Obsah (8)

§ 432§ 64§ 660§ 187§ 430§ 150§ 168§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 31.detsember 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-05-17243 Eda Männa versus Jaanus Lill

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1. Pooled on kokku leppinud, et: 1.1. sõiduauto Ford Sierra (väljalaskeaasta 1984) jääb Hageja ainuomandisse; 1.2. korteriomand asukohaga Sõpruse pst 19-9, Tallinn (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 16060601) jääb Kostja ainuomandisse; 1.3. kinnistu asukohaga Lille, Õngu küla, Emmaste vald, Hiiumaa (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Hiiu kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number 560233) jääb Kostja ainuomandisse; 1.4. kinnistu asukohaga Männimäe tee 4, Äigrumäe küla, Viimsi vald (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 5240402) (edaspidi nimetatud Viimsi Kinnistu) jääb võrdsetes mõttelistes osades Poolte kaasomandisse. 1.4.1. Pooled kohustuvad tegema kõik endast oleneva, et müüa Viimsi Kinnistu hiljemalt 30. septembriks 2010. a Poolte poolt ühiselt valitud kinnisvarabüroo kaudu Poolte vahel kokkulepitud hinnaga, kuid mitte vähem, kui hinnaga 2 500 000 krooni. 1.4.2. Pooltel on õigus nimetata kontaktisik, kes on Viimsi Kinnistu müügiga seotud küsimustes poole esindajaks. Hageja poolseks kontaktisikuks on Aili Aslavi (aili@terragrande.

1. ee)ning Kostja on teatanud, et ei soovi Viimsi Kinnistu müügiga seotud küsimustes esindajat määrata. 1.4.3. Pooled kohustuvad kindlustama Viimsi Kinnistu müügiperioodiks riskide suhtes, millised võivad tavapäraselt esineda, s. h tulerisk, vargus, röövimine, veekahjustus, torustikuleke, loodusjõud jne. Pooled kannavad varakindlustuslepingu sõlmimisega seotud kulud võrdses ulatuses. 1.4.4. Pooled kohustuvad tegema kõik endast oleneva, et tagada müügiperioodil Viimsi Kinnistu säilimine Kompromissilepingu sõlmimise hetke olukorras. Kulutused, mis ei välju Viimsi Kinnistu säilitamiseks ja korrashoidmiseks vajalike kulutuste raamidest, kannavad Pooled võrdsetes osades, leppides nende koosseisus ja maksumuses eelnevalt kirjalikult kokku. Pooled kohustuvad kandma Viimsi Kinnistu säilitamiseks ja korrashoidmiseks vajalikud kulutused jooksvalt. Juhul, kui üks pool kannab Viimsi Kinnistu säilitamisega ja korrashoidmisega seonduvalt võrreldes teise poolega jooksvalt rohkem kulusid, on tal õigus nõuda enamkantud kulude hüvitamist teisele poolele väljamakstavast Viimsi Kinnistu müügist saadavast rahast, enne teisele poolele väljamakse tegemist. Poolel ei ole õigus nõuda teiselt poolelt Viimsi Kinnistu säilitamiseks ja korrashoidmiseks tehtud kulutuste kandmist võrdsetes osades ja nende mahaarvamist Viimsi Kinnistu müügist saadavast rahast juhul, kui Pooled ei ole nende tegemises eelnevalt kirjalikult kokku leppinud. 1.4.5. Viimsi Kinnistu müüakse sellises seisukorras, nagu see Kompromisslepingu sõlmimise hetkel on. Juhul, kui Pooled otsustavad teha Viimsi Kinnistu müügi kiirendamiseks ja soodustamiseks parendustöid, mis väljuvad Viimsi Kinnistu säilitamiseks ja korrashoidmiseks vajalike kulutuste raamidest, siis lepitakse sellised tööd ja nende orienteeruv maksumus Poolte vahel kirjalikult kokku ning Pooled kannavad vastavad kulud võrdsetes osades, arvates need enne Viimsi Kinnistu müügist saadava raha jagamist maha Viimsi Kinnistu müügihinnast. Poolel ei ole õigus nõuda teiselt poolelt Viimsi Kinnistu parendamiseks tehtud kulutuste kandmist võrdsetes osades ja nende mahaarvamist Viimsi Kinnistu müügist saadavast rahast juhul, kui Pooled ei ole nende tegemises eelnevalt kirjalikult kokku leppinud. 1.4.6. Viimsi Kinnistu müügist saadav raha jagatakse Poolte vahel võrdsetes osades pooleks, arvates jagatavast rahast eelnevalt maha müügiga seonduvalt kantud reaalsed kulutused kuni 4 % ulatuses Viimsi Kinnistu hinnast. Viimsi Kinnistu ostja maksab Viimsi Kinnistu müügihinna enne müügilepingu sõlmimist lepingut ettevalmistava notari deposiitkontole, kes teeb sellest pooltele ja Viimsi Kinnistu müügikulude kandjale müügilepingu sõlmimisest 3 (kolme) tööpäeva jooksul väljamaksed. 1.4.7. Juhul, kui Viimsi Kinnistut ei õnnestu müüa Poolte vahel kooskõlastatud hinnaga hiljemalt 30. septembriks 2010. a, siis on Pooled kohustatud asuma üksteisega läbirääkimistesse Viimsi Kinnistu võõrandamise eesmärgi saavutamiseks. Läbirääkimistel võivad Pooled läbi vaadata senised müügitingimused, leppida kokku Viimsi Kinnistu võõrandamises ühele Poolele või muudes kaasomandi lõpetamist võimaldavates tingimustes. 2 1.4.8. Juhul, kui Viimsi Kinnistu ostja müügilepingust taganeb või kinnistu hinda müügilepingu sõlmimise järgselt alandab, kannavad mõlemad Pooled ostja ees võrdset riski. Sellekohase tagajärje saabumise ärahoidmiseks kohustuvad Pooled tegema ostjale hiljemalt müügilepingu sõlmimisel teatavaks Viimsi Kinnistu seisukorra ulatuses, millises see on Pooltele teada ning millises osas see võib mõjutada ostja ostusoovi. 2. Hageja avaldab ja kinnitab, et ta on teadlik Kompromissilepingu punktis 1.1 nimetatud vara seisukorrast Kompromisslepingu sõlmimise seisuga ning ei oma selles osas Kostja suhtes mistahes pretensioone. 3. Kompromisslepingu sõlmimisega loetakse Pooled tagasivõtmatult ja tingimusteta loobunuks mistahes nõuetest, s. h võimalikest kahju hüvitamise nõuetest teineteise vastu, seoses Kompromissilepingu punktis 1.1 kuni 1.4 (k.
2. a)nimetatud varaga ja/või mistahes teiste tsiviilasjas nr 2-05-17243 vaidluse all olnud asjaoludega. Ülalmärgitu ei välista Poolte õigust esitada nõudeid käesoleva Kompromisslepingu alusel seoses Kompromisslepingu või sellest tulenevate kohustuste rikkumisega. 4. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et nad ei ole Kompromisslepingus kirjeldatud olemasolevaid, või võimalikke tulevikus tekkivad nõudeid teineteise vastu, osaliselt ega tervikuna käsutanud ning ühelgi kolmandal isikul ei ole tekkinud vastavate nõuete või nendega seonduvate võimalike nõuete suhtes mistahes õigusi. 5. Pooled on kokku leppinud, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-05-17243 kantud ja sellega seotud menetluskulud jäävad nende endi kanda ning kumbki pool ei esita teise poole suhtes menetluskulude hüvitamise nõuet. Juhul, kui kohtumääruse kohaselt on vaja tasuda täiendavaid menetluskulusid riigituludesse, kannavad Pooled vastavad kulud võrdsetes osades. 6. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 7. Pooled on kooskõlas

§ 64

lõikes 2 sätestatuga kokku leppinud, et vähendavad Kompromissilepingu Tartu Maakohtu poolt kinnitamise määruse vaidlustamise tähtaega ning paluvad lugeda lõplikuks vaidlustamise tähtajaks on 3 (kolm) päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Muud otsustused Seoses menetluse lõpetamisega: määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 1300 krooni, mis laekus Advokaadibüroo Amos kontolt Hansapangas 20.05.2005 Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr 221013264340, viitenumber 1201167 hageja kontole nr 10010691237013 AS-s SEB Pank; jaotada muud menetluskulud ja jätta need kompromissi kohaselt poolte endi kanda; toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele; edastada käesoleva määruse koopiad pärast käesoleva määruse jõustumist Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale ja Harju Maakohtu kinnistusosakonnale. Selgitused Selgitada: 3

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; Kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist. Hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Hoolimata asjaolust, mille kohaselt kompromissi sissejuhatavas osas on pooled menetluslikku staatust tähistava nimetuse osas ebaõigesti nimetatud, on poolte tahe kohtule selgelt esitatud. Arvestades menetluses poolte poolt avaldatut on võimalik kompromiss kinnitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivu tagastamise küsimus ei ole menetluskulude jaotamise ja nende kindlaksmääramisega otseses puutumuses, seega kuulub rakendamisele riigilõivu tagastamise küsimuse otsustamisel kehtiv seadus. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Pool menetluses tasutud riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

4 Kuivõrd kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud, et nende poolt tsiviilasjas nr 205-17243 kantud ja sellega seotud menetluskulud jäävad nende endi kanda ning kumbki pool ei esita teise poole suhtes menetluskulude hüvitamise nõuet, siis puudub vajadus menetlusosalistele mõistliku tähtaja andmiseks võimaldamaks neil esitada oma menetluskulude nimekirju. Eelosundatust tulenevalt tuleb menetluskulud jaotada ja jätta need kompromissi kohaselt poolte endi kanda. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik 5