2-09-8774/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus (osaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-8774 Tsiviilasja hind 22 500 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N D (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja: S M (isikukood XXX; elukoht XXX) Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata N D hagi S M vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista kostjalt S M hageja N D kasuks igakuiselt elatusraha lapse D D (isikukood XXX) ülalpidamiseks summas 2 500 krooni alates 03.03.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
5. Menetluskulud elatise nõude osas kannab S M. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Viru Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile ning tasudes Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB pank või nr 221013921094 Swedbank viitenumbrile 3100057484 kautsjoni 3 000 krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu 1 Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on N D hagi S M vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja on kohtumaterjalid kätte saanud 14.09.2009.a. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hageja esitas kohtule taotluse tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks juhul, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus elatise väljamõistmise nõude osas. Kooskõlas TsMS § 450 lg 1 sätestatuga võib kohus teha osaotsus, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet ning see kiirendab asja läbivaatamist. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus elatise osas on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust ning hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise lapse ülalpidamiseks lähtudes perekonnaseaduse §-dest 60 lg 1, 61 lg 1, 2, 4 ja 70 lg
6. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt elatusraha igakuuliselt summas 2 500 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab 2 asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Fred Fisker Kohtunik 3