Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on alates 20.09.2006.a. M T hagi OÜ H.R.K G vastu kinnistusraamatusse kantud eelmärgete kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, S T ja kostja 01.03.2004.a. kinnistu korteriomanditeks jagamise kinnistamisavalduse, kaasomandi osalise lõpetamise kokkuleppe, korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu, eelmärgete kandmise kinnistamisavaldusele, korteriomandite kaasomandi eseme kasutamise ja valdamise korra kokkuleppe ja kinnistamisavalduse märkuse kandmiseks, mis on koostatud ja tõestatud Tallinna notar Piret Press’i poolt ning registreeritud notari ametitoimingute raamatus nr xxx all. Lepingu alusel kostja omandas Tallinnas Xxx asuva kinnistu jagamise tulemusena moodustatavad korteriomandid numbritega 15-18 hinnaga kokku 1 200 000 krooni. Hageja ja kostja sõlmisid 20.12.2004.a. asjaõiguslepingu, mis on koostatud ja tõestatud Tallinna notar Piret Press’i poolt ning registreeritud notari ametitoimingute raamatus nr xxx all ning mille alusel andis hageja kostjale üle Lepingu alusel iseseisvate korteriomanditena kinnistusraamatusse kantud korteriomandid, mis asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks olid kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistujaoskonna kinnistusregistri registriosadesse nr xxx ja xxx (Lepingus olid eelnimetatud korteriomandid fikseeritud numbritega 15 ja 18). Kostja kanti korteriomandite 15 ja 18 omanikuks kinnistusraamatusse xxx.a. Hageja esitas kostjale 28.04.2006.a. kirjaliku nõude ning andis kostjale kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 114 täiendava tähtaja 01.03.2004.a. sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja palus kostjal teostada ehitustööd hiljemalt 30.06.2006. Kuna kostja Lepingujärgseid ehitustöid täiendava tähtaja jooksul ei teostanud, esitas hageja 24.07.2006.a. avalduse Lepingust taganemise kohta, mis on koostatud ja tõestatud Tallinna notar Liivi Laose poolt ning registreeritud notari ametitoimingute raamatus nr xxxall. Samas avalduses tegi hageja kostjale ettepaneku esitada nõuetekohane nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonnale korteriomandite 16 ja 17 kohta avatud kinnistusraamatusse kantud eelmärgete kustutamiseks hiljemalt 24.08.2006.a. Kostja ei ole käesoleva ajani hageja esitatud nõusolekut Xxx korteriomandite 16 ja 17 kinnistusraamatutesse kantud eelmärgete kustutamiseks. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja tuvastada, et kostjalt lasub kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosade nr xxx ja nr xxx kolmandatesse (III) jagudesse kostja kasuks kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagavate eelmärgete kustutamiseks. 2
) § 440 lg 1 alusel omaks. Kohtu põhjendused
lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kohus avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 4 kohaselt jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 116 lg 2 p-dega 2, 4 ja 5; AÕS § 63 lg 1 p-ga 1, lgtega 3 ja 8; TsÜS § 68 lg-ga 5; KRS § 34¹ lg-ga 1, lg 2 p-ga 6 ning lg-ga 7. Menetluskulud Hagi on esitatud 06.11.2006.a. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadku ja täitemenetluse seadku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne 01.01.2009.a. seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadkus sätestatut. Vastavalt
lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 27.05.2009.a. esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega kogusummas 119 855.11 krooni. Kohus leiab, et nimetatud kulud on põhjendatud täies ulatuses, kuivõrd tsiviilasi on kohtu menetluses olnud alates 20.09.2006.a., asja on menetletud sisuliselt ning peetud kokku 4 kohtuistungit. Kompromissi pooled ei saavutanud, kuid 26.05.2009.a. seisuga võttis kostja hagi omaks, tunnistades täielikult tema vastu esitatud nõuet. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud kogusummas 119 855.11 krooni.
kohaselt tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mõistab kohus välja riigituludesse kohustatud isikult. Tulenevalt
p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muu hulgas menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Seega tuleb kostjalt menetlusdokumentide (hagimaterjalid, kohtumäärused ja –kutsed) kättetoimetamise eest riigituludesse välja mõista kohtu poolt kantud postikulud kogusummas 461.80 krooni. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.