lg 6 ja § 442 lg 6) HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt on hageja isaks kostja. Alates vanemate lahkuminekust elab hageja oma ema juures. Harju Maakohtu 06.03.2008.a. otsusega mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks tema ema kasuks välja elatis summas 2500 krooni alates 19.12.2007.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni. Täisealiseks saamise ajal õppis hageja TT ning õpib seal ka käesoleval ajal täiskoormusega kutsekeskharidusõppes. Igakuised kulud moodustavad hagejal 5500 krooni, millest pool tasub hageja ema. Kuna hageja peab saadavalt elatiselt tasuma tulumaksu, siis palub hageja kostjalt välja mõista elatise kokku 3 327,50 krooni alates 03.06.2009.a. kuni hageja kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja on teadlik vanema kohustusest oma last üleval pidada ning on nõus ka seda tegema, kuid mitte hagiavalduses märgitud suuruses. Kostjal puuduvad sissetulekud, et tasuda elatusraha hageja poolt nõutud suuruses. Kohtutäitur on kostja palgast igakuiselt kinni pidanud 5000 krooni elatist ning peale seda on kostjale jäänud kätte 3045-6359 krooni. Antud juhul peab arvestama ka asjaoluga, et kostja on abielus ning kostja abikaasa on käesoleval hetkel töötu ning seega peab kostja üleval pidama ka oma abikaasat. Peale elatise mahaarvamist peab kostja ära tasuma maksud seoses eluasemega ning summa, mis kostjale jääb igakuiseks toidurahaks on väga väike. Eelnevat arvesse võttes ei saa pidada mõistlikuks, et kostja peaks tasuma hagejale igakuise elatisena veelgi suurema summa kui ta tänaseni on tasunud. Oluline on samuti märkida, et kostja esitas 28.05.2009.a. kohtusse avalduse elatise suuruse vähendamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta kostja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse (tlk 8) kohaselt on kostja hageja isa. Harju Maakohtu 06.03.2008.a. kohtuotsusega (tlk 11-12) oli hageja ema kasuks välja mõistetud kostjalt elatis summas 2 500 krooni kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on esitanud nõude kostja vastu elatise saamiseks PKS § 60 lg 2 alusel. Selle sätte kohaselt on vanem kohustatud oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Asja materjalidest nähtub, et hageja õpib kutsekeskharidusõppes (tlk 14). Hageja on asjas esitanud igakuised kulutused ülalpidamiseks (tlk 15). Selle nimekirja järgi moodustavad kostja kulud 5 535-5580 krooni kuus. Kostja hageja kulude suurusele vastu ei vaielnud, väites vaid, et kuna hageja ema saab eluasemega seotud kulude maksmiseks toetust, siis peaks toetuse tõttu vähenema ka hageja osa eluasemekulude arvestusest. Asjas puudub vaidlus, et peale hageja täisealiseks saamist ei ole kostja hagejale elatist maksnud. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on täisealisel lapsel PKS § 63 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt kohtu kaudu elatist, lähtudes PKS §-s 61 sätestatust. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejal endal on piisav sissetulek. Asja materjalidele lisatud tõendist (tlk 56) nähtub, et hageja õppetoetust saanud ei ole. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Üldreeglina ei tohi PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nn elatise miinimummäära). Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt elatist summas 3 327,50 krooni. Kostja väidete järgi puudub tal selline sissetulek, mis võimaldaks hageja nõutud suuruses elatist tasuda. 2 Asja materjalidele lisatud palgatõendist (tlk 32) nähtub, et kostja brutotöötasu suuruseks 2009.a. jaanuar-juuni on olnud vahemikus 13 427 - 8328 krooni, keskmine töötasu brutosummas seega ~10 600 krooni. Asja materjalidest nähtub, et kohus, mõistes 06.03.2008.a. kohtuotsusega kostjalt välja kahe lapse ülalpidamiseks elatise iga lapse jaoks 2 500 krooni, arvestas, et kostja brutopalk 2007.a. oli 20 900 krooni kuus ning, et kostja tööandja kinnitusel väheneb kostja palk 10 000-12 000 kroonini kuus. Käesolevas asjas on kostja palgatõendiga tõendatud, et tema töötasu on prognoositust veelgi vähenenud, väikseim kuu brutotöötasu on olnud 8 328 krooni. Arvestades, et kostjal on 06.03.2008.a. kohtuotsuse järgi (tlk 11-12) kohustus tasuda elatist ka oma alaealisele tütrele A K`le summas 2 500 krooni, samuti arvestades kostja keskmist palka, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja ülalpidamiseks välja mõista elatis miinimumsummas. Kuigi põhimõtteliselt ei ole kostja hageja kulude suurusele vastu vaielnud, tuleb lisaks lapse vajadustele arvestada ka vanemate võimalusi elatise maksmiseks. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et üldreegli kohaselt peab vanem tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärsena ülal. Käesolevas asjas on kostja esitanud seoses oma sissetuleku vähenemisega elatise vähendamise nõude ka oma alaealise tütre A suhtes, mistõttu leiab kohus, arvestades kostja majanduslikke võimalusi, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 2 175 krooni. Kohus leiab, et alla seaduses sätestatud alammäära ei ole elatise väljamõistmine põhjendatud. Asjaolu, et kostjal on töötu abikaasa, keda kostja samuti ülal peab, ei ole mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu oleks võimalik elatist välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära. Samuti arvestas kohus elatise väljamõistmisel juba sellega, et hagejal on kohustus tasuda elatist ka oma alaealisele tütrele. Asjaolu, et kostjal tuleb tasuda ka kogunenud elatise võlgnevust ei ole samuti käesolevas asjas elatise vähendamise aluseks alla miinimumsumma. Hageja on palunud elatise välja mõista alates tagasiulatuvalt alates tema täisealiseks saamisest. Hagi esitati 18.06.2009.a. Kuna asjas puudub vaidlus, et kostja ei ole peale hageja täisealiseks saamist temale elatist tasunud ning arvestades PKS §-s 71 lg 2 sätestatut, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista alates 03.06.2009.a. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates hageja täisealiseks saamisest 03.06.2009 summas 2 175 krooni igakuiselt kuni hageja kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda
lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.