KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 19.06.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2466 Haldusasi A.J.i kaebus Maksu

nr 259 „Riigiteenistujate töötasustamine 2008. aastal“ § 3 lg 1 ja 5, rahandusministri 19.01.2004

nr 9 „Maksuja Tolliameti põhimäärus“ § 37 lg 2, Maksu-ja Tolliameti peadirektori 16.04.2008 käskkirjaga nr 144-p „Maksu-ja Tolliameti teenistujate palgajuhendi kinnitamine“ kinnitatud Maksu-ja Tolliameti teenistujate palgajuhendi p. 2.1.4 ning Lõuna MTK juhataja asetäitja juhataja ülesannetes Jüri Haamer´i esildise alusel määras ühekordse lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest teenistujate kollektiivse või individuaalse panuse hindamise kaudu Maksu-ja Tolliameti juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel lisas toodud Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse teenistujatele. A.J.i ühekordset lisatasu saavate isikute hulgas ei olnud. A.J. leiab, et ta oleks pidanud seda ühekordset lisatasu saama ning tema ilmajätmine lisatasust on ebaseaduslik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitamise eesmärk on see, et A.J.i koheldaks vastavalt EV Põhiseadusele ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) palgajuhendi p.2.1.4 ja 2.1.6 kohaselt võrdselt teiste MTA ametnike ja MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse Tartu raudtee tollipunkti teenistujatega. Maksu- ja Tolliameti peadirektor on 06.11.2008 välja andnud käskkirja nr 2354-K, milles on määratud ühekordne lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest teenistujate kollektiivse või individuaalse panuse hindamise kaudu Maksu- ja Tolliameti juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel vastavalt MTA palgajuhendi p.-le 2.1.4.Vastavalt lisas nr 2 toodud nimekirjale on sellest nimikirjast, kellel puudub kollektiivne ja individuaalne panus, välja jäetud 5 MTA Lõuna MTK Tartu raudtee tollipunkti teenistujat, kes kuulusid 01.12.2008 koondatavate nimistusse, sh ka A.J. . Kaebaja leiab, et kui rakendatakse MTA palgajuhendi p. 2.1.4, tuleb seda rakendada koos MTA palgajuhendi p.-ga 2.1.6, seda enam, et mingisugust hindamist ei ole Lõuna maksu- ja tollikeskuses läbi viidud. Selle kohta mingit dokumenti olemas ei ole. Kui on toimunud töötulemuste hindamine, siis on õigus ka hinnatavatel viibida hindamise juures või saada vähemalt teada need hindamise tulemused. Seda enam, et oma panuse MTA juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel on kõigil Tartu raudtee tollipunkti töötajatel, sh ka koondamise alla kuuluvatel teenistujatel. Antud juhul on kriteeriumiks võetud töölejäävad ja mittetöölejäävad teenistujad, see on räige EV Põhiseaduse ja ka MTA palgajuhendi rikkumine. Kaebaja väitel teenistujatele nõutavast tulemuslikuma töö eest teenistujate kollektiivset ja individuaalset hindamist ei ole toimunud, on toimunud vaid teatud vabade palgarahade meelevaldne jaotamine, millega on rikutud tulemustasude jaotamisel samaväärsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Eesti Maksu ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu (EMTAL) juhatus on pöördunud justiitsministri poole teenistujate töötulemuste hindamise õiguspärasuse küsimuses. Justiitsministri vastuses on toodud seisukoht, et hindamiseks puudub seaduslik alus. Maksu- ja Tolliameti ( MTA) kirjalikus seletuses on antud pikalt selgitusi, kuidas oleks pidanud toimuma ühekordse lisatasu määramine vastavalt palgajuhendile. Kahjuks ei ole mingeid viiteid, kuidas see tegelikult toimus ja kas ikka see toimus vastavalt MTA palgajuhendile, kas toimus teenistujate töötulemuste hindamine, oli selleks seaduslik alus või toimus lisatasude määramine suvaõiguslikult. Kogu käimasoleva kohtuvaidluse peamine küsimus on, miks otsustati

1. aasta novembris ühekordsest lisatasust ilma jätta MTA Lõuna Maksu-ja Tollikeskuse Tartu raudtee tollipunkti (edaspidi LõMTK Tartu rdt tp) koondatavate nimekirja arvatud 5 teenistujat, sh kaebuse esitaja. (T. N., L. V., M. L., P. J. ja A. J.). Kaebaja tahab rõhutada, et MTA-s puudub igasugune metoodika hindamiseks, pole hindamiskomisjone, ei ole hindamisprotokolle ja mis kõige peaminehindamiseks puudub seaduslik alus (Justiitsministri14.09.2007 kiri nr.3-2-04/9206 Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidule). Kaebaja arvates näitab see kujukalt, et tema 2 poolt vaidlustatud MTA käskkirjas lisatasude määramine on toimunud suvaõiguslikult, MTA palgajuhendit eirates. Kui LõMTK juhataja J. Haamer esitas esildise MTA peadirektorile ühekordsete lisatasude määramiseks, siis ta oleks pidanud esitama ka põhjendused, miks ühtedele teenistujatele määrati lisatasu ja teistele teenistujatele mitte. Kaebaja väidab, et kui toimus
2. aasta novembris ühekordsete lisatasude määramine, siis LõMTK Tartu rdt tp oli ainsaks kriteeriumiks kuulumine koondatavate nimekirja või mittekuulumine koondatavate nimekirja, seda näitab selgelt ka MTA LõMTK Tartu rdt tp poolt antud nimekiri tollivormistuste kohta
3. aastal. Ühekordsest lisatasust ilma jäetud isikud on koondatud teenistujad, sh kaebuse esitaja. Kaebuse esitaja kinnitas kohtule, et jääb kohustamistaotluse juurde ning palub kohut kohustada MTA maksma talle ühekordset lisatasu 9 kuu töötulemuste põhjal ühesugustel alustel teiste teenistujatega vastavalt MTA teenistujate palgajuhendi p.-le 2.1.4 ja p.-le 2.1.
4. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA või vastustaja), tutvunud A.J.i (edaspidi ka kaebuse esitaja või kaebaja) poolt esitatud kaebusega, ei nõustu selles toodud väidetega ning leiab, et A.J.i kaebus on alusetu. Novembris 2008 maksti MTA-s lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest MTA
5. aasta juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel (edaspidi ka lisatasu). Nimetatud lisatasu määrati teenistujatele peadirektori käskkirjaga struktuuriüksuste juhatajate esildiste alusel. Kaebuse esitajale vastavat esildist ei tehtud ja lisatasu ei määratud. Kaebuse esitaja leiab, et ülalnimetatud lisatasu oleks tulnud maksta ka temale. Samuti on kaebaja seisukohal, et MTA teenistujate palgajuhendi (edaspidi palgajuhend) punkti 2.1.4 tuleb rakendada koos palgajuhendi punktiga 2.1.
6. Kaebaja taotleb MTA kohustamist vaadata uuesti läbi tema taotlus lisatasu väljamõistmiseks. Kaebaja arvates on temale lisatasu määramata jätmine ebaseaduslik järgmistel põhjustel:
7. lisatasu määramiseks vastava esildise koostamisele ei eelnenud teenistujate töötulemuste hindamist ning nimetatud hindamise läbiviimiseks puudub ka õiguslik alus;
8. lisatasu määramine otsustati teenistusse jäämise ja teenistusest lahkumise kriteeriumite põhjal;
9. lisatasu määramisega on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. MTA on seisukohal, et A.J.ile lisatasu mittemaksmine on õiguspärane ja põhjendatud. Alljärgnevalt esitab vastustaja oma seisukoha kinnitamiseks põhjendatud vastuväited ja asjaolud, millele ta oma vastuväited rajab. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 9 lõike 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus oma

ga nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude maksmise alused. Vabariigi Valitsuse

“Riigiteenistujate töötasustamine 2008. aastal” (edaspidi määrus) §-s 3 nähakse ette nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude kehtestamine.

§ 3

lg 1 sätestab, et riigiteenistujale on lubatud määrata lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest asutuse juhi või teenistusse võtmise õigust omava isiku otsusel vastavuses asutuses kehtestatud lisatasude maksmise korraga. Lisatasude maksmise kord on MTA-s sätestatud palgajuhendis.

§ 3

neljanda lõike kohaselt võib nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramise aluseks olla asutuse tulemuslikkuse hindamine teenistujate kollektiivse või individuaalse panuse kaudu asutuse eesmärkide saavutamisel. Asutuse töö tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel hindab asutuse juht. Palgajuhendi punkti 2.1.4 kohaselt on peadirektoril õigus rahaliste vahendite olemasolul määrata teenistujale lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest teenistujate kollektiivse või individuaalse panuse hindamise kaudu MTA juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel. 3 Palgajuhendi punkti 2.1.5 kohaselt võib ülalnimetatud lisatasu määrata struktuuriüksuse juhi esildise alusel peadirektori käskkirjaga. Teenistujale nõutavast tulemuslikuma töö eest makstav lisatasu on oma olemuselt personaalne ning seotud iga konkreetse teenistuja panusega MTA eesmärkide saavutamisel. Nimetatu tuleneb nii

st kui palgajuhendist. Teenistujal puudub subjektiivne õigus nõuda endale lisatasu määramist või nõuda selle määramist mingis konkreetses suuruses või tööandjale ette kirjutada mille eest lisatasu määrata. Nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramise alused ja kord on sätestatud ATS-is,

s ja palgajuhendis. Nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramine on õiguspärane. Lisatasu määramine on tööandja õigus, mitte kohustus. Teenistujal puudub õigus nõuda endale lisatasu määramist. Nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramine saab toimuda ainult konkreetsete lisatasu määramise eelduseks vajalike tingimuste täitmise korral. Lisatasu määramise otsustamisel lähtutakse teenistuja panusest, tema töö tulemuslikkusest. Määratav lisatasu väljendab teenistuja tööpanuse ja lisatasu suuruse hinnanguliselt õiglast suhet. Lisatasu määramine saab toimuda kas teenistujate individuaalse või kollektiivse panuse hindamise kaudu. Individuaalne lisatasu on seotud konkreetse ametniku teenistusalase panusega, tema töö tulemuslikkusega. Kollektiivne lisatasu on seotud ühesuguseid teenistusülesandeid täitnud teenistujate ühise tööalase panusega. Lõuna maksu- ja tollikeskuse (edaspidi LÕMTK) Tartu raudtee tollipunktis määrati 2008.aasta novembris lisatasu individuaalse panuse hindamise kaudu. Tegemist oli individuaalse lisatasu määramisega vastavalt iga konkreetse teenistuja teenistusalasele panusele MTA 2008.a juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel. Konkreetset ametnikku ja tema poolt teenistusülesannete täitmisega seonduvaid asjaolusid teavad MTA-s kõige paremini ametniku vahetu ülemus ja vastava struktuuriüksuse juht vahetu ülemuse kaudu. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud ka palgajuhendi punktis 2.1.5 märgitu, mille kohaselt võib nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määrata struktuuriüksuse juhi esildise alusel peadirektori käskkirjaga. Nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramiseks esitasid struktuuriüksuse juhid peadirektorile vastava esildise. Struktuuriüksuse juhtidele tegid nende alluvuses olevad vahetud ülemused omakorda alluvate teenistujate kohta lisatasu määramise ettepanekud. Ettepanekute tegemisel lähtuti teenistujate panusest MTA 2008.a juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel, nende töö tulemuslikkusest. Kaebaja on oma kaebuses märkinud, et nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramisega rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja on leidnud, et lisatasu määrati vaid teenistusse edasi jäävatele ametnikele ning teenistusest koondatavatele ametnikele kõnealust lisatasu ei määratud. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et sarnases olukorras olevaid isikuid tuleb kohelda ühtemoodi. MTA-s määrati lisatasu teenistujatele, kelle vastav tööalane panus ja töö tulemuslikkus osutus piisavaks ning teenistujatele, kelle teenistusalane panus ei olnud piisav, lisatasu ei määratud. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi näidet, kus temaga sarnases olukorras olnud teenistujale määrati lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest. Lähtudes nimetatust on alusetu väita, et lisatasu määramisel rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet. Asjaolu, et teenistuja ametikoht kuulus koondamisele alates 01.12.2008.a, lisatasu määramisel tähendust ei omanud ja lisatasu määrati muuhulgas ka ühesaja üheksale teenistusest koondatavale teenistujale. LÕMTK Tartu raudtee tollipunktis määrati lisatasu individuaalse panuse hindamise kaudu. Lisatasu määrati peadirektori käskkirjaga struktuuriüksuste juhtide esildiste alusel allstruktuuriüksuste juhtide ettepanekuid arvestades. Lisatasu määrati muuhulgas ka 109-le teenistusest koondatavale teenistujale. Kaebuse esitaja on oma kaebuses leidnud, et teenistujate töötulemuste hindamiseks puudub seaduslik alus. Nimetatud väite põhjendamisel on A.J. tuginenud justiitsministri vastuskirjale. Vastustaja peab vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu asjaolule, et nimetatud kirjas on käsitletud ametikohtade hindamist. Justiitsminister on kirjas esitanud oma seisukoha ametikohtade, mitte aga töötulemuste hindamise õiguspärasuse osas. Ametikohtade hindamine ei samastu töötulemuste hindamisega. Teenistujate töötulemuste hindamine on 4 õiguspärane tegevus teostamaks ametiasutusele antud õigusi ja pandud kohustusi.

§ 3

lg 4 ja palgajuhendi punktides 2.1.1 ja 2.1.4 märgitud lisatasude määramise otseseks eelduseks on ametiasutuse kohustus hinnata teenistujate töötulemusi ja panust. Kaebuse esitaja on kaebuses asunud seisukohale, et palgajuhendi punkte 2.1.4 ja 2.1.6 tuleks rakendada üheaegselt. Vastustaja peab siinkohal vajalikuks märkida, et palgajuhendi punkt 2.1.4 annab MTA peadirektorile õiguse määrata teenistujale lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest teenistujate kollektiivse või individuaalse panuse hindamise kaudu. Palgajuhendi punkt 2.1.6 kohaselt on peadirektoril õigus määrata ühekordseid lisatasusid kõikidele MTA teenistujatele ühesuguse põhimõtte alusel. Punktides 2.1.4 ja 2.1.6 sätestatud lisatasud on oma olemuselt ja sisult erinevad lisatasud ning nende üheaegne kohaldamine ei ole võimalik ega ka õiguspärane. Punktis 2.1.4 märgitud lisatasu võib määrata vaid teenistujatele, kelle töö MTA juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel on olnud nõutavast tulemuslikum ja kes on piisavalt panustanud nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest määratakse struktuuriüksuse juhi vastava esildise alusel peadirektori käskkirjaga. Punktis 2.1.6 märgitud lisatasu makstakse aga kõikidele MTA teenistujatele ühesuguse põhimõtte alusel, olenemata teenistujate panusest. Nimetatud lisatasu määramine ei toimu struktuuriüksuse juhi esildise alusel. Seega punktis 2.1.4 märgitud lisatasu olemusest tulenevalt kujunebki üldjuhul olukord, kus lisatasu makstakse vaid teenistujatele, kelle puhul on täidetud lisatasu maksmise eelduseks olevad tingimused. Punktis 2.1.6 märgitud lisatasu määratakse aga alati kõikidele teenistujatele ühesuguse põhimõtte alusel. Kaebuse esitaja oli kuni 30.11.2008.a nimetatud MTA peadirektori käskkirjaga LÕMTK Tartu raudtee tollipunkti inspektori ametikohale. LÕMTK Tartu raudtee tollipunkti juhataja Tarmo Tasuja esitas LÕMTK juhataja Jüri Haamer’le oma ettepanekud nimetatud tollipunkti teenistujatele lisatasu määramiseks vastavalt nende töö tulemuslikkusele ja panusele MTA 2008.a juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel. Ettepanekute tegemisel hindas tollipunkti juhataja kõikide alluvate teenistujate teenistusalast panust MTA juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel. Toimunud hindamise kohta ei ole vormistatud kirjalikke dokumente, kuna nende kirjaliku vormistamise nõuet ei tulene ülalnimetatud lisatasude määramise aluseid ja korda sätestavatest õigusaktidest. Samas oli igale ametnikule tagatud võimalus saada vahetult ülemuselt selgitusi temale lisatasu määramata jätmise, määratud lisatasu suuruse jmt küsimuste osas. Arvestades allstruktuuriüksuste juhtidelt saadud ettepanekuid esitas Jüri Haamer MTA peadirektorile esildise nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramiseks LÕMTK teenistujatele. MTA juhtimisplaan koosneb operatiivplaanist ja arendusplaanist. Operatiivplaani komponendid on järgmised:

1. maksude laekumine;
2. klienditeenindus;
3. ühiskonna ja majanduse kaitse;
4. organisatsioon ja töötajate arendamine. Klienditeeninduse alla kuulub muuhulgas ka tollivormistuste teostamine. A.J.i ametijuhendi alapunkti 3.2 kohaselt oli tema teenistusülesandeks tolliformaalsuste teostamine oma pädevuse piires. Lisatasu määramiseks ettepaneku tegemise otsustamisel lähtuti tolliformaalsuste teostamise kvaliteedist (korrektsus, kiirus, teenistuja kompetentsus jms). Kaebuse esitaja poolt 2008.aastal teostatud tolliformaalsuste arv oli üks väiksemaid võrreldes sama tollipunkti teiste inspektoritega (vähem tollivormistusi oli ka osaliselt peainspektoritel, kuid nende tööülesannete maht on märksa suurem võrreldes inspektorite tööülesannetega). Lisaks teostatud tolliformaalsuste väiksele arvule esines kaebuse esitajal tolliformaalsuste teostamisel ka eksimusi, millest kolme kohta on kaebuse esitajalt võetud ka seletuskiri Nimetatust tulenevalt ei olnud võimalik hinnata kaebaja individuaalset panust ega töötulemusi piisavaks nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramiseks. Kaebaja töötulemused ja 5 teenistusalane panus ei olnud piisavad nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramiseks. Teenistusalase panuse hindamise kirjaliku vormistamise nõuet ei ole ette nähtud. Lisatasusid puudutavate küsimuste osas oli tagatud võimalus pöörduda vahetu ülemuse poole selgituste saamiseks. Kokkuvõte: 2008 novembris määrati teenistujatele lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest vastavalt nende panusele MTA 2008.aasta juhtimisplaani eesmärkide saavutamisele; lisatasu maksmine on peadirektori õigus mitte kohustus ning teenistujal puudub nõudeõigus nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramiseks; lisatasu määramiseks esitasid struktuuriüksuste juhid peadirektorile esildise allstruktuuriüksuste juhtide ettepanekutest lähtudes; nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramise otsustamisel hindas Tarmo Tasuja kõikide LÕMTK Tartu raudtee tollipunkti teenistujate vastavaid töötulemusi ja teenistusalast panust; kaebuse esitajale lisatasu ei määratud, kuna tema teenistusalane panus ning töötulemused ei osutunud piisavateks; lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest määrati ka koondatavatele ametnikele, kelle panus MTA
5. aasta juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel osutus piisavaks; nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramisel ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Teenistujatele, kellele nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu ei määratud, ei koostatud ka vastavat esildist ega vormistatud käskkirja, mistõttu A.J.i puudutavaid asjaolusid ülalnimetatud dokumendid ei sisalda. Teenistujate teenistusalase panuse hindamise protokolle ei ole koostatud käesoleva seletuse alapunktis 3.4.2 märgitud põhjustel. Ülalnimetatud põhjendustel on vastustaja seisukohal, et A.J.’ile nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu mittemääramine on põhjendatud ja õiguspärane. Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, selle täiendustega ning vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Maksu-ja Tolliameti (MTA) peadirektori 06.11.2008 käskkirjaga nr 2354-k määrati MTA Lõuna maksu-ja tollikeskuse (LÕMTK) teenistujatele ühekordse lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest vastavalt nende panusele MTA
6. aasta juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel. Lisatasu määramiseks esitasid struktuuriüksuste juhid peadirektorile esildise allstruktuuriüksuste juhtide ettepanekutest lähtudes. Vastustaja väitel nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramise otsustamisel hindas Tarmo Tasuja kõikide LÕMTK Tartu raudtee tollipunkti teenistujate vastavaid töötulemusi ja teenistusalast panust. Teenistujatele nõutavast tulemusliku töö eest makstav lisatasu on personaalne sõltuvalt ametniku panusest püstitatud eesmärkide saavutamisel. Kaebuse esitajale A.J.ile ühekordset lisatasu ei määratud. Vastustaja selgitas kohtule, et A.J.ile ühekordset lisatasu ei määratud, kuna tema teenistusalane panus ning töötulemused ei osutunud piisavateks. Samuti selgitas vastustaja, et lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest määrati ka koondatavatele ametnikele, kelle panus MTA
7. aasta juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel osutus piisavaks. Samas vastustaja väitel isikute hulgas, kellele ei määratud seda lisatasu, oli ka ametnikke, keda ei koondatud (kaebaja väitis, et lisatasust jäid 6 ilma ainult koondatavad). Vastustaja kinnitas kohtule, et nõutavast tulemuslikuma töö eest ühekordse lisatasu määramisel ei ole rikutud teenistujate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus on seisukohal, et ühekordse lisatasu määramine on asutuse juhi, MTA peadirektori, seadusest tulenev diskretsioon. Lisatasu määramine teenistujale on peadirektori õigus, mitte kohustus. Ametnikul ei ole õigus nõuda peadirektorilt endale nõutavast tulemusliku töö eest ühekordse lisatasu määramist. Sellist kohustavat ettekirjutust ei saa teha ka kohus, kuna kohtul puudub pädevus nii diskretsiooni sekkumiseks kui ka selle piiramiseks. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 9 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab oma

ga nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude maksmise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007

nr 259 „Riigiteenistujate töötasustamine 2008. aastal“ §-s 3 sätestatakse nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude määramine.

§ 3

lg 1 ütleb, et riigiteenistujale on lubatud määrata lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest asutuse juhi või teenistusse võtmise õigust omava isiku otsusel vastavuses asutuses kehtestatud lisatasude maksmise korraga. MTA-s on lisatasude maksmise kord sätestatud palgajuhendis. Palgajuhendi p. 2.1.4 kohaselt on peadirektoril õigus rahaliste vahendite olemasolul määrata teenistujale lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest teenistujate kollektiivse või individuaalse panuse hindamise kaudu MTA juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel. Kohus nõustub vastustajaga, et nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramine saab toimuda ainult konkreetse lisatasu määramise eelduseks vajalike tingimuste täitmise korral. Kohus kokkuvõtvalt asub seisukohale, et nõutavast tulemuslikuma töö eest ühekordse lisatasu määramine on seadusega kooskõlas, selle alused ja kord on sätestatud ATS-s, eelviidatud

s ja MTA palgajuhendis. Nõutavast tulemuslikuma töö eest ühekordse lisatasu määramine on õiguspärane ning seda tehakse asutuse juhi poolt teostatava diskretsiooni alusel. Kohus ei saa hinnata lisatasu määramise protseduuri sisuliselt, kuna selleks puudub kohtul pädevus. Samas kohus peab vajalikuks märkida, et vaidlusalune lisatasu määramise käskkiri kaebuse esitajat ei puuduta, kuna tema ei kuulunud ühekordset lisatasu saavate teenistujate nimekirja ning lisatasu temale ei määratud. Vastustaja on piisava põhjalikkusega selgitanud vaieldava ühekordse lisatasu määramise põhimõtteid ja õiguslikku alust ning põhjendanud kaebuse esitaja lisatasust ilmajätmist. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 7 8