Obsah (4)

§ 147§ 158§ 167§ 118

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-78477 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi CF & S Estonia AS hagi Auto-Harto

§ 147lg 3 alusel lugeda 31.12.2007.

a, lisaks sellele on kostja saldoteatises 06.03.

1. a võlgnevust kinnitanud. Võlga on kostja tasunud ka pärast saldo kinnitamist. Poolte vahel on toimunud läbirääkimised võla tasumisest ja kostja on lubanud võla maksmist hüpoteegiga tagada. Seega ei ole nõue aegunud.
2. Kohus kuulas üle tunnistaja Gert Rohtla (AS Auto 100 müügidirektor). Tunnistaja E. M. kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esindaja loobus tunnistaja korduvast väljakutsumisest kohtusse. VII Kohtu põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja nõuded on tõendatud kohtule esitatud tõenditega ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostja pole oma vastuväiteid tõendanud mitte ühegi tõendiga. Hagi ei ole aegunud.
4. Esmalt käsitleb kohus tõendamise kohustust ja tõendamiskoormise jaotust. 19.
5. TsMS § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 6 19.
6. TsMS § 230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse, lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. 19.
7. Riigikohus on
8. veebruari
9. a otsuses nr 3-2-1-137-07 märkinud: „Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada“. 19.
10. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude kohtule esitanud kohtule neid asjaolusid kinnitavad tõendid, samuti taotlenud kohtult tõendite väljanõudmist (Swedbank, Maksu- ja Tolliamet). Kostja enda vastuväidete kinnitamiseks tõendeid ei esitanud.
11. Järgnevalt käsitleb kohus seda, milline õigussuhe oli poolte vahel ning kontrollib, kas hagi on aegunud või mitte. 20.
12. Kohus leiab, et pooled sõlmisid veolepingu, mistõttu kohaldamise kuuluvad võlaõigusseaduses veolepingu kohta sätestatud ja võlaõigusseaduse üldosa normid. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma seisukohta. Asja materjalidest tuleneb, et Škoda sõiduautode edasimüüja Eestis - AS Auto 100 tellis kostjalt – Auto-Hartop OÜ-lt transporditeenuseid sõiduautode vedamiseks Tšehhi Vabariigist asuvast Škoda Auto A.S. tehasest Eestisse. Auto-Hartop OÜ tellis hagejalt – CF & S Estonia AS-lt transporditeenust alltöövõtjana. Hageja poolt esile toodud asjaolud on kooskõlas esitatud tõenditega. Tunnistaja Gert Rohtla ütluste kohaselt (tl 147) korraldas AS Auto 100 konkursi Tšehhi Vabariigist autode vedamiseks Eestisse. Konkursi võitis Auto-Hartop OÜ, kellega sõlmiti leping (veoleping). Auto-Hartop OÜ kasutas vedudel teisi vedajaid (tegelikke vedajaid), arved vedude eest tasumiseks (veoraha) esitas Auto-Hartop OÜ AS-le Auto 100, viimane tasus vedude eest, olenemata sellest, kes oli tegelik vedaja. Auto-Hartop OÜ tellis omakorda veoteenust vedajatelt, sest tal ei olnud nii palju treilereid. Konkreetsete vedude eest (hagile lisatud CMR-saatelehed) on AS Auto 100 Auto-Hartop OÜ poolt esitatud arved tasunud. Juulis
13. a AS Auto 100 CF & S Estonia AS-lt vedusid otse ei tellinud. Tunnistaja ütlused on kooskõlas tsiviilasja kirjalike tõenditega: CF & S Estonia AS müügireskontrost ja arvelduste koondist (tl 8-10) nähtub, et alates
14. a märtsist kuni
15. a augustini toimusid poolte vahel arveldused (arvete esitamine ja tasumine, 13 arvet, millest on tasutud 9, 1 osaliselt ning 3 tasumata); hageja ja kostja vahelise e-kirjavahetusega, milles hageja teatab kostjale treilerite ja autojuhtide andmed, kostja teatab hagejale laadimise võimalikkusest ning edastab AS Auto 100 poolt koostatud tarnitavate sõiduautode nimekirja (tl 74-77, 79-80); Auto-Hartop OÜ on esitanud arved tasumiseks AS-le Auto 100 ning arved on viimase poolt tasutud (tl 128-138, 140-142); Auto-Hartop OÜ poolt tasumiseks esitatud arvetel kajastuvad samad andmed vedude kohta (marsruut, sõidukite arv, peale- ja mahalaadimise aeg, treilerite numbrid, CMR-saatelehtede numbrid), millised on hageja poolt kostjale esitatud arvetel (tl 11-15) ja CMR-saatelehtedel (tl 68-73, 78); lisaks sellele on kostja esitanud AS-le Auto 100 arve nr 2705207 (tl 139) koopia. Seega on alusetu väita, et kostja pole hagejalt vedusid tellinud ning hageja pole neid ka teostanud. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasaja (veos) sihtkohta ja andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). 7 20.
16. Kostja taotleb aegumise kohaldamist nõudele selles osas, millele kostja vastu vaidleb (* kostja võttis hagi õigeks 138 480 krooni ulatuses, osaliselt tasumata arve nr 2704539). Kostja märkis, et hageja esitatud tõendi kohaselt olid arvete tasumise tähtajad: 14.07.2007, 13.08.2007, 15.08.2007 ja 21.08.
17. Hagi esitati kohtule 24.11.
18. a. Kohus märgib kostjale, et esialgses vastuses tugines kostja sellele, et poolte kokkuleppe alusel oli esitatud arvete maksetähtajaks 120 päeva (4 kalendrikuud). Aegumistähtaeg on vastavalt VÕS § 802 üks aasta. Aegumistähtaeg algas arvete tasumise tähtajast. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud tulenevalt

§ 147lg 3, kostja on saldoteatises 06.03.2008.

a võlgnevust kinnitanud, võlga on kostja tasunud ka pärast saldo kinnitamist, poolte vahel on toimunud läbirääkimised võla tasumisest ja kostja on lubanud võla maksmist hüpoteegiga tagada.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti /…/ . Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist (lg 2).

§ 147

lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Veolepingust tulenevate nõuete aegumist reguleerib VÕS § 802, mille lg 1 sätestab: käesolevas jaos (*kaubaveoleping) sätestatud vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta /…/. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt /…/ nõuete aegumistähtaeg algab veose üleandmisest /…/. Sama on sätestatud Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) artiklis 32. Seega tuleb aegumise taotluse lahendamisel kontrollida seda, millal nõude aegumistähtaeg algas (veose üleandmine), kas aegumine katkes (

§ 158

), peatus (

§ 167ja § 168).

CMR-saatelehtede ja esitatud arvete kohaselt on veod toimunud ja veosed saajale üle antud

1. a juunis (* arve 2704539) - juulis. Hagi on kohtule esitatud
2. novembril
3. a. Hagi ei ole aegunud, sest aegumine katkes

§ 158lg 1 ja 2 kohaselt 06.

märtsil 2008. a.

§ 158

lg 1 ja lg 2 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. CF & S Estonia AS on 21.02.

1. a koostanud ja edastanud Auto-Hartop OÜ-le saldoteatise (tl 15). Saldoteatises on märgitud tasumata arved nr 2704539 (* osaliselt tasumata), 2705151, 2705207 ja 2705346 kokku summas 545 750 krooni seisuga
2. detsember
3. a. Saldokinnitus on tagastatud hagejale Auto-Hartop OÜ faksinumbrilt (vt tl 15, 56) 07.03.
4. a märkega „Saldoga nõus. 06.03.
5. Raamatupidaja E.M.“. Märke juures on raamatupidaja allkiri ja Auto-Hartop OÜ pitsat. Kostja vastuse kohaselt saldoteatise on allkirjastanud raamatupidaja, kuid nimetatud raamatupidaja ei tööta ega pole kunagi töötanud kostja ettevõttes, mistõttu ei saa hageja väita, et kostja on saldoteatise allkirjastamisega võlgnevust kinnitanud (tl 51-52). Maksu- ja Tolliameti 07.04.
6. a vastuse kohaselt (tl 107) on AutoHartop OÜ 21.07.
7. a sõlminud e-maksuameti kasutamise lepingu, seaduslik esindaja (juhatuse liige Maxim Ruchkin) volitas E. M.`a kasutama ettevõtte nimel e-maksuametit ning volikiri oli kehtiv kuni 01.07.
8. a. Järgmine e-maksuameti kasutamise leping sõlmiti 8 15.07.
9. a, H. L. volitas E. M.`a kasutama ettevõtte nimel e-maksuametit, volikirja kehtivus on tähtajatu ning Auto-Hartop OÜ on kõik maksudeklaratsioonid esitanud emaksuameti kaudu. Seega ei saa kostja väita, et saldoteatise on allkirjastanud kostjale tundmatu isik. Kohtuistungil 07.05.
10. a tunnistas kostja esindaja, et E. M. on volitatud isikuks kasutama kostja nimel e-maksuametit, kuid mitte kostja raamatupidaja ega isik, kes olid volitused allkirjastada saldoteatist. Kohus leiab, et kostja vastuväide on pahatahtlik, arvestades esialgset vastuväidet ning vastuväite muutmist peale tõendi (tl 107) esitamist. On üldiselt teada, et ettevõtted võrdlevad arvelduste saldot ning saldo seisu kinnitavad ettevõtte nimel raamatupidajad, mitte seaduslikud esindajad (juhatuse liige). Volituse puudumise väite esitas kostja. Hagejal on võimatu sellist vastuväidet ümber lükata. Kohus märgib, et käesolevas asjas tuleb lähtuda

§ 118

lg 2 sätestatust: kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse et esindatav on volituse andnud. Kaudselt kinnitab võla tunnistamist kostja poolt ka kostja volitatud esindaja (Heino Laur, vt tl 89-91, volikiri) kostjale 03.01.2008. a saadetud e-kiri kinnistu registriosa andmetega (tl 16), mida hageja selgitab kui läbirääkimisi võla tagamiseks hüpoteegiga ja andmete edastamist hüpoteegi seadmise lepingu ettevalmistamiseks. Kohus märgib, et saldoteatist saab käesolevas asjas esile toodud asjaolude tõttu lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks VÕS § 30 kohaselt, kuna võlgnik on olemasolevat kohustust kinnitanud ning võlg on tekkinud tema majandustegevuses. Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Deklaratiivse võlatunnistusega lihtsustatakse võla sissenõudmist ning deklaratiivne võlatunnistus katkestab

§ 158järgi nõude aegumise (Riigikohtu 24.04.2006.

a otsus nr 3-2-1-21-06). Peale saldoteatise kinnitamist on kostja põhivõlga vähendanud 95 750 krooni võrra, mida tuleb samuti koosmõjus võla tunnistamisega hinnata.

1. Eeltoodu alusel leiab kohus, tuginedes TsMS § 232 lg 1, et hagi on põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 ja lg 3, § 82 lg 1, § 100, 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 450 000 krooni, viivise seisuga
2. november
3. a summas 63 906,60 krooni ning alates
4. novembrist
5. a viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus nõustub hageja esitatud viivise arvestusega (tl 27) ning hageja seisukoht arvete tasumise tähtaja osas (14 päeva neto) on kooskõlas poolte varasema praktikaga arvete tasumisel (tl 9-10). VIII Menetluskulude jaotus
6. Hagi on kohtule esitatud 24.11.
7. a. Seega tuleb menetluskulude jaotusele kohaldada kuni 31.12.
8. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni.
9. TsMS § 162 lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt peab hageja menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, kandma kostja. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. 9
10. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
11. Kohus selgitab veelkord hagejale, et TsMS § 149 lg 5 alusel tagastatakse hagi tagamise kautsjon kohtumääruse alusel vastavasisulise taotluse esitamisel. Kohtunik 10