← Eesti

2-08-53433/4

Obsah (4)§ 208§ 76§ 112§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks 18. november 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja

§ 208

lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 76

lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele..

§ 112

lg 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seega võib ostja, kes on vastu võtnud vähem väärtusliku kauba, kui müügilepingus ette nähtud, alandada ostuhinda VÕS §-s 112 sätestatud korras. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale tarninud katusekattematerjali polüester 321 m2, seega tuleb kohtul välja selgitada, kas müügilepingus oli kokku lepitud materjal pural või polüester ning kas koguseks oli 350 m2 või 321 m

  1. Hageja on tõendina müügilepingu tingimuste kohta esitanud kostja väljastatud arve, millele on märgitud kaubaks „pur PR 23“ vastavalt hinnapakkumisele nr 38/
  2. Vaidlust ei ole selles, et kosta oma praktikas kasutas lühendit pur katusekattematerjali Pural kohta ning lühendit PR 23 värvitooni kohta. Nimetatud arvele on alla kirjutanud kostja seaduslik esindaja ja hageja. Allkirjastatud arve olemasolu iseenesest viitab sellele, et müügilepingus lepiti kokku materjalis Pural, mitte aga mõnes teises materjalis. Hageja on tõendina esitanud hinnapakkumise nr 38/2007 (tl 8), millel kajastub materjal „pur“ kogusega 350 m2 hinnaga 50050 krooni. Hinnapakkumisel allkirju ei ole. Kostja on esitanud tõendina hinnapakkumise nr 38/2007, millel kajastub materjal „polüester“ kogus 321 m2 (tl 24). 3

(5)Hinnapakkumisel on alla kirjutanud TM ja kostja töötaja OL. Kostja esitatud hinnapakkumine on adresseeritud TMle. Kohus, hinnanud hageja seletust vahetult kohtuistungil, leiab, et hageja on suutnud veenvalt ja üksikasjalikult selgitada, et müügilepingu osaks oli hageja esitatud hinnapakkumine materjalile pural. Hageja on selgitanud, et tal oli kindel ja põhjendatud huvi materjali pural vastu ning et ta on järjekindlalt avaldanud nii M kui kostja esindajale, et soovib just Pural materjali. Hageja on kinnitanud, et nimetatud hinnapakkumise tõi talle Metsalu ning et ta on lugenud just seda hinnapakkumist enne esimese arve väljastamist kostja poolt. Hageja seletus kohtustungil oli usaldusväärne ja kooskõlaline. Hageja seletust kinnitab ka tema esitatud hinnapakkumine, mis sisaldab nii üksikasjalikku informatsiooni toodete mõõtude ja hindade kohta, et võib arvata, et seda sai koostada üksnes kostjalt pärineva infoga. Seejuures ei pea kohus võimalikuks, et hinnapakkumine on koostatud tagantjärele, sest esiteks on hageja avaldanud, et tutvus sellega enne esimese arve väljastamist ja teiseks ei lange hinnapakkumine täielikult kokku saatelehel märgitud kogustega ka teistes positsioonides – väike erinevus on kruvide arvus ja vihmaveerenni koguses jt. Dokumendi võltsimisel ei oleks võltsija tõenäoliselt koguseid erinevana märkinud. Kohus leiab ka, et asjaolule, et hageja esitatud hinnapakkumine oli arve koostamise aluseks, viitab kaudselt ka arvutusvigade samasus hinnapakkumises ja arves. Nii on hinnapakkumises valesti arvestatud käibemaksu, summalt 61897,70 krooni peaks käibemaksuks olema 11 141,59 krooni, kuid hinnapakkumisel on märgitud käibemaksu summaks 13 587,30 krooni. Sama arvutusviga on tehtud arvel, mille on väljastanud kostja. Seega võib eeldada, et algselt väljastas kostja hinnapakkumise (tl 8) ning seejärel sama hinnapakkumise alusel arve (tl 6). Hageja ütluste tõelevastavust kinnitab ka see, et kostja esindaja seletuse kohaselt sekkus ta asjaajamisse alles siis, kui talle helistas hageja ja palus arve ümber teha. Seega võib arvata, et kostja seaduslik esindaja ei olnud läbirääkimistega täies mahus kursis. Samuti on teada, et hinnapakkumisi koostasid teised kostja töötajad, sealhulgas OL. Seega ei saa kostja seadusliku esindaja ütluste põhjal teha kindlat järeldust, et hageja esitatud hinnapakkumine on võltsitud ja et sellise kujundusega hinnapakkumisi või muid dokumente kostja ettevõttest ei väljastatud, sest kostja seaduslikul esindajal ei pruugi olla informatsiooni kõikide asjaolude kohta. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et pooled sõlmisid müügilepingu hageja esitatud hinnapakkumises toodud tingimustel. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et kostja tarnis hagejale teistsuguste omadustega ja teistsuguses koguses kaupa, tekkis hagejal õigus alandada lepingujärgset hinda. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on kätte saanud hageja 01.02.2008 avalduse, millega hageja soovis hinda alandada 19 053 krooni võrra. Järgnevalt hindab kohus, millises ulatuses oli hageja õigustatud hinda alandama. Esiteks märgib kohus, et kuivõrd pooled on lepingu dokumentidel (hinnapakkumisel ja arvel) valesti kajastanud müügihinda, siis tuleb müügihinnaks lugeda 73 039,28 krooni. Lepingu alusel on hageja alusetult tasunud käibemaksu 2445,71 krooni võrra rohkem. Tulenevalt TsÜS § 75 lg 1 kuivõrd mõlemad pooled olid eksimuses käibemaksus suuruse osas, siis tuleb lugeda, et poolte tegelik tahe oli suunatud õiges suuruses käibemaksu tasumisele. Mõistlik on eeldada, et kui pooled oleksid märganud, et käibemaks on arvutatud valesti, oleksid nad selle võrra lepingu summat vähendanud. Seega on hageja tasunud alusetult käibemaksu 2445,71 krooni, mis tuleb kostjal hagejale tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel.

§ 112

lg 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seega on hinna alandamise valemiks alandatud hind = (väärtus koos puudustega * kokkulepitud müügihind)/ väärtus ilma puudusteta. 4

(5)Kostja selgituse kohaselt kostja ei müünud 2007.a katusekattematerjali pural. Kui keegi oleks soovinud, siis oleks kostja lisanud KKOÜ hinnale lihtsalt 25 %. OÜ KK hinnakirjas on pural hinnaga 163 kr m2 (koos km-ga 192 kr m2), edasi oleks seda müünud hinnaga 203 kr m2, (koos käibemaksuga 240 kr m2). Polüestrit oleks müünud hinnaga 151 kr m2 (koos käibemaksuga 185 kr m2). Täitmise väärtus koos puudustega on seega 185 kr m2 * 321 m2 = 59 385 krooni. Kokkulepitud müügihinnaks oli 59 059 krooni. Väärtuseks ilma puudusteta oli 240 kr m2 * 350 m2 = 84
  1. Alandatud hinnaks on 59 385*59 059/84000=41752,60 krooni. Hageja on tasunud ülemääraselt 59 059 - 41752,60 = 17306,40 krooni, mis tuleb kostjal hagejale tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kokku koos alusetult tasutud käibemaksuga võlgneb kostja hagejale 19 752,11 krooni, millest hageja on palunud välja mõista 19 053 krooni. VÕS § 189 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda enamtasutud summalt alates raha maksmisest intressi. Intressi tuleb tasuda alates raha maksmisest nii alandatud ostuhinnaga seoses, kui ka valesti arvestatud käibemaksuga seoses, kokku summalt 17306,40 + 2445,71 = 19752,
  2. Intressiks on

§ 94

alates 25.05.2007 – 08.02.2008 ehk 259 päeva eest summalt 19 752,11 krooni kokku 37*19752,11*0,035/365=70,08 krooni + 222*19752,11*0,04/365=480,54 = 550,65 krooni. Alates 08.02.2008 kuni otsuse tegemiseni 18.11.2009 ehk 649 päeva eest summalt 699,11 krooni summas 699,11*328*0,04/365 + 699,11*185*0,025/365 + 699,11*140*0,01/365= 36,66 krooni. Kokku 587,31 krooni. 01.02.2008 on hageja esitanud hinna alandamise avalduse ning raha 19 053 krooni maksmise nõude paludes tasuda summa 7 päeva jooksul, s o 08.02.2008. VÕS õ 113 lg 1 alusel on kostja kohustatud tasuma viivist alates 08.02.2008 summalt 19052,50 krooni. Viivise summaks kuni otsuse tegemise ajani on 19052,5*328*0,11/365+ 19052,5*185*0,095/365+ 19052,5*140*0,08/365 = 3385,34 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.