Obsah (8)
§ 1047§ 1046§ 128§ 1045§ 1055§ 127§ 134§ 1043VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-05-19330 (enne 01.01.2006 nr 2-1423/05) 13. aprill 2009, Narva Kohtuasi
§ 1047
palub hageja lõpetada I S au ja väärikuse teotamine, lükata ümber Sillamäeskii Kurjer ajalehes avaldamise teel tegelikkusele mittevastavad andmed järgmise sisuga, mis peab olema sama suurusega kui ka valelik info: «Ajalehe Sillamäeskii Kurjer 13.10.2005 a. artiklis Võimu Hind avaldatud andmed selle kohta, et I S pole suhteid kaupluse T-Market avamisse, ei vasta tegelikkusele». Välja mõista I S tekitatud mittevaraline kahju summas 700.000 krooni, samuti kohtukulud. KOSTJA I VASTUVÄITED Vastavalt kostja OÜ Tšupova hagi vastusele (tl-d 62-63, tõlge tl-l 64-65) kostjal pole vastuväiteid sellele, et kohus võtaks asja menetlusse. Kostja ei tunnista hagi õigeks, samuti ei tunnista OÜ Tšupova vastu esitatud nõudeid. Vastuväited haginõuetele on järgmised. OÜ Tšupova leiab, et avaldatu 13.10.2005.a ajalehes “Sillamäeski kurjer”, mida hageja palub ümber lükata, ei alanda hageja au ja väärikuse. Kas omab konkreetne isik suhe T-Market kaupluse avamisse või mitte, ei ole moraalseks väärtuseks. Isiku au ja väärikus ei puudutata, kui ta tegelikult osales mingi kaupluse avamises, kuid ajalehes eksiti ja avaldati, et ei osalenud. Mingi müügipunkti avamise fakt ei ole omaette positiivseks ega negatiivseks moraalse mõtte seisukohalt. See on majanduselu sfäär, mille tulemused võivad olla nii kasulikeks, kui kellegi jaoks kahjulikeks (näiteks, konkurentide jaoks). 5
(13)Tsiviilasi nr 2-05-19330 Hageja eksib, öeldes, et tema kohta avaldati oluliseid süüdistusi. Ajaleht "Sillamäeski kurjer" ei süüdistanud I S selles, et ta ei avanud kaupluse T-Market Ajaleht ainult märkis, et mitte I. S “tõi” T-Market Sillamäele. Hageja eksib, väitedes, et tal tekitati kahju mainitud teatisega ajalehes. Arvamuse, et keegi isik ei oma suhet kaupluse avamisse, avaldamine ei ole ebakohaseks hindamiseks
§ 1046lg 1 mõistes.
Järelikult, selline teatis ei või tekitada füüsilise-ja/või hingevalu “kannatanule” isikule (
§ 128lg 5 mõistes).
Hagiavalduse tekstist kostja sai teada, et OÜ-il NDX I S isikus on olemas rendileping VP-Marketiga, samuti käsundileping OÜ-iga NDX Development. 13.10.
- publikatsiooni ettevalmistamisel ei olnud ajalehel “Sillamäeski kurjer” informatsiooni sellest. Enam seda, need teadmised olid, ilmselt, hageja ärisaladuseks. Seepärast ajalehe toimetus ei võinud isegi oletada, et on hagejal volitused T-Market kauplustevõrgu arendada. Hagiavalduse tekstist sai kostja teada, et I S on OÜ Ühiskodu omanik, samuti et OÜ Ühiskodu on tundmata kostja jaoks organisatsiooni EAS consultant, et I S esindab ka teiste ettevõtete ja organisatsioonide huvisid. Kõik see on väga huvitav. Siiski kostja ei saa aru sidu ajalehes 13.10.2005.a. asuva teatise ja hageja nimetatud tegevuse vahel. Kui kostja saab aru õigesti, lähtub hageja sellest, et ajaleht annaks kritiseeritavale isikule võimaluse vastata. Kostja teeb I S ettepaneku esitada oma vastuväiteid 13.10.
- artiklile ja tagab, et avaldab neid vastuväiteid (autoriga võimaliku kooskõlastusega). Siinjuures lähtub kostja sellest, et tsiviilõiguslikkes vaidlustes peetakse paremaks kompromissi ja kokkuleppe saavutamine. Vastuhagi kostja ei esita. Kostja on nõus kanda oma kohtukulud eelnimetatud kompromissi savutamise korral. Kostja kordas, et tema arvates on võimalik lahendada asja kompromissiga: hageja esitab kostjale avaldatud 13.10.
- artiklile oma vastuväite tekst, aga kostja kohustub avaldama selle vastuväite. KOSTJA II VASTUVÄITED Kostja II hagi vastuse kohaselt (tl 43-44) kostja ei tunnista hagi ja seda alljärgnevatel põhjustel. Kostja 2 ei ole väidetava kahju tekkimise süüdi ega vastuta kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja 2 ei ole tellinud Kostjal 1 artikli “Võimu hind”, mis on avaldatud 13.10.2005 ajalehes Sillamäeskii Kurjer 9.1eheküljel ega andnud Kostjale 1 mingeid informatsiooni hageja osalusest kaupluse T-Martket Sillamäe linnas avamisel. Hageja väide, et nimetatud informatsiooni sai artikli autor V. Š Sillamäe Ettevõtjate Liidu esindajatelt või juhtkonnalt, on palasõnaline ning ei vasta tõele. Vastavalt Kostja 1 10.08.2005 esitatud pakkumisele tellis Kostja 2 Kostjal 1 reklaamimaterjale, mis olid avaldatud ajalehes Sillamäeskii Kurjer 01.09.2005 (artikkel “С днем рождения, молодежь”), 08.09.2005 (artikkel noorte spordiürituse kohta), 22.09.2005 (artikkel “Лица нашего города“) ja 29.09.2005 (artikkel “КВН и не только“) ja maksis nende eest 03.09.2005 sularahas 5000 krooni, mida tõendatakse kassa väljamineku orderiga nr
- 6
(13)Tsiviilasi nr 2-05-19330 Ühtlasi ei ole hageja viidanud seadusele, millest tuleneb, et väidetavalt vale informatsiooni ajalehele andnud isik vastutab selle eest eriseaduse alusel. Kostja 1 käitumine artikli avaldamisel ei ole õigusvastane. Kostja 2 on seisukohal, et antud juhul oli ajalehe Sillamäeskii Kurjer väljaandja toimingud õiguspärased, kuna ajalehel on õigus levitada oma arvamusi, andes oma hinnangu linnas toimuvatele sündmustele ja seda põhiseaduse § 41 ja 45 kohaselt. Seoses sellega kostja on seisukohal, et hageja kui avaliku elu tegelane peab taluma kõrgendatud huvi ja teravamat kriitikat ning juhul, kui avaliku elu tegelaste tegevuses on avastatud puudusi, on massiteabevahendite! õigus levitada seda informatsiooni riigi või omavalitsuse võimu (sealhulgas saadikukandidaadi) üle ühiskondlikku kontrolli teostamiseks, mis on demokraatliku ühiskonna üheks olulisemaks tunnuseks. Seega on kostja seisukohal, et antud juhul Kostja 1 ei ole ületanud põhiseaduse § 45 sõnavabaduse piire. Hageja ei ole tõendanud, et artikli avaldamisega tekitasid kostjad hagejale mitterahalist kahju. Hageja on valitud Sillamäe volikogu liikmeks. Seega hageja väide, et nimetatud artikliga on hageja maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustanud, on paljasõnaline. Ühtlasi ei ole hageja mingil moel tõendanud mittevaralise kahju suurust. Lähtudes ülaltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata, jätta menetluskulud hageja kanda. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 72-73) seoses OÜ Tšupova (edaspidi Kostja 1) esitatud vastusega, teatab hageja, et ei pea võimalikuks lõpetada asi kokkuleppe ega kompromissiga, kuna Kostja 1 kinnitab täielikult Hageja õigsust, samuti seoses sellega, et Kostja ei tunneta seda vastutust, mida kannab trükiväljaanne, mis avaldab valeandmeid. Oma vastusega Kostja 1 ei lükanud ümber mitte ühtegi Hageja poolt Hagiavalduses esitatud tõendit, samal ajal keeldudes ümber lükkamast valeandmeid ja kompenseerimast Hagejale mittevaralise kahju. Lisaks varem esitatud materjalidele peab hageja vajalikuks teha viiteid Eesti ajakirjanduseetika koodeksist, mis kehtestab trükiorgani käitumise alused informatsiooni avaldamisel. Nende viidete ja Kostja 1 vastuse võrdlev analüüs tõendab, et Kostja 1 ei oma ettekujutust ajakirjanduseetika mõistest ja seega on tõendatud tema käitumise süü valeinfo avaldamisel. Kostja 1 poolt esitatud vastusest nähtub, et: 1. Kostja 1 ei pea positiivseks fakti Hageja tegevusest kaupluse T-Market avamisel ja ajaleht eksis, kiljatades, et Hageja ei osalenud avamisel. Kuid selles artiklis, kus oli teotatud Hageja head nime, on toodud «Esimene vale. Võetakse ükskõik milline sündmus, mis omab kasvõi mingitki tähtsust linnajaoks. Seejärel, tõeliselt vajaliku ja hea asja ainsa autorina ilmub välja tõendamatult, kuid häälekalt härra S.». See tähendab, et artikli avaldamisel teadis Hageja täpselt, et kaupluse T-Market avamine Sillamäe linnas on «linnale positiivset tähendust omav tõeliselt hea ja vajalik asi». Sel viisil on vastuses toodud kostja väited 3.1., 3.2., 3.3. valed ja vastuolus artiklis toodud informatsioonile. Nagu on toodud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi paragrahvides 4.1., 3.5. «Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust». Seega kontrollib informatsiooni 7
(13)Tsiviilasi nr 2-05-19330 tõesust just toimetus ja kannab vastutust nende tagajärgede eest, mis olid tekitatud valeinformatsiooni avaldamisega. Füüsilist valu ja kannatusi ei tekita ajalehe teade, vaid see tahtlikult vale, ebaõiglane informatsioon, mida selles ajalehes levitatakse. Peale seda, tekitab füüsilist valu ja kannatusi selle mõistmine, et puudub võimalus kuidagi olukorda muuta. Nagu on toodud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi paragrahvides 1.4., 1.
- «Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada.». Nagu nendest paragrahvidest tuleneb, eeldab ajakirjanduseetika, et trükisõnaga on võimalik tekitada füüsilist ja vaimset valu. Selle mittemõistmine Kostja 1 poolt kutsub esile kahjutunde. Vastuse punktis 3.
- Kostja 1 osutas, et tema arusaamise kohaselt «Viitab Hageja hagiavalduses kritiseeritavale isikule vastuse vajadusest» ja teeb ettepaneku Hagejale ette valmistada ja avaldada need vastuväited. Hageja vastab, et antud nõue ei ole Hageja soov, vaid Eesti ajakirjanduseetika koodeksi pragrahvis 5.
- sätestatud nõue. “Kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates.» Seepärast on ettepanek avaldada vastuväide 4 kuu möödudes Hageja jäme pilkamine. Neid vastuväiteid pidanuks küsima ja avaldama võimaluse korral samas numbris. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kostja I esindaja pakkus hagejale kompromissi, mille kohaselt ajalehes avaldatakse, et I. Sumarok osales kaupluse T-Market avamises. Hageja ettepanekuga ei nõustunud. Hageja seletuste kohaselt artikkel ilmis valimise kampaania ajal, hageja sai valituks, kuid kui ei oleks sellist artikli, hageja saaks rohkem hääli. Tema kohta avaldatud informatsioon, et ta ei puuduta Sillamäel kaupluse T-Market avamisega, on vale. Kostja II esindaja rõhutas, et hageja väide, et artikli autor V. Škola sai infot kostja II on paljasõnaline. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega ka osaliselt rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ajalehes “Sillamäeski kurjer” 13.10.2005.a ilmus
- artikkel “Võimu hind” järgmise tekstiga: „Inimesed lähevad võimule erinevalt. Puhtaid tegusid on kahjuks poliitikas harvad. Selle motivatsiooniga inimesed tihti lähevad välja valimisvõitluse esimestel etapidel, lihtsalt need visatakse välja teelt. Seda tegu teevad need, kes lähenevad võimule konkreetse, kasutoova eesmärgiga ja arvavad, et „eesmärk õigustab vahendeid”. Juhtub, et see eesmärk on raha, lootus 8
(13)Tsiviilasi nr 2-05-19330 saada soe koht või lihtsalt olema söödaküna lähedal, just nimelt seda tähendab munitsipaal või isegi riigi eelarve. Juhtub, et võimule lähevad võimu pärast, lootes teadlikult või teadmatult sooviga võimu haarata, olla kõrgem kui rahvamass. Viimane lõhnab juba kliinikaga, psüühilise häirega, mis sundib inimese ronima kõrgemale ja kõrgemale hierarhia trepile, jättes endale arusaamata kõrgenduse lõppeesmärgi. Raske määrata, mis juhib võimule I S, aga loosung „Eesmärk õigustab vahendeid” tema, poliitik, saab aru liiga verbaalselt. Ja rakendab sellised valimiseelsed tehnoloogiat, mis annavad tihti vastupidise effekti. Aga see kinnitab h-r S usk valijate rumalusse, võimaluse müüa end kahtlase propoganda meetmetega. Esimene meede: Tavaline vale. Võetakse ükskõik millise sündmus, mis omab kasvõi mingitki tähtsust linna jaoks. Seejärel, tõeliselt vajaliku ja hea asja ainsa autorina ilmub välja tõendamatult, kuid häälekalt härra S. Meie juhul - see on T-Marketi avamisõiguse omamine linnas. „Mina viisin Sillamäele T-Market” - avaldab kandidaat, lootes, eeldatavasti, linnalaste ebakompetentsusele. Seda tegi, loomulikult, teine inimene, ettevõtja V, aga kes valimiseni saab aru? Keegi ju usub, sellega on arvestatud agitatsiooni see meetme”. See on tõendatud ka tl-l 6 asuv väljavõte ja tl-l 100 asuva tõlkega. Hageja on esitanud 3 nõuet: lõpetada I S au ja väärikuse teotamine lükata ümber Sillamäeskii Kurjer ajalehes avaldamise teel tegelikkusele mittevastavad andmed järgmise sisuga, mis peab olema sama suurusega kui ka valelik info: «Ajalehe Sillamäeskii Kurjer 13.10.2005 a. artiklis Võimu Hind avaldatud andmed selle kohta, et I S pole suhteid kaupluse T-Market avamisse, ei vasta tegelikkusele» välja mõista I S tekitatud mittevaraline kahju summas 700.000 krooni, samuti kohtukulud. Hageja väitel vaidlusaluses artiklis teotati tema au ja väärikust väitega, et ta ei oma puutumust Sillamäel kaupluse T-Market avamisele, mis on vale informatsioon ja valimiskampaania käigus ta kaotas hääli selle informatsiooni avaldamisega. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 17 kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada. PS § 19 järgi igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
§ 1045
lg p-st 4 tuleneb, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.
§ 1046
lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Tulenevalt
§ 1047lg-st 1 isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete 9
(13)Tsiviilasi nr 2-05-19330 avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohus käsitleb esmalt küsimust kas väited, millega väidetavalt teotati hageja au, on faktiväited või väärtushinnangud. Lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.12.1997 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97 väljendatud seisukohast faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav, samuti et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, samuti et väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärsust, samuti et juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 leidis kolleegium, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006. a otsuse punktis 10 tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 asuti seisukohale, et isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (
§ 1046
lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (
§ 1047
lg 2) ning et viimases sättes kasutatud „asjaolu avaldamine“ on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega „faktiväite avaldamine“. Sellises brošüüri lõigus väidetakse (faktiväide), et esimene meede: Tavaline vale. võetakse ükskõik milline sündmus, mis omab kasvõi mingitki tähtsust linna jaoks. Seejärel, tõeliselt vajaliku ja hea asja ainsa autorina ilmub välja tõendamatult, kuid häälekalt härra Sumarok. Meie juhul - see on T-Marketi avamisõiguse omamine linnas. „Mina viisin Sillamäele T-Market” - avaldab kandidaat, lootes, eeldatavasti, linnalaste ebakompetentsusele. See tegi, loomulikult, teine inimene, ettevõtja Voronov, aga kes valimiseni saab aru? Keegi ju usub, sellega on arvestatud agitatsiooni see meetme. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja poolt on tõendatud, et tema äriühing on tegelenud Sillamäel kaupluse T-Market avamisega. See on tõendatud 01.07.2004 käsunduslepinguga (tl-d 102-104), käsunduslepingu kohaselt tööde teostamise 18.05.2004.a aktiga (tl-d 105-106) ja G K kirjaliku selgitusega (tl-d 107-108). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.10.2007 otsuses väljendati seisukohta, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest. Samuti pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte. Ülaltoodust lähtudes peab kostja OÜ Tšupova igal juhul ümber lükkama ülalmainitud ebaõiged andmed. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tegelikkusele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel. Ebaõige faktiväite avaldamine võib
§ 1045
lg 1 p 4,
§ 1046
ja
§ 1047lg-te 1 ja 3 järgi olla õigusvastane ka siis, kui see ei ole isiku au teotav (mainet kahjustav). 10
(13)Tsiviilasi nr 2-05-19330 Kostja OÜ Tšupova esindaja tunnistas, et nad on nõus avaldama ajalehes, et I. S võttis osa Sillamäel kaupluse T-Market avamisest. Seega peab kohus tõendatuks, et kostja I väide I. S mittepuutumusest T-Marketi avamisega ei ole kostja poolt hoolikalt kontrollitud ja see väide ei vasta tegelikkusele.
§ 1047
lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Antud juhul sisalduvad hageja au teotavad ebaõiged andmed ajalehes “Sillamäeski kurjer”, mille kirjastusõigus on OÜ-l Tšupova.
§ 1047
lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kohus leiab, et hageja kõik nõuded kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja II ei ole vaidlusaluse artikli avaldaja ja hageja ei tõendanud, et informatsiooni andis kostjale I üle just kostja II. Seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Oma 13.04.2007 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 punktis 29 leidis riigikohtu tsiviilkolleegium, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas, näiteks siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole. Hageja nõuab, et lükataks ümber Sillamäeskii Kurjer ajalehes avaldamise teel tegelikkusele mittevastavad andmed järgmise sisuga, mis peab olema sama suurusega kui ka valelik info: «Ajalehe Sillamäeskii Kurjer 13.10.2005 a. artiklis Võimu Hind avaldatud andmed selle kohta, et I S pole suhteid kaupluse T-Market avamisse, ei vasta tegelikkusele». Kohus leiab, et see hageja nõue on põhjendatud kostja OÜ Tšupova suhtes ja hageja au teotavad ebaõiged andmed tuleb lükata ümber hageja poolt pakutud viisil ja kohas. Vastavalt
§ 1055
lg 1 kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Hageja esitas nõude kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. Kohus leiab, et see hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Hageja ei tõendanud seda, et kostja teotab tema au ja väärikust käesoleva ajani. Hageja esitas ka nõude tekitatud mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks, paludes kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks 700 000 krooni. 11
(13)Tsiviilasi nr 2-05-19330 Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
§ 127
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Sama paragrahvi lg 6 esimesest lausest tulenevalt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Vastavalt
§ 128lg 1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tulenevalt
§ 134
lg-st 2 vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Ülalnimetatu sätete alusel vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu.
§ 1043
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja on esitanud hagis nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, seega peab hageja muuhulgas tõendama, et temal esineb õiguslikus mõttes mittevaraline kahju. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema mittevaraline kahju seisneb selles, et hageja tundis hingelist valu peale seda, kui oli avaldatud kostja ajalehes artikkel ja inimesed hakkasid küsima tema käest avaldatu kohta, see oli tehtud valimiskampaania ajal. Hageja poolt kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et ta tundis hingelist valu kostja poolt avaldatu pärast, seega leiab kohus, et see hageja nõue ei ole põhjendatud tõendamatuse tõttu ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et kui hagejal olid seoses artiklis „Võimu hind“ avaldatuga ebameeldivused, rahuldatakse need andmete ümberlükkamisega hageja poolt pakutud viisil ja kohas. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus on alustatud 2005.a., tuleb seega antud asjas menetluskulude väljamõistmisel juhinduda kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätetest. 12
(13)Tsiviilasi nr 2-05-19330 TsMS 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Tulenevalt TsMS § 60 lg 3 kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Mõlemad pooled ei esitanud kohtule ei kohtukulude nimekirja ega kuludokumente. Kohus leiab, et antud asjas tuleb kummagi poole kohtukulud jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 13
(13)