← Eesti

2-09-50369/13

Obsah (4)§29§26§28§ 2

2-09-50369 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-50369 Otsuse kuupäev Jõhvi, 08. detsember 2009.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi I.S.’a hagi O.S.’a

§29lahutada poolte abielu.

KOSTJA VASTUS

  2. novembril 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja kinnitas, et alates 2003.a töötab hageja Soomes. Probleemid peres algasid hageja liigsest alkoholi tarvitamisest. Viibides Eestis, tuli hageja koju tihti alkoholi joobes ja alles mitu päeva hiljem pärast Eestisse saabumist. Hageja jaoks olid tähtsamad tema sõbrad, mitte abikaasa ja poeg. 2009.a septembris teatas hageja, et kostja koos pojaga peavad korterist välja kolima ja andis selleks kostjale 5 päeva.
  3. Kostja teatas, et ta kavatseb esitada hageja vastu hagi lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks ja ühisvara jagamiseks. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda, kuna hageja ei ole pakkunud abielu perekonnaseisuosakonnas lahutamist. KOHTUISTUNGID
  4. Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esindaja seletuste kohaselt hageja on teadlik istungi ajast ja kohast. Istungile ei saanud hageja ilmuda mõjuval põhjusel, hageja töötab põhja Soomes, Lapimaal ja suure vahemaa tõttu ei saanud hageja istungile ilmuda. Hageja esindaja jäi hagiavaldises toodud põhjenduste juurde. Esindaja ei soovinud tsiviilasja menetluse peatamist, ta palus tsiviilasja ilma hageja isikliku osavõtuta sisuliselt lahendada ja hagi rahuldada.
  5. Kostja nõustus tsiviilasja ilma hageja osavõtuta sisuliselt lahendamisega ja võttis hagi õigeks. Kostja seletuste kohaselt ei vasta tõele, et pooled üle aasta koos ei ela. Tegelikult ei ela pooled koos alates 2009.a augustikuust. Kostja teatas, et abielu säilitamine ei ole enam võimalik, sest juba aasta tagasi soovisid nad abielu perekonnaseisuosakonnas lahutada. Abielu jäi lahutamata, sest hageja sõitis Soome. Kostja elab uue elukaaslasega. Kostja arvates ka hagejal on uus elukaaslane. Kostja ei soovinud asja menetluse peatamist. Kostja palus abielu lahutada ja jätta laps tema juurde elama. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielu lahutamise nõue
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §346 lg2 alusel abieluasjas kohustab kohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS §346 lg1 teise lause kohaselt kohus ei kohusta 2

(4)2-09-50369 menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma, kui menetlusosalise isiklikku ilmumist istungile ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Hageja ei ole kohtuistungile ilmunud. Hageja lepingulise esindaja ja kostja seletuste kohaselt töötab hageja Soomes, Lapimaal. Seega nõustub kohus hageja esindajaga, et suure vahemaa läbimine koormaks hagejat ebamõistlikult. Seda kohus loeb mõjuvaks põhjuseks hageja kohtuistungile ilmumata jäämiseks.
  1. TsMS §414 lg1 tulenevalt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Hageja esindaja on taotlenud asja ilma hageja isikliku osavõtuta sisuliselt lahendamist, millega kostja on nõustunud. Arvestades, et hageja lepinguline esindaja on kohtuistungist osa võtnud ja kostja on võtnud hagi õigeks, kohus lahendab asja ilma hageja isikliku osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid ja kostja tahteavaldused kohtule võimaldavad seda teha.
  2. Abielutunnistuse nr. AL 0122210 järgi poolte abielu sõlmiti 07.10.2005.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas (t. lk. 17). Hageja nõuab abielu lahutamist kohtus ja palub jätta alaealine laps kostja juurde elama.
  3. Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud

peatükis 5.

§26

ja §27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus.

§29

lg1 p3 alusel kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

§28

lg4 alusel perekonnaseisuasutuses ei lahutata abielu, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. 14.

§29

lg2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate (

§ 2lg1) või abiellunud abikaasade tahteavaldustest.

Hagiavalduse ja kohaselt poolte vahelised suhted lõppesid aasta enne hagi esitamist. Kohtuistungil antud kostja juba aasta tagasi soovisid pooled abielu perekonnaseisuosakonnas lahutada.

  1. Kostja on teatanud, et tegelikult alates 2009.a augustikuust elavad pooled lahus. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende vahelised suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada, sest nüüdseks on mõlemal poolel uued elukaaslased. Kuigi oma vastuses hagile kostja vaidles hagile vastu ja ei nõustunud abielu lahutamisega, siiski kohtuistungil selgelt väljendatud kostja tahteavalduseks oli abielu lahutamine. Sellises olukorras ei ole enam otstarbekas menetlust peatada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §440 lg1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada. Lapsesse puutuv vaidlus
  2. Vastavalt sünnitunnistusele lapse K.S.’a vanemateks on hageja ja kostja (t.lk. 3). 3

(4)2-09-50369 17.

§29lg3 lähtudes abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel ka lapsesse puutuva vaidluse. Ts

MS §363 lg5 alusel abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka abikaasade ühiste alaealiste laste nimed, sünniajad, kes lapsi ülal peab ja kasvatab, kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks.

  1. Hagiavalduse järgi pooled on kokkuleppinud, et poeg jääb kostja juurde elama. Kostja seletuste järgi elab laps kostja juures. Kohtuistungil kostja on taotlenud lapse tema juurde elama jätmist. Kuigi selget väljendatud nõuet lapse kostja juurde elama jätmise hageja ei ole esitanud, hindab kohus hageja ettepanekut lapse kostja juurde elama jätmise nõudena. Asjaolusid, mille kohaselt last ei saa enam kostja juurde elama ja kasvatada jätta, pole tuvastatud. Sellepärast ka selles osas kohus rahuldab hagi. Menetluskulud
  2. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna TsMS §164 lg1 alusel hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
  3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.