¹ tulenevalt jättis kohus 12.10.2009 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja määras avaldajale puuduste kõrvaldamise tähtajaks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) §-le 363 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. 2 Kohus leidis, et hagiavalduses esinevad järgmised puudused: 1) Hageja nõue ei ole selge, kuna avaldus on pealkirjastatud leppetrahvi tasumise nõudena, kuid hagi resolutsioonis palutakse muuhulgas pakkuda kostjale täiendav aeg ja võimalus kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks ning hagiavaldus rahuldada. Kuidas hageja soovib hagi rahuldamist, jäi kohtule selgusetuks. 2) Hagiavaldusele ei ole lisatud avalduses viidatud kostja esindajaga peetud kirjavahetust ega teatist nõude loovutusest. 3) Hagiavaldusest ei nähtu riigilõivu tasumist.
Sama paragrahvi lg 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana ning nõudelt suurusega 25 000 krooni kuulub tasumisele riigilõiv summas 5000 krooni. Kohus märkis ka, et hagiavalduses esitatud nõudelt riigilõivu tasumata jätmine on vastavalt
Hagi käiguta jätmise määruses juhtis kohus hageja tähelepanu sellele, et kui avaldaja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab avaldajale. Hageja on kohtumääruse hagi käiguta jätmisest kätte saanud 26.10.2009, kuid kohtu määratud tähtajaks, s.o. hiljemalt 05.11.2009, hagiavalduses esinenud puudusi ei ole kõrvaldanud, samuti ei ole teatanud kohtule takistavatest asjaoludest.
lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuna avaldaja poolt on jäetud kohtu nõue puuduste kõrvaldamiseks tähtaegselt täitmata, siis keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest
lg 2 alusel.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel
Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 29.detsembril 2009.a. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.