← Eesti

2-06-21405/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-21405 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 02.november 2009 kell 16.00

) § -dele 2, 11 ja 12 tuleb asja lahendamisel lepingute nr 17 ja nr 31 suhtes rakendada kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätteid ning alates 01.07.2002 VÕS-i ning kehtima hakanud TsÜS-i sätteid; 30.10.2002 ja 22.11.2002 lepingute suhtes tuleb kohaldada üksnes alates 01.07.2002 kehtivaid VÕS ja TsÜS norme. 3. Esmalt kohus analüüsib nõuete aegumise küsimust.

§ 9

lg-le 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne

  1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
  2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
  3. juulit
  4. 01.09.1994.a. jõustunud ja kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS1994) § 116 kohaselt aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja.

§ 9

lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

  1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  2. juulist
  3. TsÜS1994 § 113 lg 1 sätestas hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. Kehtiva TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega., kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 154 järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.
  4. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tegi viimased lepingujärgsed laenumaksed 11.08.2003 (lepingute nr 17 ja 31 täitmiseks), 05.11.1004 (lepingu nr 02025 täitmiseks) ja 12.12.2004 (30.10.2002 lepingu täitmiseks). Kohus leiab, et nende maksete tegemisega lepingust tulenevate nõuete aegumine katkes ja algas uuesti kõigi osamaksete suhtes, mis viimase makse tegemise ajaks ei olnud aegunud. Vastavalt TsÜS-i § 158 lg-dele 1 ja 2 katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, milline võib seisneda muuhulgas õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. 4.
  5. Lepingu nr 17 TsÜS1994 § 113 lg –st 1 tulenev 10 aastane üldine aegumistähtaeg lõppenuks 24.11.2011 kell 23:59.

§ 9lg 2 kohaselt tuleb selle lepingu osas arvestada Ts

ÜS § 146 lg -s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude üldist kolmeaastast aegumistähtaega alates 01.07.2002 kell 00:00 ning nõue aegunuks 30.06.2005 kell 23:

  1. Hageja poolt hagile lisatud kostja maksete arvestamise tabeli (toimik 2-06-21405 I kd lk 9) kohaselt tegi kostja selle lepingu alusel viimase makse summas 11 813 krooni 11.08.2003.a. Kostja kohtuistungil kinnitas, et selle 8 makse näol oli tegemist hageja poolt kostjale teatatud selle lepingu järgi võlgnetava summaga ning see ei ole käsitatav hagi aegumist katkestava nõude tunnustamisena 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 158 lg 2 mõttes. Kohus ei nõustu kostja sellise tõlgendusega. Kostja väidetavalt tasus lepingust tulenevate kohustuste võlgnevust – seega kostja tunnistas, et tal oli hageja ees sellest lepingust tulenevaid kohustusi. Eelviidatud normide kohaselt 11.08.2003 makse teostamise ajaks ei olnud ükski osamakse aegunud, aegumistähtaeg algas kõigi osamaksete jaoks uuesti ning lõppenuks 11.08.2006 kell 23:
  2. Seega hagi on esitatud tähtaegselt aegumistähtaja viimasel päeval. 4.
  3. 15.08.2001 laenulepingu nr 31 (toimik 2-06-21405 I kd lk 5) punktis 2.
  4. on lepingu tähtajaks märgitud 15.02.2003.a.

§ 9lg 1 alusel tuleb selle lepingu puhul nõude aegumise algust arvestada kehtiva Ts

ÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisest 16.02.2003 ning kolme aastane aegumistähtaeg lõppenuks 15.02.2006 kell 23:

  1. 11.08.2003 maksega algas 15.08.2001 lepingust nr 31 tuleneva nõude aegumine kõigi graafikujärgsete maksete osas uuesti 12.08.2003 kell 00.00 ning lõppenuks 11.08.2006 kell 23:
  2. 11.08.2006 hagi on esitatud tähtaegselt. 4.
  3. 30.10.2002 lepingu täitmiseks 12.12.2004 tehtud viimase makse ajaks ei olnud samuti möödunud ühegi graafikujärgse makse aegumistähtpäev, aegumine algas uuesti 13.12.2004 kell 00:00 ning lõppenuks 12.12.2007 kell 23:
  4. Hagi esitati 12.12.2007 aegumistähtaja viimasel päeval. 4.
  5. 22.11.2002 laenulepingu nr 02025 järgse viimase maksega 05.11.2004 aegumistähtaeg katkes selleks ajaks sissenõutavaks muutunud osamaksete suhtes, nende osamaksete suhtes aegumine algas uuesti 06.11.2004 kell 00:00 ja lõppes 05.11.
  6. Peale 05.11.2004 sissenõutavaks muutunud osamaksete suhtes saabusid aegumistähtajad vastavalt hageja esitatud maksegraafikule 22.11.2007 – 22.05.
  7. Eeltoodust järelduvalt ei olnud 22.05.2008 hagi esitamiseks ajaks selle lepingu alusel esitatud nõue aegunud üksnes viimase osamakse osas summas 4280,10 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 22.05.
  8. Selle osamakse osas on hagi esitatud enne aegumistähtaja 22.05.2008 kell 23:59 lõppemist. 4.
  9. TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Eeltoodu alusel on hageja nõue aegunud ja kohus jätab selle rahuldamata 22.11.2002 lepingust tuleneva põhivõla, intressi ja viiviste osas ulatuses, milles nõue ei ole seotud 22.05.2005 tasumisele kuulunud lepingumaksega. Lepingute nr 17, 31 ja 31.10.2002 lepingu osas nõue ei ole aegunud ja selles osas kohus jätab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
  10. Pooled on erineval seisukohal kostja poolt teostatud viimaste maksete tähenduse osas. Kostja on seisukohal, et viimaste tasutud maksete näol oli tegemist lepinguliste kohustuste lõppjäägi tasumisega. Kohus leiab, et hageja väited, et kostjal on lepingutest nr 17, 31, 30.10.2002 lepingust ja lepingust nr 02025 täitmata kohustusi, ei ole leidnud tõendamist. Järgnevalt kohus analüüsib maksete teostamise tõendatust lepingute kaupa. 5.
  11. 24.05.2001 allkirjastatud lepingu nr 17 tekstiga on tõendatud poolte vahel kokku lepitud ja antud asja lahendamisel tähtsust omavad tingimused järgmiselt: 1) saaja kinnitab laenusumma kättesaamist allkirjaga lepingul (punkt 2.3); 2) maksete teostamise päevaks loetakse laenuandjale maksete laekumise päeva (punkt 2.4); 3) maksete laekumisel loetakse tasutuks esmajärjekorras laenuandja teenused ja viivis, seejärel laenu põhisumma (punkt 2.5); 4) tagatiseks on laenusaaja valduses olev sõiduk MB 250D reg.nr-ga XXX, tehase tähisega WDB XXX, mis läheb laenusaaja omandisse kuni kõikide käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täieliku tasumiseni laenusaaja poolt; 5) summa tagastamine võib toimuda kogu laenutähtaja jooksul võrdsete/erisuuruste osadena igakuiselt 24.kuupäeval, kuid iga osamakse väärtus ei tohi olla alla 7000.00 krooni (punkt 3.2); 6) teenuse hüvitamine moodustab 3% laenujäägilt kuus alates 24.05.2001 (punkt 3.3); 7) maksete tasumisega viivitamise korral kohustus laenusaaja tasuma täiendavalt hüvitust viivisena 1 % tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest (p 3.4.) 8)maksete tasumisega viivitamisel enam kui kaks järjestikust maksetähtaega on laenuandjal õigus nõuda ja laenusaajal kohustust tagastada tagatiseks oleva sõiduki tagastamist kahe ööpäeva 9 jooksul (punkt 3.6). Poolte vahel puudub vaidlus, et laenuandja teenusena oli lepingus silmas peetud intressi (tasu raha kasutamise eest). Kostja tõendas lepingu nr 17 täitmiseks teostatud tagasimakseid hageja töötaja allkirjadega vastavas graafikus (I kd lk 27). Tagasimaksete suuruste ja teostamise kuupäevade osas poolte vahel vaidlus puudub. Asjaolu, et hageja äriühingu nimel vormistatud laenulepingute täitmised nimelt selliselt vormistatigi (raha vastu võtnud volitatud kassatöötaja andis laenusaaja käes olnud maksegraafikule raha saamise kohta allkirja), on veenvalt tõendatud ka tunnistaja L. L ütLega (IV kd lk 367) . Selle tõendiga on tõendatud, et perioodil 24.05.2001 kuni 11.08.2003 maksis kostja hagejale laenulepingu alusel kokku 137 412 krooni. Hageja ei ole esile toonud ega hagis tuginenud asjaolule, et nõudis pärast 11.08.2003 makse tegemist kostjalt väidetavalt täitmata kohustuste täitmist. Samuti on lepingu tagatiseks olnud sõiduk XXX(lepingus on eksitud sõiduki numbri (XXX) märkimisel, kuid sõiduki samasus on tehasetähise järgi tuvastatav) Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel (I kd lk 89 – 91) 09.10.2002 ümber registreeritud ST nimele. Hageja ei vaidLanud kostja väidet, et omand registreeriti ümber kostja nõusolekul ja temaga seotud isikule. Lepingust tulenevalt pidid sõiduki omandiõiguse kostjale ümberregistreerimiseks olema lepingust tulenevad kohustused täidetud. Asjaolu, et pärast sõiduki 2002.a. ümberregistreerimist on kostja 2003.a. tasunud 11 812 krooni, ei tõenda, et kostjal on tänasel hetkel selle lepingu järgi täitmata kohustusi. Tunnistaja L ja H kinnitasid, et poolte vahel oli kümneid sarnaseid lepinguid, mille täitmiseks kostja tasus hagejale igakuiselt kokku ca 200 000 krooniseid makseid, mille hageja jagas erinevate lepingute makseteks. Samuti tunnistaja H seletas, et maksete programmi korduvalt muudeti/uuendati, mistõttu graafikutesse kantud erikokkulepped ja arvestused osaliselt kustusid. Seda asjaolu kinnitas ka tunnistaja L. Eelnevaga on seletatav, miks pärast lepingu täitmist on selgunud väikeses osas tegemata makseid. Hageja on võlgnevusest teadasaamisel koheselt lõppmaksed tasunud. 5.
  12. Lepingu nr 31 tingimused olid sarnased lepingu nr 17 tingimustega. Erinev oli laenusumma (siin 98 000 krooni), igakuine minimaalne laenusumma 7200 krooni ning tagatis, milleks selle lepingu järgi oli sõiduk MB 200D reg.nr XXX (õige on XXX, lepingus on eksitud sõiduki numbri märkimisel, kuid sõiduki samasus on tehasetähise järgi tuvastatav). ARK andmetel on tagatiseks olnud sõiduk 06.01.2004 registreeritud OK nimele, kes kostja väidetel on temaga seotud isik ning omanikuvahetus registreeriti kostja nõusolekul. Tunnistaja H , kes on käesolevas asjas seletanud, et tema L. L ülesandel muu hulgas kontrollis ja jälgis kostja laenulepingute täitmist, on tsiviilasjas nr 2-06-7528 (protokoll I kd lk 62) andnud ütlusi, et talle ei ole teada ühtegi juhtu, kus hageja oleks lubanud sõidukeid ümber registreerida enne lepinguliste kohustuste täitmist. Hagiavaldusele lisatud maksegraafikust (I kd lk 8) nähtuvalt on kostja selle lepingu alusel hagejale tasunud kokku 136 670 krooni, seejuures on kõik maksed 7200 krooni, va eelviimane makse summas 7170 krooni 11.07.2003 ja viimane makse 11.08.2003.Tunnistaja H seletusest nähtuvalt näitab viimase makse erinevus seda, et tegemist on lepingu viimase maksega. Samuti tõendab seda, et kostja poolt lepingute 17 ja 31 täitmiseks 11.08.2003 tehtud maksed olid lepingute lõppmaksed, hageja juhatuse liikme J. Ilvese poolt 22.10.2004 kostja järelepärimisele saadetud vastus (IV kd lk 281) ja sellele lisatud väljavõtted erinevate lepingute maksegraafikutest (IV kd lk 281 – 301). Igas maksegraafikus on muu hulgas ära näidatud vastava lepingu laenujääk tagatiseks olnud sõiduki registreerimisnumber. J. I 2004.a. kirjast kostjale nähtub, et 22.10.2004 seisuga ei olnud hageja arvates kostjal laenulepingutest nr 17 ja 31 tulenevaid võlgnevusi. Kohus ei nõustu hageja esindaja väitega, et nimetatud graafikud ei ole usaldusväärsed tõendid, sest graafikud on allkirjastamata. Kohtul ei ole aL kahelda esitatud tõendi s. Tunnistaja H kohtuistungil kinnitas (IV kd lk 373), et tegemist on osaga L. L poolt peetud nn laenutabelist. 5.
  13. 31.10.2002 lepingus lepiti kokku 1) laenusummas 99 000 krooni, 2) kostja kinnitas laenusumma saamist lepingule allakirjutamisega (p 2.2), 3) kostja kohustus tasuma laenu kasutamise eest intressi laenusumma tagastamata jäägilt3 % kuus alates 30.10.2002 kuni laenusumma tagastamise päevani (p 3.1.), kõigi lepingu alusel maksmisele kuuluvate summade tasumise päevaks loetakse summa hagejale või volitatud isikule üleandmise või hageja kontole 10 laekumise päeva (5.1.) ning kõigi maksete tasumisega viivitamise puhuks nähti ette viivis tagastamisele või maksmisele kuuluvast summast 1% päevas (p 5.2.). Laenu tagatisena nimetatakse lepingu punktis 1 sõidukit MB 200D, reg.nr XXX. Lepingu punktis 8.
  14. kostja kinnitab, et nimetatud sõiduk kuulub talle ning lepingu punktis 8.
  15. on pooled kokku leppinud, et kuni lepingu kohustuste täitmiseni on laenu saajale kuuluv sõiduk registreeritud ARK-is OÜ M nimele (vastavalt hageja ja OÜ M vahel sõlmitud teenuste osutamise lepingule). Nimetatud lepingu järgi on kostja vastavalt hageja esitatud maksegraafikule (II kd lk 7) tasunud kokku 106 200 krooni, millest hageja on suurema osa (69 390,38 krooni, sh alates 19.09.2003 teostatud maksed kogu ulatuses) arvestanud viiviste katteks. 22.04.2004 seisuga esitatud maksegraafikus (IV kd lk 293) on andmed laenumaksete põhiosa, intresside ja viiviste vahel jagunemise kohta tabelisse kantud hagile lisatud maksegraafikust erinevalt, suurem osa igakuisest maksest on arvestatud laenu põhiosa katteks ning laenujääk oli 5900 krooni. Selle summa on hageja 05.11.2004 tasunud (maksekorraldus IV kd lk 304). 5.
  16. lepingu nr 02025 tingimuste kohaselt oli laenusummaks 8564,16 EUR (134 000 EEK), laenu eesmärgiks sõiduki MB 250td, reg,nr XXX omandamine, nimetatud sõiduk jäi ka laenu tagatiseks (p 4.1) OÜ M omandisse. Lepingu punktis 2.5 kostja lepingule allakirjustamisega kinnitas, et soovib laenu väljamaksmist laenu andja poolt sõiduki müüjale OÜ-le M ja sellega loeti laen kostjale väljaantuks. Muud tingimused olid sarnased eelmiste lepingutega: intressi ja viivisemäär ning maksete arvestamise kord. Hageja lisas hagile selle lepingu osas 2 maksegraafikut: üks, mis lisati algselt lepingule (III kd lk 7), ja teine, mis kajastab ka kostja makseid (III kd lk 8). Viimatinimetatu järgi on kostja hagejale selle lepingu täitmiseks tasunud kokku 96 700 krooni, mille hageja on arvestanud suuremas osas intresside ja viiviste katteks ning osaliselt (summas 7129,39 krooni) laenu põhiosa katteks. Selle graafiku andmed on jällegi erinevad J. Ilvese poolt kostjale 22.10.2004 saadetud laenujäägi graafikust: viimases on laenujääk 6900 krooni. Seejuures ei kajasta hageja esitatud graafik 04.04.2003 makset summas 12 300 krooni, 09.07.2003 6900 krooni, 01.10.2003 9500 krooni, 13.11.2003 6900 krooni, 19.05.2004 makset summas 35 000 krooni, 11.06 ja 01.07.2004 makseid á 13 800 krooni ning 05.10.2004 6900 kroonise makse asemel on hageja tabelis makse kuupäevaks 05.11.
  17. Hageja esindaja 2004.a. oktoobris saadetud andmetest nähtuva laenujäägi 6900 krooni hageja tasus 05.11.2004.a.(IV kd lk 304).
  18. Kohus võtab asja lahendamisel aluseks kostja poolt esitatud maksegraafiku ja seda põhjusel, et tunnistajate H ja L ütLega leidis tõendamist, et lepingu kehtivuse perioodil tegi laenuandja oma arvutiprogrammis korduvaid muudatusi, mis puudutasid intresside ja viiviste arvestamise põhimõtteid, muudatusi klientidele ei tutvustatud ja neid tegi L. L oma suva järgi ning et ka hageja poolt esitatu on üks neist muudetud versioonidest. Nii enne 01.07.2002 kui VÕS-i kehtivuse ajal kehtib tsiviilkäibes põhimõte, et lepingutingimuste ühepoolne muutmine ei ole lubatud ega vasta hea usu põhimõttele poolte vastastikuses käitumises (TsK § 174, VÕS § 6, § 76 lg 1). Kostja esitatud graafikust nähtuvad andmed on kooskõlas L. L ja A. H ütLega, mille kohaselt poolte vahel oli kokkulepe, et seisupäevade eest, mil lepingutes nimetatud sõidukid olid hageja juures parkimisplatsil või hoolduses, viiviste ja intresside arvestamisel ei arvestatud. Kostja esitatud tabelist on seisupäevad märgitud, hageja omast seisupäevi ei nähtu, vaid hageja on arvestanud viiviseid kogu maksete perioodi jooksul. Tunnistaja H ütLega on tõendatud ka asjaolu, et pooled (hageja esindajana lepingu allkirjastanud L. L) sõlmisid lepingu täitmise käigus erinevaid suuliseid kokkuleppeid, millised puudutasid nii intresside ja viiviste arvestamist kui ka maksete tasumisel erinevaid maksepuhkusi, kuid et teatud ajahetkel taganes L. L kokkulepetest ja muutis arvutiprogrammis arvustuspõhimõtteid ega arvestanud enam eelnevaid kokkuleppeid. Tunnistaja H seletas, et tabelipõhjade muutmisel muudeti Excel tabeli valemeid ning varem käsitsi sisestatud seisupäevad ja muud erikokkulepped võisid kustuda, mille tulemusel laenujääki näidati tegelikust suuremana. Nimetatud asjaolusid tõendavad tunnistaja järgmised ütlused: klientidega oli palju suulisi kokkuleppeid ja tihti muutusid intressid ja viiviste arvestused ja maksekuupäevad; kostjaga oli L. L kokkulepe, et kostja käis kõigi temaga sõlmitud lepingutejärgseid makseid tasumas üks kord kuus; ka oli kokkulepe, et ühel aastal ei 11 pidanud kostja jaanuaris üldse maksma, kuna olid halvad majandustulemused ning selle eest pidanud ta ka viiviseid tasuma; kostjale ei arvestatud viivist ka perioodi eest, mil tema kasutuses olnud autod viibisid L. L juures hoolduses; autode hoolduses seismised märgiti arvutisse, kuid arvutusprogrammi muutmisel kõiki andmeid uude programmi ümber ei tõstetud; lepingute maksmisprintsiibiks oli summaarne kuumakse, ei arvestatud intressi ega viivist viivitatud maksetelt; lepingud kostjaga olid formaalsed, kuna L. L olid temaga erinevad kokkulepped; ka oli kostjal maksepuhkus ühel korral suvel ja reeglina aastavahetusel; kostjaga oli sõlmitud üle 20 erineva laenulepingu ning pooled läksid tülli peale seda, kui tekkisid L. L poolt tõrked osade väljamakstud sõidukite ümbervormistamisel kostja nimele ja kostja ei soovinud enam laene võtta ega autosid L. L juures hooldada. Kohus on seisukohal, et tunnistaja L leidis tõendamist, et pooled muutsid vastastikusel kokkuleppel suuliselt esialgseid lepingutingimusi viiviste ja intresside arvestuse, aga ka tagasimakse kuupäevade osas, kuid et hageja samas teatud ajal taganes neist kokkulepetest. Vastavalt VÕS § 13 lg-le 2 ei pea lepingupooled lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima lepingu vormi, kui leping oli poolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis ja kui lepingus ei olnud kokku lepitud teisiti. Vaidlusaluses lepingus puudus kokkulepe selle kohta, et seda võib muuta ja/või lõpetada vaid kirjalikus vormis. Seega saab ja tulebki lepingu täitmise kontrollimisel arvestada muudetud tingimustega.
  19. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kuna pooled olid kokku leppinud intresside ja viiviste arvestamise lepingust erinevalt, 2004.a. oktoobris hageja kostjale viivise ega intressi võlgnevusest ega tasumise kohustusest ei teatanud ning kostja on tõendanud, et on tasunud laenujäägid vastavalt hageja poolt talle 2004.a. oktoobris teatatud andmetele, on lepingust tulenevad võlasuhted poolte vahel VÕS § 186 p 1 alusel lõppenud ning kohus jätab hagi rahuldamata ka osas, milles nõuded ei ole aegunud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, ei analüüsi kohus lepingutes kokkulepitud intresside ja viiviste suuruse vastavust headele kommetele. Lisaks kohus märgib, et üksnes viiviste nõudmiseks (lähtudes kohtu tuvastatust, et laenu põhiosa võlga kostjal hageja ees ei ole, kuid hagejal oleks õigus nõuda viiviseid viimase makse teostamisega viivitamise eest) aegumistähtaja viimasel päeval hagi esitamine oleks vastuolus heausu põhimõttega, sest hageja ei ole kostjalt enne hagi esitamist viiviseid nõudnud. Riigikohus on lahendites asunud seisukohale, et kõrvalnõuete osas võib selline hea usu põhimõtte vastane nõude esitamine olla hagi rahuldamata jätmise aluseks.
  20. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-st 1 kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Heli Käpp Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.