.04.2008 ja 03.05.2008 tolliformaalsuste teostamisel aset leidnud eksimuste kohta. Teenistuja töö tulemuslikkust ja panust asutuse eesmärkide saavutamisel on õigustatud hindama asutuse juht ning arvestades kaebaja eksimusi ja teistest väiksemat tolliformaalsuste teostamise arvu, puudub ringkonnakohtul alus kahelda vastustaja poolt läbi viidud hindamise õiguspärasuses ja objektiivsuses. Vastupidise järelduse tegemiseks ei anna alust kaebaja väide rikkumiste väidetavast väheolulisusest ja igakuiste lisatasude maksmisest, mis näitavat, et kaebaja puhul pole tegemist halva töötajaga. Rikkumise olulisust tulemustasu määramise seisukohalt on pädev hindama asutuse juht. Palgajuhendi punktid 2.1.1 ja 2.1.2 võimaldavad maksta perioodilist lisatasu pooleks aastaks, mille väljamaksmine toimub igal kuul proportsionaalselt teenistuja teenistuses oldud ajale. Käesoleval juhtumil on kaebaja vaidlustanud talle aasta ühekordse lisatasu maksmata jätmist, ning asjaolust, et kaebajale maksti igakuiselt perioodilist lisatasu, ei järeldu, et tulemustasu määramiseks kaebaja individuaalset tööpanust ja töötulemusi enam hinnata ei saa. Paljasõnaline on kaebaja väide teenistusest koondatud ja teenistusse jäetud teenistujate ebavõrdsest kohtlemisest palgajuhendi p 2.1.4 alusel tulemustasu määramisel. Asjaolust, et tulemustasu vääriliseks ei peetud ühtegi neljast koondamisele kuuluvast Tartu tollipunkti ametnikust on meelevaldne järeldada koondatavate ametnike ebavõrdset kohtlemist. Kaebaja väidab, et palgajuhendi punkte 2.1.4 ja 2.1.6 tuleks kohaldada koos. Kaebaja selle arvamusega ei saa nõustuda. Palgajuhendi p 2.1.6 sätestab, et peadirektoril on õigus rahaliste vahendite olemasolul määrata ühekordseid lisatasusid kõikidele MTA teenistujatele ühesuguste põhimõtete alusel. Seega punktis 2.1.6 märgitud lisatasu makstakse kõikidele MTA teenistujatele ühesuguste põhimõtete alusel, olenemata ametnike panusest asutuse eesmärkide saavutamisel. Punktis 2.1.4 märgitud lisatasu aga makstakse vaid teenistujale, 5 kelle puhul on täidetud lisatasu maksmise eelduseks olevad tingimused (ametniku töö ja panus MTA juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel on olnud nõutavast tulemuslikum) ja seda määratakse struktuurijuhi esildise alusel (palgajuhendi p 2.1.5). Seega on palgajuhendi punktides 2.1.4 ja 2.1.6 sätestatud lisatasude maksmise alused oma olemuselt ja sisult täiesti erinevad ning nende üheaegne kohaldamine pole võimalik. Kaebaja väidab, et palgajuhendi p 2.1.4 alusel tulemustasu maksmisel oleks pidanud käskkirjas lisatasu mittemääramist põhjendama ning teenistujate teenistustulemuste hindamine oleks tulnud vormistada kirjalikult protokollidega. Ka selle kaebaja väitega ei saa nõustuda. Õigusaktidest ei tulene ning ilmselt ei oleks ka mõistlik nõuda, et MTA peadirektor põhjendaks oma käskkirja vormistamisel, miks käskkirja andja arvates ei ole põhjendatud käskkirja lisas mitteolevatele teenistujatele (kelle arv küünib ilmselt sadadesse) aasta tulemuste põhjal ühekordse lisatasu määramine. Kaebaja väide oleks asjakohane juhtumil, kus ühekordset lisatasu määrataks kõikidele teenistujatele ühesuguste põhimõtete alusel, kuid mõni ametnik oleks sellest ikkagi ilma jäetud. Näiteks näeb palgajuhendi p 2.1.8 ette, et lisatasu ei maksta distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. Vaidlusalusel juhul sellise olukorraga tegemist pole. Käskkirjaga määrati tulemustasud käskkirja lisas nimetatud ametnikele ning õige on kohtu seisukoht, et kuna kaebajat selles nimekirjas polnud, siis käskkiri teda ka ei puuduta. Tegemist on haldusakti adressaatidele soodustava haldusaktiga, mida ei pea põhjendama (HMS § 56). Antud juhul on vaidluse all konkreetse teenistuja töötulemusest sõltuva lisatasu määramine. Vastustaja märgib õigesti, et konkreetset ametnikku ja tema poolt teenistusülesannete täitmisega seonduvaid asjaolusid teavad MTA-s kõige paremini ametniku vahetu ülemus ja vastava struktuuriüksuse juht vahetu ülemuse kaudu. Käesoleval juhul hindas LÕMTK Tartu raudtee tollipunkti teenistujate töötulemuste ja teenistusalase panuse vastavust palgajuhendi punktis 2.1.4 märgitud ühekordse tulemustasu saamiseks tollipunkti juhataja, kes oli kaebaja vahetu ülem, ning tema kaudu LÕMTK juhataja, kes esitas MTA peadirektorile tulemustasu saajate nimekirja. Ringkonnakohus ei eita, et isikul, kellele tulemustasu ei määratud, on õigus selle põhjusi teada saada, kuid eeltoodu ei tähenda, et hindamise kohta peab vormistama kirjaliku dokumendi. Hindamise tulemusi on võimalik ka suuliselt selgitada ning vastustaja on seda käesoleval juhul ka teinud. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, halduskohtu otsus muutmata ja apellandi menetluskulud tema enda kanda. Kohtunikud Lauri Madise Viive Ligi 6 Silvia Truman Otsus on parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009.a. määrusega RESOLUTSIOON Parandada ilmne ebatäpsus Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2009 otsuses haldusasjas nr 3-082466, asendades otsuse sissejuhatuses otsuse teinud kohtu ekslik nimetus „Tallinna Halduskohus“ õige nimetusega „Tallinna Ringkonnakohus“. 7