6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on pooltel nende abielust sündinud lapsed K xxxx.a., A xxxxx.a., L xxxx.a., K xxxx.a., A xxxx.a., A xxxx.a., kes elavad hageja juures. Abielu on 1 lahutatud. Pooled elavad eraldi, kostja kannab karistust vanglas. Hageja töötasu on 5 013 krooni kuus, lisaks peretoetus 4 200 krooni. Üks lastest õpib xxxx ja sõidukulude kokkuhoiuks elab sealses hooldekodus üüriga 400 krooni kuus. Iga laps saab nädalas 150 krooni taskuraha. Toiduks kulub 4 500 krooni, kommunaalkulud perele on 251 krooni kuus, telefon 200 krooni, elekter 600 krooni, gaas kvartalis 495 krooni, gaasi eest tuleb tasuda 495 krooni kvartalis. Lapsed kasvavad ja vajadused suurenevad. Kostja lapsi ei toeta. Lapsed kasvavad ja kulutused suurenevad. Hageja soovib elatist lapse L , sündinud xxxx.a. ülalpidamiseks igaühele igakuise elatusrahana 1 000 krooni kuus. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 17.06.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses leiab, et et kohus on ebaõigesti võtnud asja menetlusse, kuna Leho osas oleks tulnud asi lahendada koos hageja nõudega elatise väljamõistmiseks teistele lastele. Kostja leiab, et asi on võimalik lahendada kompromissiga ja palub jätta hagi menetlusse võtmata. III. III. Asja kohtulik menetlus ja arutelu. Kohus 18.06.2009.a. saatis kostja vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 20-ne päeva jooksul. Hageja esindaja 07.07.2009.a. kohtule saabunud vastuses kostja vastuväidetega nõus ei ole, sest need on ekslikud. Hagi on esitatud lapsele elatise nõudes, kuna eelmises hagiavalduses jäi laps L osas nõue ekslikult esitamata. Hageja palub hagi rahuldada. 14.07.2009.a. määras kohus asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ning andis pooltele aega hiljemalt 25.08.2009.a. esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid. Kostja 23.07.2009.a. kohtule saabunud avalduses teatab, et pole nõus kirjaliku menetlusega, teatab, et ilmub kohtuistungile ja palub kohustada hagejat esitama täiendavaid tõendeid, kuna arvab, et hageja esitab kohtule valeandmeid. 13.08.2009.a. saabus hagejalt kiri, milles ta kohtuistungi pidamist vajalikuks ei pea, teatab, et lisadokumente esitada pole ja palub hagi rahuldada. Kohus 02.09.2009.a. määrusega muutis menetlusviisi ja määras korraldada asjas eelistung 08.10.2009.a. Kuna kostjale ei õnnestunud kohtukutset edastada, määras kohus eelistungi toimumise uueks ajaks 09.11.2009.a. Kostja kohtusse ei ilmunud, kuigi politsei kaasabil on talle kohtukutse kätte toimetatud. Hageja kohtuistungil jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada, sest kostja lapsi ei toeta, elatist lastele ei maksa. Pärast vanglast vabanemist kostja ei tööta, sissetulek tal puudub, viibib kodus ja tarbib hageja loodud koduhüvesid. Kuna korter on ühisvara, siis ei lahku kostja ka korterist. IV. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja soovib lapsele elatusraha 1 000 krooni kuus, mis on alla seadusega sätestatud määra. PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leidis, et tulenevalt PKS § 61 lg. 5 on põhjendatud nõutavat elatusraha vähendada, ning kostjalt hageja kasuks ja iga lapse ülalpidamiseks välja mõista 500 krooni. Seda lähtuvalt sellest, et Viru Maakohtu 20.05.2009.a. otsusega on kostjalt juba neljale lapsele elatis välja mõistetud igakuise elatusrahana 500 krooni kuus ja laps L teistest 2 suurema summa väljamõistmine seaks tema õed-vennad halvemasse olukorda ega oleks ka nende suhtes õiglane. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 28.05.2009.a. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 11.03.2009.a. PKS § 70 lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS §-s 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Seega tuleb kostjalt elatis poeg L ülalpidamiseks välja mõista alates 11.03.2009.a. igakuise elatusrahana 500 krooni ja sellega hagi rahuldada osaliselt.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,
§-de 164, 403, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 29.detsembril 2009.a. Nooremreferent Merle Kaegas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.