lg 1 ja 2 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja täisealiseks saanud last õppimise ajal gümnaasiumis, ei täida kostja täies ulatuses kohustusi oma laste suhtes. Poeg A õpib XXX ja tema vajadusteks kulub 8 000 krooni kuus, millest söögile kodus ja koolis 1 300 krooni; treeningutele (ujumine) 800 krooni; mängudele, sporditarvetele, raamatutele (s.h koolitarvetele) 1 000 krooni; taskurahale ja vaba aja veetmisele 1 000 krooni; kommunaalkuludele (elekter, vesi, internet, telefon) kokku 1 500 krooni; kulutused ravimitele, vitamiinidele ja hügieenitarvetele kokku 500 krooni, kulutused riietele ja jalatsitele kokku 900 krooni ning transpordile 1 000 krooni. Tütar M õpib XXX ning tema vajadusteks kulub 8 600 krooni, millest söögile kodus ja koolis 1 300 krooni; treeningutele (ratsutamine) 2 300 krooni; tasurahale ja vaba aja veetmisele 1 000 krooni; kommunaalkuludele (vesi, elekter, internet ja telefon) kokku 1 500 krooni; kulutused ravimitele, vitamiinidele ja hügieenitarvetele kokku 500 krooni; kulutused riietele, jalanõudele ja sporditarvetele kokku 1 000 krooni; transpordile ja koolitarvetele kokku 1 000 krooni. Arvestades, et
sätestab vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse, taotleb hageja kostjalt igakuiselt poja A ülalpidamiseks 4 000 krooni ning tütar M ülalpidamiseks 4 300 krooni. Laste jaoks on väga tähtis, et nad ei kaotaks elu kvaliteedis kolides ühe vanema juurest teise juurde. Kostja varaline seisund võimaldab selles summas elatise väljamõistmist. Kostjale kuulub kinnisvara Tallinna vanalinnas, kesklinnas, Võrumaal ning Soome Vabariigis, lisaks luksusmaastur, hinnaline maalikogu ja muu vara. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 01.06.2008 poja A ülalpidamiseks igakuiselt elatis 4 000 krooni ning tütar M ülalpidamiseks 4 300 krooni kuni nende koolihariduse saamiseni päevases õppevormis. Kostja vastus Kostja esitas 27.03.2009.a kohtule vastuse, mille kohaselt elavad poolte ühised lapsed oma isa juures, kuna 2007.a augustis kolis kostja elama Soome. Lastel oli raske soome keeles õpinguid jätkata, mistõttu koliski A isa juurde tagasi 2007.a septembris ning M, õppinud aasta Soome koolis, otsustas edasisi õpinguid jätkata Eestis 2008.a septembris. Hageja väiteid, et kostja lapsi ei toeta, ei pea paika. Kostja toetab igakuiselt M 2 000 krooniga, kandes raha hageja arveldusarvele. Samuti on kostja toetanud mõlemaid lapsi, tehes rahalisi ülekandeid nende pangakontodele, vastavalt laste rahalistele vajadustele ja hobidele. Kostja märgib ka, et mõlema lapse telefoninumbrid on kostja nimel ning kostja tasub laste telefoniarveid. Samuti on mõlema lapse riided, jalanõud, sülearvutid, mobiiltelefonid ning muu olmetehnika kostja poolt ostetud. Kostjal on lastega väga hea ja 2 2-08-75066 lähedana suhe ning kostja on valmis igati lapsi aitama ja toetama. Kuna antud hetkel on kostja noorim laps ühe aasta ja kolmekuu vanune, ei ole kostjal võimalik veel tööle minna. Hetkel kostjal sissetulekut ei ole. Kostja on aidanud oma vanemaid lapsi töötamiseaegsetest säästudest ja summast 62 380 krooni, mille Harju Maakohus mõistis A P välja laste toetuseks kostja kasuks tagasiulatuvalt kohtuotsusega nr 2-06-24344. Kinnisvara Tallinnas, XXX on ostetud laenuga ning kuna kostja on väikese lapsega kodus, on laenukoormus jäänud kostja abikaasa kanda. Samuti aitab abikaasa kostjal vajadusel toetada A ja M . Meelaku kinnistu Haanjas on päritud kostja vanavanematelt ja Tallinnas, XXX asuv korter on XXX Tallinnas asuva korteri laenu tagatiseks. Kostjal ei ole luksusmaasturit, vaid keskklassi Honda CRV (aastast 2002). Kostja peab hagi pahatahtlikuks ja kiuslikuks ning leiab, et kohtul on alus jätta hagi läbivaatamata ning asja menetlus lõpetada. Menetluse käik Nii hageja kui ka kostja on kinnitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavaldusega koos esitas hageja kohtule laste sõnnitunnistuste koopiad (lk 3, 4), millistest nähtub, et poolte ühine tütar M P on sündinud xxx ja poolte ühine poeg A P xxx. Koopia abielutunnistusest (lk 4) tõendab, et pooled abiellusid XXX. 13.11.2008 võttis kohus hagi menetlusse (lk 8-9). 27.03.2009 saabus kohtule kostja vastus (lk 31-32) Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära kummagi poole ja tema esindajate seisukohad ning tutvunud kõigi asjas esile toodud asjaoludega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et haginõue elatise väljamõistmiseks poolte ühise lapse M P ülalpidamiseks on tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning tuleb rahuldada osaliselt. Hagi poolte ühise poja A ülalpidamiseks elatise nõudes tuleb TsMS § 423 lg 1 p 9 kohaselt jätta läbivaatamata, kuna hageja ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. A P on tsiviilteovõimeline, st täisealine isik, kellele kuulub endale iseseisev hagemisõigus. Hagi esitamise ajal oli A P, kes on sündinud xxx, täisealine ja ka ajal, millest alates tagasiulatuvalt temale elatusraha nõutakse, kuulus talle iseseisev hagemisõigus ja seega elatisehagi ema vastu saanuks ta esitada ise. A P sai täisealiseks XXX.
kohaselt on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tütar M, kellele elatusraha nõutakse, on nende ühine laps. Kostja leiab, et temalt ei tuleks tütre ülalpidamiseks elatist välja mõista, kuna kostja on last toetanud küllaldasel määral, temale pangaülekande kaudu raha saates, mille kinnituseks on kostja kohtule saatnud väljavõtted AS Swedpank kontolt (lk 60-61), mis kinnitab, et ajavahemikus 03.05.2008 kuni 03.03.2009 on kostja raha saatnud otse tütrele kui ka hagejale, kokku 34 836 krooni. See raha on mõeldud tütre ülalpidamiseks ja temale kulutusteks. Hilisemaid raha ülekandmist tõendavaid pangakonto väljavõtteid kostja kohtule ei ole esitanud. Keskmiselt on kostja ajavahemikus mai 2008 - märts 2009 iga kuu tütre M jaoks vabatahtlikult andnud 3483, 60 krooni. Peale selle on kostja tasunud tütre M lapse telefoniarveid. 3 2-08-75066 Pooled on eri meelt lapse vajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste üle suuruse osas ja selles, kas kostja on tütre M ülalpidamiseks võimeline elatist maksma hageja poolt nõutavas ulatuses (so 4300 krooni kuus). Pooltel oli võimalik esitada kohtule tõendeid kuni ajani, mil nad vastasid kohtule, kas nõustuvad kirjaliku menetlusega. Kumbki pool ei esitanud rohkem tõendeid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas asjas on kohtul vaja tõendada, kui suures summas on põhjendatud kostjalt elatusraha väljamõistmine tütre M ülalpidamiseks. Hageja ei ole esitanud asjas ühtki tõendit, mis kinnitab hagis loetletud kulutusi tütre M ülalpidamiseks. Hageja on üksnes selgitanud hagis, et tütre jaoks tehtavad kulutused hagi esitamise ajal olid 8600 krooni kuus, millest lähtuvalt arvestanud kostja kohustuseks kanda kulutustest pool, tulenevalt
sätestatud vanemate võrdsetest kohustustest lapse ülalpidamisel. Hagi kohaselt kulub toidule 1300 krooni kuus, kommunaalkuludeks 1500 krooni kuus, taskurahaks ja vaba aja veetmiseks 1000 krooni kuus, ratsutamistreeningutele 2300 krooni kuus, ravimitele, vitamiinidele, hügieenile 500 krooni kuus, riietuse, jalatsite ja sporditarvete soetamiseks 1000 krooni kuus, transpordile ja koolitarvete ostmiseks 1000 krooni kuus. Kuigi ühegi nimetatud kulutuse kinnituseks ei ole hageja tõendeid esitanud, leiab kohus, et nõustuda võib toidule, riietusele (sh jalanõudele, sporditarvetele), ravimitele (sh hügieenile ja vitamiinidele) tehtavate kulutustega ja kommunaalkuludeks minevate kulutustega, so kokku 4300 krooni kuus. Nõustuda ei saa kohus ratsutamistreeninguteks kulutustega, mis ei ole hädavajalikud kulutused ja samas täielikult tõendamata, et selline rahasumma on tasutud. Ka transpordile ja koolitarvetel ei kulu kohtu arvates kindlasti mitte 1000 krooni kuus. Taskuraha ja vaba aja veetmiseks 1000 krooni kuus on kohtu arvates ebamõistlikult suu ja sellises ulatuses ei saa seda arvestada elatusraha väljamõistmisel. Kohus leiab, et transpordile, koolitarvetele, vaba aja veetmiseks ja spordialadega tegelemiseks kokku võib kuluda kuus keskmiselt 2700 krooni. Seega oleksid kohtu arvates põhjendatud tütre M ülalpidamiseks tehtavad kulutused 7000 krooni eest ühes kuus.
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja argumentidega, et on tütart vabatahtlikult toetanud ligikaudu 3500 krooniga kuus, saab nõustuda. Et lahus elav vanem on vabatahtlikult temaga mitte koos elavat last toetanud, ei võta kohtu arvates ära vanema, kelle juures ülalpidamist vajav laps elab, õigust temale lapsest eraldi elavalt vanemalt elatusraha nõuda. Samuti ei võta lapse vabatahtlik toetamine ära kostja kohustust maksta elatist, mistõttu kohus leiab, et elatusraha väljamõistmine kostjalt tütre ülalpidamiseks on põhjendatud, kuid väiksemas ulatuses kui soovis hageja. Puuduvad tõendid, millest võiks nähtuda lahus elavate vanemate kokkulepe lapse ülalpidamiseks vajaminevate kulutuste kandmise kohta.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
4 2-08-75066 Elatise väljamõistmise eelduseks ühe vanema kasuks on teise vanema poolt ülalpidamiskohustuse rikkumine (kohustuse mittetäitmine või ebapiisav täitmine). Kuna kohtu arvates hageja ei ole rahul kostja poolt tütre M ülalpidamiseks vabatahtlikult saadetud rahaga, leiab kohus, et elatis kostjalt tuleb välja mõista ja õigeks peab kohus elatusraha väljamõistmist alates otsuse tegemisest, kuivõrd eelpool toodud arvutustest nähtuvalt kostja saatis lapse ülalpidamiseks keskmiselt ligikaudu 3500 krooni kuus ja puudub alus kahelda, et kostja on nii käitunud ka kuni käesoleva ajani. Elatusraha väljamõistmine alates otsuse tegemisest on kohtu arvates põhjendatud ka Riigikohtu 21.04.2009 otsuses nr 3-2-1-11-09 toodud seisukohtade kohaselt. Pooltele kuuluvat kinnisvara või laenulepinguid ei ole põhjendatud seostada elatusraha väljamõistmisega või selle suurusega. Küll aga arvestab kohus, et kostja ülalpidamisel on väike laps. Kohtu arvates on mõistlik lugeda kostjalt väljamõistetava elatusraha suuruseks poolte ühise tütre ülalpidamiseks 3500 krooni kuus. Niisugusele järeldusele asub kohus leides, et see vastab lapse vajadustele ja tema jaoks minevatele reaalsetele kulutustele. Seetõttu kohus leiab, et tütre ülalpidamiskulud tuleb kanda vanematel võrdselt. See on kooskõlas
Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (
Samas, kui lapse põhjendatud vajadused suurenevad, saab nõuda ka elatise suuruse muutmist.
Sellisest regulatsioonist nähtub selgelt seadusandja tahe tagada elatise abil lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite vältimatu olemasolu. Seega peavad ka kulutused, mille katmiseks elatis välja mõistetakse, olema konkreetse lapse huvisid silmas pidav ja vajadusi arvestav. Elatise suuruse kindlaksmääramist mõjutavadki seega eeskätt konkreetse lapse huvid ja vajadused ning alles teisena vanemate võimalused. Iga lapse huvide ja vajaduste rahuldamiseks on seadusandja näinud ette
lg 4 kehtestatud elatise minimaalse suuruse, milleks on pool kuupalga alammäärast ja mis on otsuse tegemise ajal 2 175 krooni. Tulenevalt vanemate võrdsetest õigustest ja kohustustest laste ees on seadusandja lähtunud seega eeldusest, et keskmise lapse ülalpidamiseks kulub vähemalt kuupalga alammäära suurune summa, milleks on otsuse tegemise ajal 4 350 krooni. Üksnes juhul kui asjas on tõendatud konkreetse lapse huvid ja vajadused, mille katmiseks kulub sellest summast suurem summa, saab kindlaksmääratav elatis olla suurem kui
Käesoleval juhul on kohus nõustunud peatselt kuueteistkümneaastaseks saava M P vajadustega summas 7000 krooni kuus. Ligilähedaselt pooles ulatuses sellest on ka kostja faktiliselt lapse ülalpidamist seni toetanud. Kui vanemate vahel puudub kokkulepe lapsega seotud kulutuste kandmiseks ning on esitatud nõue ülalpidamiskohustuse täitmise tagamiseks elatise kindlaksmääramiseks, ei saa kohus lähtuda eeldusest, et kõik lapsega seoses seni kantud kulutused on olnud vältimatult vajalikud ning nende tegemist tuleb elatise väljamõistmise abil kindlustada ka tulevikuks. Elatist ei saa kindlaks määrata ka lapse huvide ja vajaduste katmiseks vajalikust ebamõistlikult suuremas ulatuses. 5 2-08-75066 Kohus leiab, et arvestades lapse vanust ja senist lapsele võimaldatud elukorraldust ning lapse huvisid võib asuda seisukohale, et lapse huvidele ja vajadustele vastavaks igakuiseks ülalpidamiseks on alates 30.10.2009 vajalik kanda kulu suuremas ulatuses kui
Väljamõistetava elatusrahaga, millele lisandub hageja panus, peaks kohtu arvates olema võimalik katta lapse osa eluasemega seotud kuludest, kulud tema tervishoiule ja hügieenile, koolitarvete hankimise kulud, transpordikulud, samuti mõistlikus ja eakohases määras toituda, riietuda ja sportlikult või muul viisil meelt lahutada ning vajaduse korral on selle summa säästliku kasutamise arvelt võimalik korraldada ka reisimist. Mõlemal lapsevanemal tuleb teadvustada, et kohtu poolt väljamõistetav elatis on mõeldud eeskätt lapse põhjendatud tavavajaduste rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et elatis peab tagama lapse eakohase mitmekülgse ja tasakaalustatud arengu võimalused. Kohtulahend elatise väljamõistmiseks ei piira siiski kuidagi kummagi vanema õigust teha seoses lapsega kulutusi, mis ületavad kohtu poolt vajalikuks peetava ülalpidamismäära, kui neil selleks võimalusi on. TsMS § 468 lg 3 kohaselt kuulutab kohus elatise väljamaksmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus asub seisukohale, et otsus tuleb kuulutada viivitamatult täidetavaks otsuse tegemisest. TsMS § 164 lg 1 alusel peab kohus õigeks ja põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulu tema enda kanda. Raivo Einula Kohtunik 6 2-08-75066 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.