3-09-1510 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 21.09.2009 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-1510 Haldusasi D. T. kaebus Ida P
§ 3
lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Menetlusosaliste vahel on vaidlus liiklusseaduse sätete kohaldamise üle. Kuna liiklusseadus kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse.
§ 6
lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Seega on kaebaja nõue lubatav ja kaebus on esitatud tähtaegselt.
§ 7
lõike 1 esimese lause kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
2 3-09-1510 § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt on halduskohtul kaebuse sisulisel lahendamisel õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi.
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohtu pädevuses on ainult sellise õigusvastase haldusakti tühistamine, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Halduskohus, tutvunud kaebaja ja vastustaja seisukohtadega, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna vaidlustatud otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Haldusasja materjalide kohaselt koostati koos väärteoprotokolliga kaebaja D. T-le sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega ta kõrvaldati LS § 201 lg 2 p 3 alusel alates 24.06.2009 kell 02.30 sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni ( otsuses juhiloa saamiseni). Liikluse korraldamine ning liiklejate õigused ja kohustused on reguleeritud liiklusseaduses. Selle seaduse § 22 lg 1 kehtestatu kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Sama seaduse § 24 lg 1 kohaselt on mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks juhiluba. Mootorsõidukite suhtes kehtivad kategooriad on sätestatud liiklusseaduse § 21 lg 1 ja 2 ning lisas
- Kehtestatu kohaselt hõlmab A ja A1 kategooria mootorrattaid, B kategooria kuni 3500 kg ning C kategooria üle 3500 kg registrimassiga autosid, milledes on peale juhikoha kuni kaheksa istekohta. Liiklusseaduse § 20 lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sama seaduse § 20’ lg 2 p. 3 kehtestatu kohustab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust mitteomava isiku mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldama. Seega vajab vastust küsimus, kas kaebajal puudus 24.06.2009.a mootorsõiduki juhtimisõigus? LS § 22 lõike 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Juhtimisõigus antakse Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele, kui nende vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kui nad on saanud vastava ettevalmistuse ning edukalt sooritanud nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksami (LS § 28 lg 1). LS § 42 kohaselt on võimalik juhtimisõigus ära võtta kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristusena. Haldusasja materjalides on Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008.a. otsus väärteoasjas nr.2440,08,
- Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna patrullitalituse juhtivkonstaabel Heiki Lindus tegi 15.02.2008.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,08,001090, mille kohaselt karistati D. T Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni ja Liiklusseaduse § 74-22 lg 4 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõiguse 3 kuuks selle eest, et tema 29.01.2008.a kella 16-25 paiku Ida-Viru maakonnas, Toila vallas Tallinn-Narva tee
- km juhtis mootorsõidukit liiklusmärgiga „Suurim kiirus 50 km/h“ kiirusega, mis ületas liiklusmärgiga lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 95+3 km/h. Sama otsusega karistati D. T-t Liiklusseaduse § 74-1 lg 2 alusel rahatrahviga 76 trahviühiku ulatuses, s.o. 4560 (neli tuhat viissada kuuskümmend) krooni selle eest, et tema juhtis mootorsõidukit omamata kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus oli karistusena ära võetud. Viru Maakohtule esitatud D. T kaebuses Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna patrullitalituse juhtivkonstaabel Heiki Linduse 15.02.2008.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,08,001090, palub kaebuse esitaja tühistada üldmenetluses Ida 3 3-09-1510 Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna patrullitalituse juhtivkonstaabel Heiki Linduse poolt tehtud 15.02.2008.a otsus väärteoasjas nr 2440,08,001090 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuid nähtuvalt Viru Maakohtu väärteoasjast nr 4-08-2352 on kaebaja 01.06.2009 kohtuistungil kinnitanud, et soovib loobuda esitatud kaebusest ja ta saab aru, et kaebemenetlus seega tühistatakse ja Ida Politseiprefektuuri otsus jõustub. Viru Maakohtu 02.06.2009 kohtumäärusega lõpetati väärteoasi VTMS § 127 lg 5 alusel ja kohtumäärus jõustus 13.06.2009.a.(vt märge lahendi pöördel). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja teadis Viru Maakohtu lahendi jõustumisest 13.06.2009.a. Kuna vastustaja Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008.a. väärteoasja otsuses nr.2440,08,001090, mille tegi Jõhvi politseiosakonna patrullitalituse juhtivkonstaabel Heiki Lindus, on eelviimases lõigus märgitud, et „juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 16.06.2008.a.“, siis arvas kaebaja ekslikult , et tal oli 24.06.2009 mootorsõiduki juhtimise õigus juba olemas. Kuid halduskohus on seisukohal, et isegi kui Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008.a. väärteoasja otsuse nr.2440,08,001090 lõpus on märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 16.06.2008.a, siis ei tähenda see käesoleval juhul D. T suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamist. HMS §-st 58 tulenevalt ei kuulu haldusakt tühistamisele üksnes menetlusvea tõttu juhtumil, kui see menetlusviga ei võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohus leiab, et käesoleval juhtumil ongi tegemist sellise juhtumiga, kuna see ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008.a. otsuses nr.2440,08,001090, D T tunnistati süüdi LS § 74-1 lg.2 alusel ja karistuseks määrati talle rahatrahv 4560 krooni ning LS § 74-22 lg.2 järgi ja karistuseks määrati talle rahatrahv 2100 krooni ning lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. D. T on nimetatud otsust vaidlustades Viru Maakohtus ja hiljem esitatud kaebusest loobudes saanud aru, et siis jõustub Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008.a. otsus nr.2440,08,001090, millega kohaldati tema suhtes ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Kaebajal puudus ajavahemikul alates 13.06.2009 kuni 12.09.2009.a. juhtimisõigus ning seega puudus D. Tl ka 24.06.2009.a mootorsõiduki juhtimisõigus, kui Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna konstaabel Aleksei Panšin koostas D T suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Tulenevalt LS § 28 lg-st 3 on juhtimisõiguse saamise eelduseks, et liikluses osaleja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Seega D T, juhtides 24.06.2009 sõidukit, oli teadlik asjaolust, et ta rikub seadust, kuna tal oli keeld juhtida sõidukit. Seega on kaebaja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine olnud põhjendatud. Vastav otsus vastab liiklusseaduse § 20’ lg. 3 kehtestatud vorminõuetele. Kaebuses viidatud asjaolu, et kaebajal oli juhiluba, ei oma käesoleva kaebuse lahendamisele tähendust, sest kaebajal puudus ajavahemikul alates 13.06.2009 kuni 12.09.2009.a. mootorsõiduki juhtimisõigus. Eeltoodu alusel ei ole kaebaja kaebus põhjendatud ega kuulu halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt rahuldamisele. Kuna Ida Politseiprefektuuri menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei ole esitanud, jäävad nii kaebaja kui ka vastustaja võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 05.01.2010.a Taru Ringkonnakohtu 02.12.2009.a kohtuotsusega, millega jäeti Tartu Halduskohtu 21.09.2009.a otsus muutmata. 4 3-09-1510 Ülle Polluks Kohtunik 5