KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuulutamine 14. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasja nr nr 2-07-25444 Tsiviilasi U.M. hagi Viljandi Linnavalitsuse vastu töölepingu lõpetamis

§ 99lg l, 2, ja 3 rikkumise tõttu ja ennistada U.M.

tööle.

1. Välja mõista Viljandi Kunstikoolilt U.M. kasuks sunnitud töölt puudumise aja eest keskmine palk 149 370.30 krooni ( ükssada nelikümmend üheksa tuhat kolmsada seitsekümmend krooni ja kolmkümmend senti ).
2. Jätta rahuldamata hagi nõue saamata jäänud töötasu, õhtutundide töötasu, puhkusehüvitise ning hüvitise viivitamisega hüvitise väljamõistmise nõudes ajavahemiku 01.12.2005 kuni 27.03.2007 eest.
3. Jätta rahuldamata hagi nõue välja mõista VÕS § 94 alusel intress kostjalt hageja kasuks sunnitud töölt puudumise aja eest välja mõistetavalt keskmise palgalt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi nõuded ja asjaolud 1.Hagiavalduse järgi hageja palub tunnistada tema töölepingu nr 5 (sõlmitud 26.09.2005 a.) lõpetamine 16.03.07 ebaseaduslikuks

§ 99

lõigete l, 2, ja 3 rikkumise ning

§ 72lg.

l rikkumise tõttu ja Viljandi Linnavolikogu 28.01.2005.a. määruse nr 91 lisa: Viljandi Kunstikooli põhimääruse punkti 5.11 rikkumise tõttu ja punktiga 5.9.2 arvestamata jätmise tõttu ja ennistada ta tööle. 1

1. Hageja nõuab kostjalt välja hageja saamata jäänud töötasu, õhtutundide lisatasu, puhkusehüvitis ning hüvitis väljamaksmisega viivitatud aja eest PS § 35 alusel kuni 28.03.
3. Hageja palub tema tööle ennistamisel välja mõista sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga.
4. Hageja palub sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palgalt välja mõista hüvis VÕS § 94 alusel. Hageja leiab, et koondamine ei toimunud töölepingu seadusega kehtestatud korras, tööandja ei jälginud

§ 99sätestatud nõudeid.

Tööandja oleks pidanud arvestama hageja töölejäämise eelisõigusega

§ 99järgi.

Hageja on läbinud keraamika ja portselanimaali kursuse, kaheaastase rahvakunstialase koolituskursuse, freskomaali kursuse ja lõpetanud Tallinna Ülikooli AvÜ Täiendõppekeskuses kursuse „ Üldhariduskooli juhtimine“. Töötaja töölejäämise väljaselgitamisel oleks tööandja pidanud töötajaid võrdlema lähtudes objektiivsetest tööalastest näitajatest ja töölejätmisel eelistama neid, kes on edukamalt tööülesandeid täitnud ning kellel on suuremad erialased teadmised ja oskused ning pedagoogiline haridus ja staaž ning läbitud mitmekülgsem tööks vajalik täiendõpe ja kes on oma oskusi tulemuslikumalt kasutanud. Hindamiskomisjoni poolt tehtud trimestri hindamistulemuste kokkuvõtete põhjal on näha, et hageja on oma teadmisi ja oskusi õpilastele tulemuslikumalt edasi andnud võrreldes mõnede kolleegidega. Hageja töötas Viljandi Kunstikoolis põhikohaga, see oli hageja ainuke töökoht. Hageja on lesk ja kasvatab kahte alaealist last. Koondamise käigus on tööle jäetud ilma pedagoogilise hariduseta töötajaid, ilma kunstialase magistrikraadita ( või sellega võrdsustatud haridusega ) töötajaid, ilma kunstialase magistrikraadita ( või sellega võrdsustatud haridusega ) töötajaid, ilma alaealiste lasteta töötajaid ja töötajaid, kes töötavad põhikoha ja suurema koormusega teistes asutustes. Hagejaga on tööleping lõpetatud hageja graafikujärgsel puhkepäeval. Hageja töölt vabastamine ei ole vormistatud direktori käskkirjaga nagu näeb seda ette Viljandi Kunstikooli põhimääruse punkt 5.11 ja pole vastavuses Viljandi Kunstikooli õpetaja ametijuhendi ja kunstikooli põhimäärusega. 14.märtsil 2007 andis Viljandi Kunstikooli direktor hagejale pärast tööaja lõppu teatise, millega lubas tema töölepingu lõpetada, kui hageja 0,7 koormuse asemel 0,18-ga nõus ei ole. Mingit teist tööd ega uut õpperühma ei ole tööandja hagejale pakkunud. Hageja küsis kirjalikku alust tema töölt koondamise kohta, kuid talle seda ei antud. Viljandi linnapea ja abilinnapea kinnitasid oma kirjades, et hagejal on õigus 0,7 töökoormusele. Töölepingu lõpetamisest etteteatamine oli seadusvastane, sest see oli väljendatud tingimusena. 15.märtsil käskis õppealajuhataja tulla hagejal 19.ja 20. märtsil koosolekutele. Üldtööaja tabeli selle kohta hageja oli saanud 01.märtsil. 16.märtsil hageja ei pidanud tööl olema. Esmakordselt sai sellest teada 27.märtsil, et ta pidi 16.märtsil direktori juurde ilmuma. Hageja palub ennistada teda endisele tööle ja välja mõista tema tööle ennistamisel hageja keskmine palk sunnitud töölt puudutud aja eest. Hageja on kohtumenetluse käigus täpsustanud hagi ja viimase nõude järgi hageja palub tunnistada tema töölepingu nr 5, mis on sõlmitud 26.09.2005 a. lõpetamine ebaseaduslikuks

§ 117

lg 1,

§ 99lõigete l, 2, ja 3 rikkumise tõttu.

ITVS § 28 lg 1 rikkumise tõttu ja Viljandi Linnavolikogu 28.01.2005.a. määruse nr 91 lisa: Viljandi Kunstikooli põhimääruse punkti 5.11 rikkumise tõttu ja punktiga 5.9.2 arvestamata jätmise tõttu. Kostja on rikkunud

§ 72lg1, § 73 ja § 74.

Ennistada hageja endisele tööle ITVS § 29 lg 1 alusel. Tööle ennistamisel hagejale välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudutud aja eest. Nõuda kostjalt välja hageja saamata jäänud töötasu, õhtutundide lisatasu, puhkusehüvitis ning hüvitis 0, 5 % päevas väljamaksmisega viivitatud aja eest PS § 35 alusel. Kokku välja mõista 23.04.2009 seisuga 315612 krooni. Asja uue arutamise käigus hageja seletab, et tema on esitanud kohtule tööajagraafikud, mille alusel ta töötas. Võltsitud tööaja tabeleid pole ta varem kunagi näinud. Hiljem koostatud tabelite järgi polnud võimalik tööd teha. Kostja ei ole lahti kirjutanud õpetajate haridust. Erinevatel õpetajatel on erinev kunstialane ja pedagoogiline haridus ning kogemus. Bakalaureuse kraad ei ole võrdväärne magistrikraadiga. Kostja oleks pidanud seda kõrgkoolide poolt väljastatud hinnetelehtede ja diplomite koopiatega dokumentaalselt tõestama ning erinevused konkreetsete numbritena esile tooma. Hageja koondamine on otsitud põhjustel. Juba õpperühmade moodustamisel õppeaasta alguses jagati õpilased õpperühmadesse nii, et hageja rühmadesse olid määratud mingid fiktiivsed õpilased, kes üldse 2 kohale ei ilmunud. IA õpperühma oli määratud mitu AK II õpilast, kes soovisid AKII õpperühma hageja tundides edasi käia. Lemmi Pauli vaba-ateljee rühma määrati väga erinevas vanuses õpilasi. Need oleksid võinud jaguneda erinevatesse õpperühmadesse. Hageja poolt Viljandi Kunstikooli kutsutud õpilasi hageja poolt juhendatud õpperühmadesse ei määratud. Hageja esitas kohtuistungil uue saamata töötasu arvestuse ( II kd tl 131-135). Arvestuse järgi on saamata palk kuni 27.märts 2007 9514 krooni, hüvitus 0,5 % kuni 27.märts 2007 2269 krooni. Tööle ennustamisel väljamakstav keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest 166388 krooni, hüvitis, intress võlasuhtes VÕS § 94 alusel alates 28.03.2007 -23.04.2009 315612 krooni. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Vastavalt Viljandi Kunstikooli põhimääruse punktile 3.8 määrab linnavalitsus kunstikooli õpperühmade minimaalse õpilaste arvu linnavalitsus. 18.12.2006.a kehtestas Viljandi linnavalitsus oma korraldusega nr 928 Huvialakooli seaduse § 7, haridus-ja kultuuriministri 22.12.1995.a määruse nr 33 ja Viljandi Kunstikooli põhimääruse alusel Viljandi Kunstikooli 2006/2007 õppeaasta õpperühmade täituvuse minimaalarvuks põhiainetes 6 õpilast ja valikainetes 4 õpilast. Tulenevalt nimetatud korraldusest liideti 3A ja 3B rühm, millega U.M. kaotas 6 õppetundi nädalas. 30.novembrist suleti õpilaste puudumise tõttu Vaba Ateljee õpilaste rühm, millises U.M.l oli 2 tundi nädalas. Hageja väide, nagu oleksid õpilased lahkunud peale seda, kui tunde andis õpetaja Neeme, on väär, kuna vaba ateljee päevikust on näha, et kuuest õpilasest neli hakkasid puuduma just hageja poolt antavate tundide ajal septembris ja oktoobris. Hageja väitel käis tema tundides 26 õpilast. Tegelikkuses kandis hageja päevikusse õpilasi, kes ei olnud ametlikult kunstikooli nimekirjas ja keda polnud õppealajuhataja õppegruppi määranud. Seda rõhutati ka infokoosolekul 16.novembril 2006.a (koosoleku protokoll nr 5) 06.dets 2006 otsustati sulgeda õpilaste puudumise tõttu 2007.a jaanuaris 1A rühm, millises U.M.l oli 3 tundi nädalas. Seetõttu jäi korralduse täitmise ja õpilaste väljalangemise tulemusena U.M. koormuseks AK ( algklassid) II rühmas antavad 4 õppetundi nädalas. Seoses eelnevaga oli vajadus muuta töölepingu tingimusi tööaja kestuse ja töötasu osas, milleks esitati 28.detsembril töötajale töölepingu muudatust, milline pidi jõustuma 29.jaanuaril 2007.a. Faktiliselt, kuna õpilased olid juba lahkunud ja korraldus jõustus teatavakstegemisest (27.12.2006), alustati tööd jaanuarist 2007 uutel tingimustel tööaja kestuse osas, palk säilitati endises suuruses. Töötaja ei soovinud töölepingu lõpetamist ja teatas 08.veebruaril, et tema ei ole nõus tööaja kestuse vähendamisega. Arvestades õpilaste vähenemisega ja linnavalitsuse korraldusega oli vältimatu tööajanormi vähendamine, ning kuna töötaja sellega ei nõustunud, oli tööandjal õigus töötaja koondada töö ümberkorraldamise tõttu. 14.märtsil sooviti töötajale üle anda teatist koondamise kohta. Töötaja keeldus teatisele kättesaamise kohta allkirja andmast. Peale seda saadeti teatis tähitud kirjaga. 16.märtsil 2007.a töötaja koondati vastavalt

§ 86p 3.

Koondamisteates pakuti töötaja veelkord asuda tööle muudetud töölepingu tingimustega, sest muud tööd tööandjal pakkuda ei olnud. Töötaja keeldus.

§ 91sätestab juhud, millal tööandja ei tohi lõpetada töölepingut tööandja algatusel.

Nimetatud juhtude hulka ei kuulu töötaja graafikujärgne puhkepäev. Tööandjal ei olnud võimalik pakkuda hagejale teist tööd, kuna seda ei olnud. Hageja poolt viidatud töötaja A. oli tööle asunud 02.oktoobril 2006.a õppealajuhataja kohale ja seda konkursi tulemusena, millel osales ka hageja, kes ei osutunud valituks. 3 B.-ga sõlmiti samuti tööleping 2006.aastal ning seega ei olnud nende ametikohad hageja koondamise ajal vabad. B. lahkus 2007.a septembris, kuid tema õpilastest ei piisanud, et moodustada õpperühma, seega jagati õpilased rühmade vahel ära. Lisatud isikkoosseisudest on näha, et kõigil pedagoogidel on kõrgharidus . Hageja soovis atesteerimist vanempedagoogiks, kuid ei esitanud nõuetekohaseid dokumente, mille tõttu teda ei atesteeritud Hageja on lisanud oma 08.07.07. a hagiavaldusele lisana 12 valikulise loetelu täiendõppest, mille 2005-2007.a kursuste kohta märgime, et keraamika ja portselanmaali kursuse läbisid kõik pedagoogid, freskomaali kursus oli korraldatud õpilastele kunstiakadeemia ning rahvakunsti ja käsitöö liidu poolt korraldatud tekstiili ja rahvakunstialases programmis, osalemise kohta ei ole esitatud mingit tõendit, lilleseadet Viljandi Kunstikoolis ei õpetata, seega oli see hageja enda huvides. Pedagoogidest on alaealised lapsed C.-l

§ 117

lg 1 kohaselt on töötajal õigus töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Hagejal on välja arvestamata keskmine palk, mida temale makstakse juhul, kui kohus hageja tööle ennistab. Seni, kui kohtuotsus ei ole jõustunud, ei ole saabunud palga maksmine tähtaeg, seega on alusetu viiviste nõue. Lisaks sellele märgib kostja, et viiviseid arvestatakse netopalgalt, mitte brutopalgalt. Kostja esitas vastavalt hageja soovile Viljandi Kunstikooli 2006/2007 õ-a koosolekute protokollid: hoolekogu koosolekute, õppenõukogu koosolekute, hindamiskomisjoni koosolekute, infokoosolekute kohta, käskkirjad koormuste ja palkade kinnitamise kohta 2006- 2009 a ( tarifitseerimist ei toimu), koosseisud alates 2006.a veebruarist Kostja palub jätta hageja nõue täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud välja mõista hagejalt. Kohtu põhjendused 1. Hageja taotleb tunnistada tema töölepingu nr 5 (sõlmitud 26.09.2005 a.) lõpetamine 16.03.07 ebaseaduslikuks

§ 99

lõigete l, 2, ja 3 rikkumise ning

§ 72lg.

l rikkumise ja töösuhte jätkumise tõttu ja Viljandi Linnavolikogu 28.01.2005.a. määruse nr 91 lisa: Viljandi Kunstikooli põhimääruse punkti 5.11 rikkumise tõttu ja punktiga 5.9.2 arvestamata jätmise tõttu ja ennistada ta tööle. Kohus leiab, et tulenevalt hagiavaldusest peab kohus andma hinnangu, kas hageja koondamine on seaduslik ja koondamisel on arvestatud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. 4

§ 72

lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult (§-d 77, 79, 80, 82, 85 ja 87). Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta.

§ 73

lg 1 kohaselt tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise päevaks on töötaja tööloleku viimane päev, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.

§ 86

p 3 kohaselt tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajate koondamisel.

§ 98

lg 1 kohaselt tööandjal on õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Töötaja keeldumist tööajanormi suurendamise või vähendamise ettepanekust ei loeta asjaoluks, mis tingib töö lõppemise. Lg 2 kohaselt enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.

§ 99

lg 1 kohaselt töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu on töölejäämise eelisõigus eelkõige töötajate esindajal, seejärel töötajatel, kes töötavad selle tööandja juures põhikohaga. Lg 2 kohaselt põhikohaga töötavatest isikutest eelistatakse neid, kel on paremad tööalased näitajad. Lg 3 võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kes on selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse; kes on kauem töötanud selle tööandja juures; kellel on ülalpeetavaid; kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses.

§ 117

lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. ITVS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. ITVS § 29 lg 1 kohaselt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel on töötajal õigus nõuda endist tööd või ametikohta. Sel juhul teeb töövaidlusorgan otsuse töötaja ennistamiseks endisele tööle või ametikohale. Tööleping nr 5 ( I kd tl 5 ) on sõlmitud 26.09.2005, mille järgi hageja asus tööle pedagoogi 0, 6 ametikohale. Tööleping on lõpetatud 16.03.2007, mille kohta on tehtud lisa nr 6 töölepingu nr 5 juurde ( I kd tl 9 ). Lisas nr 6 on märgitud, et tööleping nr 5, sõlmitud 26.09.2005, lõpetatakse töötaja koondamise tõttu

§ 86p 3 järgi.

Töölepingu lõpetamise kuupäev on 16.03.

1. Töötajale makstakse koondamishüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses ja hüvitis etteteatamistähtaja mittejärgmise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses 21597.25 krooni ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 28 kalendripäeva eest summas 4 995.40 krooni ja 1-16.03.2007 töötasu summas 3169.10 krooni. Töölepingu lisa on saadetud töötajale postiga, mille on ta kätte saanud tähitud kirjana 27.03.
2. Viljandi Kunstikooli õpetaja ametijuhendi p 1.
3. järgi on õpetaja kvalifikatsiooninõuded: pedagoogiline kõrgharidus õpetatavate õppekavade valdkonnas või vähemalt 3-aastase erialase töö staaž; muu kõrgharidus õpetatavates ainevaldkonnas, vähemalt 3-aastase erialase töö staaž ja läbitud 160-tunnine pedagoogikakursus. 5 14.märtsil 2007 on koostatud teatis töölepingu lõpetamise/ teise töö pakkumise kohta ( I kd tl 28 ). Teatises on põhjendatud töökoormuse vähenemist 0,7 koormuselt 0,18 koormusele. Teatisest tulenevalt on töölepingu muudatusest teatatud töötajale 28.12.
4. 08.02.2007 on töötaja teatanud, et ei ole nõus tööaja kestuse vähendamisega. Sellest tulenevalt lõpetatakse tööleping

§ 86p 3 alusel koondamise tõttu 16.märtsil 2007 töö ümberkorraldamise tagajärjel.

Veelkordselt on pakutud võimalust töötada 0,18 koormusega ja allkirjastada vastav töölepingu muudatus ja palutud esitada kirjalik otsus 15.03.2007. Pakkumisega mittenõustumisel loeb tööandja oma kohustuse

§ 87

lg 1 ja lg 2 järgi täidetuks ja tööleping lõpetatakse 16.märtsil 2007

§ 86p 3 alusel.

Nimetatud teatise esitas kohtule hageja ja sellel puudub hageja allkiri. Kostja esitas sama teatise (I kd tl 101 ), kus on märge 14.03.2007, et U.M. keeldus allkirja andmast koondamisteate kättesaamise kohta. Teade anti üle tunnistajate M.K., R.N., L.P. ja T.L. juuresolekul. Teatisel on tunnistajate allkirjad. Viljandi Kunstikool on saatnud 16.03.2007 U.M.le kutse ( I kd tl 32), et kuna ta ei ilmunud 16.märtsil töölepingut lõpetama, palutakse viivitamatult teatada, millal ta tuleb lepingut lõpetama ja võtmeid üle andma. Samuti palutakse kaasa võtta tööraamat sissekande tegemiseks. Selle on U.M. kätte saanud tähitud kirjana 27.03.

1. Viljandi Kunstikool on saatnud kaaskirja 19.03.2007 nr 69 ( II kd tl 130 ) hagejale töölepingu nr 5 lisa nr 5 ja lisa nr 6 saatmise kohta, mille on U.M. kätte saanud tähitud kirjana 27.03.
2. Käskkiri nr 55 ( tl 100 ) pedagoog U.M. koondamise kohta on koostatud 16.03.
3. Käskkirja töötajale esitamise ja tutvustamise kohta tõendeid kohtule ei ole esitatud. U.M. on vaidlustanud töölepingu lõpetamise. Oma avalduses 10.04.2007 ( tl 102 ) töövaidluskomisjonile ta on märkinud, et 14.03.2007 andis kunstikooli direktor talle pärast tööaja lõppu teatise töölepingu lõpetamise kohta. Mingit teist tööd ega uut õpperühma ei ole tööandja talle pakkunud. Selline teatis ei saa olla aluseks töölepingu lõpetamiseks ning töökoormuse vähendamine ei ole teise töö pakkumine. Ta küsis kirjalikku alust tema töölt koondamise kohta, kuid talle seda ei antud. 15.märtsil peale tööpäeva lõppu käskis õppealajuhataja tal tööle tulla 19.03.
4. Üldtööaja tabeli selle kohta ta oli kätte saanud 1.
5. Ta oli terve päeva tööl. 20.
6. sundis juhtkond teda lahkuma. Direktor nõudis tööraamatut. Kuna tema tööleping oli lõpetamata, käis ta kuni 27.03 ettenähtud tähtaegadel tööl. 27.03.2007 ta ütles direktorile, et pole nõus töölepingu lõpetamisega. Hagiavalduses on hageja märkinud, et töölepingu lõpetamine on motiveerimata, viide

§-le on ebapiisav. Teatises 14.03.2007 viidatakse paljasõnaliselt töö ümberkorraldustele, mis pole tegelikult aset leidnud. Tööandja ei pakkunud koondatavale muud tööd. Tööandja jättis koondamise käigus tööle õpetajaid, kelle kvalifikatsioon ei vasta Viljandi Kunstikooli õpetaja ametijuhendi 1.

1. kvalifikatsiooninõuetele. Õppealajuhataja käskis tal
2. ja
3. 03 olla koosolekutel, kus ta ka oli. Hageja leiab, et tema koondamise käskkiri ja 14.03.2007 teatisel olevate tunnistajate allkirjad on võltsitud. Hageja leiab, et koondamisel ei ole arvestatud tema töölejäämise eelisõigusega. Tööandja ei ole võrrelnud ja hinnanud töötajaid lähtudes objektiivsetest tööalastest näitajatest ja oleks pidanud töölejätmisel eelistama neid, kes on edukamalt tööülesandeid täitnud, kel on suuremad erialased teadmised, oskused ja vilumus ja kes on teadmisi ja oskusi tulemuslikult kasutanud. Hageja palus välja nõuda kostjalt kunstikoolis töötavate palgaliste töötajate andmed alates 01.09.2006 kuni käesoleva ajani, 2006/2207 õppeaasta I ja II trimestri koosolekute protokollid, töötajate tarifitseerimisnimekiri alates 2006/2007 õppeaastast, kõigi palgaliste töötajate andmed. Hageja soovib nendega tõendada, et teda on ebaseaduslikult koondatud. Kostja esitas koosolekute protokollid, käskkirjad, koosseisude nimekirjad ( II kd lk 55- 118). 6

§ 98

lg 2 kohaselt on enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd, mille eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. Kostja esindaja väitel ei olnud kostjal pakkuda hagejale teist tööd. Ka hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, milline ametikoht oli koondamise ajal vaba, mida talle oleks tulnud pakkuda. Kohus leiab, et kostja ei ole järginud hageja koondamisel

§ 99sätestatut.

Lg 1 kohaselt töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu on töölejäämise eelisõigus eelkõige töötajate esindajal, seejärel töötajatel, kes töötavad selle tööandja juures põhikohaga. Hageja väitis hagiavalduses, et tema oli ainus töötaja, kes töötas Viljandi Kunstikoolis põhikohaga. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis lükkaks ümber hageja väite. Kuna ei ole kohtuistungil usaldusväärselt tõendatud, et peale hageja oli veel õpetajaid, kes töötasid kunstikoolis põhikohaga, leiab kohus, et kostja tööandjana ei ole järginud seadusest tulenevat nõuet ja on koondanud põhikohaga töötava töötaja. Lg 2 kohaselt põhikohaga töötavatest isikutest eelistatakse neid, kel on paremad tööalased näitajad. Kuna teisi töötajaid peale hageja põhikohaga ei töötanud, oli hagejal koondamisel töölejäämise õigus. Kui oleks olnud veel teisi põhikohaga töötajaid, siis tulnuks tööandjal kaaluda, kellel on paremad tööalased näitajad, kes on kauem töötanud selle tööandja juures, kellel on ülalpeetavaid, kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses. Kohus leiab, et kuna kostja tööandjana on rikkunud oluliselt koondamise korda, ei pea kohus vajalikuks analüüsida poolte väiteid hageja ja teiste töötajate tööalaste näitajate kohta. Vaidluse korral peab tööandja tõendama, et ta on koondatava isiku väljaselgitamisel täitnud

§ 99

lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuse eelistada tööle jätmisel töötajaid, kes töötavad tööandja juures põhikohaga, võrrelnud sama valdkonna töötajate tööalaseid näitajaid ning nende võrdsuse korral arvestanud sama paragrahvi 3. lõikes märgitud asjaolusid. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millistel alustel on töölejätmisel hagejale eelistatud teisi töötajaid. Kostja on viidanud vaid asjaolule, et rühmade liitmise tulemusena vähenes hageja tööaeg 0,7-lt koormuselt 0,18 koormusele. Kohus leiab, et ainult rühmade liitmise tulemusena hageja koormuse vähenemine ja tema mittenõusolek edasi töötada 0,18 koormusega, ei ole piisav põhjendus just hageja koondamiseks. Kostja esitatud dokumentidest ( käskkiri nr 52 22.02.2007 uute palgamäärade ja palkade kinnitamise kohta 01.-28.01 ja alates 29.01.2007 ) nähtub, et ka teiste töötajate töökoormus langes, seega koondamisel oleks pidanud tööandja lähtuma eelkõige

§ 99sätetest.

Vastavalt

§ 98

lg-le 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Kostja juures vähenes töö ümberkorraldamise tõttu hageja ja ka teiste õpetajate töömaht, mis kostja väitel tingis olukorra, et üks töötaja tuli koondada. Kohus leiab, et kostja tööandjana oleks pidanud arvestama koondamisel

§-s 99 sätestatut ja sellest lähtuvat tegema töötajate hulgas valikut. Kostja esitatud materjalidest ( II kd tl 97, käskkiri nr 27, 28.09.2006 ) nähtub, et kunstikoolis töötas alates 01.septembrist 2006 T.A. 0,3 pedagoog-metoodiku ametkohal, P.O. 0,5 noorempedagoogi ametkohal, L.P. 0,5 pedagoogi ametkohal, R.T. 0,5 noorempedagoogi ametkohal, U.M. ( hageja ) 0,7 pedagoogi ametkohal, R.N. 0,7 noorempedagoogi ametkohal. Kostja seletuse järgi 06.dets 2006 otsustati sulgeda õpilaste puudumise tõttu 2007.a jaanuaris 1A rühm, millises U.M.l oli 3 tundi nädalas. Seetõttu jäi korralduse täitmise ja õpilaste väljalangemise tulemusena U.M. koormuseks AK ( algklassid) II rühmas antavad 4 õppetundi nädalas. Seoses 7 eelnevaga oli vajadus muuta töölepingu tingimusi tööaja kestuse ja töötasu osas, milleks esitati 28.detsembril töötajale töölepingu muudatust, milline pidi jõustuma 29.jaanuaril 2007.a. Faktiliselt, kuna õpilased olid juba lahkunud ja korraldus jõustus teatavakstegemisest (27.12.2006), alustati tööd jaanuarist 2007 uutel tingimustel tööaja kestuse osas, palk säilitati endises suuruses. Töötaja ei soovinud töölepingu lõpetamist ja teatas 08.veebruaril, et tema ei ole nõus tööaja kestuse vähendamisega. Õppenõukogu koosoleku otsusega ( II kd tl 66-67 ) on otsustatud liita 3A ja 3B rühm alates 28.01.2007 ja kaotada 1A õpperühm õpilaste vähesuse tõttu alates 08.01.2007. Õppenõukogus koosoleku otsusega ( II kd tl 63-64 ) on otsustatud sulgeda VAÕ rühm ( õpetajad U.M. ja R.N. ). 1A ja VAÕ rühmade ja 3A ja 3B rühmade liitmise tõttu tulevad tunniplaanides muudatused. Tunnistaja õppealajuhataja M.K. ütluste järgi koondamine tuli õpilaste vähenemise tõttu. U.M. koormus jäi väga väikeseks. Tuli valida U.M. ja R.T. vahel. R.T. rühmades ei olnud õpilaste kadu. Ainet tundsid mõlemad õpetajad. Tunni distsipliin ei olnud U.M. tundides korras. Ametlikke dokumente koostatud ei ole. Distsipliin oli alaline probleem. U.M. tundides oli lausa kisa. Valik koondamisel langes sellepärast U.M. kahjuks. U.M. poolt oli kantud nimekirja sisse õpilasi, kes ei olnud vastu võetud kunstikooli. Karistatud U.M. selle eest ei ole. Alaealised lapsed olid A.l, T.l, N.l, M.l. Kohus leiab, et tööandja ei ole usaldusväärselt tõendanud, miks tuli kõigi töötajate töökoormuste vähendamisel koondada just U.M. ja ei arvestatud

§ 99-st tulenevaid nõudeid.

Ei ole tõendatud, et tööd ei saanud korraldada, nii et U.M.l põhitöökohaga töötajana oleks säilinud töökoormus. 0,18 koormusega töötamise pakkumine ei ole teise töö pakkumine. Kohus leiab, et tööandjal on õigus lõpetada tööleping

§ 86

punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Töötaja keeldumist tööajanormi suurendamise või vähendamise ettepanekust ei loeta asjaoluks, mis tingib töö lõppemise. Koondamisel tuleb aga järgida

§ 99sätteid.

Kostja väitel ei olnud tal koondamise ajal vakantseid kohti, ka hageja ei ole nimetanud, missugust töökohta oleks talle tööandja pidanud pakkuma, mis sel ajal vabad olid. Seega oli kostjal tööandjana vajadus koondada, aga koondamisel oleks tulnud arvestada

§ 99sätetega.

20.06.2006 on U.M.t karistatud distsiplinaarkorras, rohkemate karistuste kohta ei ole tõendeid esitatud. Kohus leiab, et koondamisel mitte eelistada hagejat põhjusel, et tema tundides oli distsipliin alaline probleem, ei ole seaduslik. Kui tööandjal on tekkinud koondamise vajadus, peab ta arvestama töötaja töölejäämise eelisõigusega

§ 99järgi.

Vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et ta on koondatava isiku väljaselgitamisel arvestanud viidatud paragrahvis sätestatud asjaolusid. Töötaja töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel peab tööandja töötajaid võrdlema ja hindama, lähtudes objektiivsetest tööalastest näitajatest, ning töölejätmisel eelistama neid, kes on edukamalt tööülesandeid täitnud, kel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus ning kes on oma teadmisi ja oskusi tulemuslikumat kasutanud. Samuti tuleb tööandjal välja selgitada, kas tal on võimalik pakkuda koondatavale muud tööd. Tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda vaid kitsalt töötajale erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda ka võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida ta on võimeline tegema. Viljandi Kunstikooli 19.03.2007 hindamiskomisjoni koosoleku protokolli ( II kd tl 74 ) järgi viibis koosolekul Viljandi Kunstikooli endine õpetaja U.M., kes vaatamata korduvatele palvetel kunstikooli ruumidest ei lahkunud. Hageja esitas kohtule töölepingu lisa nr 6 töölepingu lõpetamise kohta 16.03.2007, mis on talle saadetud postiga 19.03.2007 ( kaaskiri II kd tl 130 ) ja mitte ta on kätte saanud tähitud kirjana 27.03.

1. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, et hagejale on töölepingu lõpetamise lisa või 8 koondamise käskkiri teatavaks tehtud varem. Kostja ei esitanud kohtule ühtegi põhjendust, miks 19.03.2007 viibis U.M. koosolekul endise õpetajana, kui talle ei olnud töölepingu lõpetamine teatavaks tehtud. Samuti ei ole kostja selgitanud, miks ei antud töölepingu lõpetamise lisa või koondamise käskkirja hagejale kätte 19.03.2007, kui ta viibis koosolekul, vaid töölepingu lisa töölepingu lõpetamise kohta saadeti hagejale samal päeval postiga tähitud kirjaga. Kohus leiab, et 14.03.2007 hagejale teatavaks tehtud teatist töölepingu lõpetamise/teise töö pakkumise kohta ei saa lugeda töölepingu lõpetamisena. Tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. See tuleb töötajale ka teatavaks teha. Kohus leiab, et kui töötajale ei ole teatavaks tehtud ei koondamise käskkirja ega töölepingu lõpetamise kannet töölepingus, ei saanud hageja teada, et temaga tööleping on lõpetatud. Kostja tööandjana ei esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber hageja väite, et sai koondamisest ja töölepingu lõpetamisest teada 27.03.
2. Kohus leiab, et tööandja selline käitumine töölepingu lõpetamisel on töölepingu lõpetamise protseduurireeglite rikkumine. Kohus leiab, et kuna töötaja koondamisel ei ole arvestatud

§ 99

sätetega ja töötaja palub teda tööle ennistada, ei ole vaja kaaluda töölepingu lõpetamise protseduurireeglite rikkumist olulise rikkumisena asja lahendamisel. Kohus leiab, et töölepingu lõpetamine koondamise tõttu on ebaseaduslik

§ 99lg 1, 2, 3 rikkumiste tõttu.

Hagiavalduses on hageja esitanud nõude enda tööle ennistamiseks. Selline töötaja nõue on kooskõlas

§ 117

lg 1, mille kohaselt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja töölt sunnitud puudutud aja eest keskmise palga maksmist, kui tööandja lõpetab töölepingu ebaseaduslikult. Kuna hageja taotleb enda tööle ennistamist, tuleb ta tööle ennistada.

1. Hageja nõuab kostjalt välja hageja saamata jäänud töötasu, õhtutundide lisatasu, puhkusehüvitis ning hüvitis väljamaksmisega viivitatud aja eest PS § 35 alusel kuni 28.03.
2. Hagiavalduse järgi kostja ei maksnud hagejale alates 1.12.05 kuni 27.03.07 töötasu vastavalt temaga sõlmitud töölepingule. Tööandja rikkus palgaseaduse § 17 ja töö- ja puhkeaja seaduse § 11 lõige l, mille alusel on ajavahemik 18.00-22.00 õhtune aeg. Hageja esitas juurde arvestuse ( I kd tl 34-37 ), mille järgi on tal 01.12.2005 kuni 27.03.2007 saamata jäänud palk, lisatasu õhtutundide eest ja puhkusehüvitis 7086 krooni ja hüvitis viivitamise eest 9473 krooni, kokku saamata 16559 krooni Viljandi Kunstikool on koondamishüvituse nelja kuu keskmise palga ulatuses valesti arvestanud. Arvestuskäik peaks olema järgmine: 4*5810=23240, mitte 21597.25 , sest § 30 lõige 3 alusel peaks see võrduma tasuga, mida töötaja oleks saanud töö jätkamisel.. Hageja palgamäär täiskohaga töötamisel oleks olnud 8300 krooni kuus ja 0,7 koormusega töötamisel 5810 krooni kuus. Saamata on jäänud ka keskmine palk
3. märtsist kuni
4. märtsini, mille nõudmisest hageja ei ole loobunud. Kuupalk täiskoormusega töötamise korral
5. Koormus 0,
6. 8300*0,7=5810 5810:20=290,5 Päevapalk 291 krooni Tööpäevi 7 7*291=2037 Hageja palus kostjalt välja nõuda saamata jäänud töötasu, õhtutundide lisatasu, puhkusehüvituse ning hüvituse 0,5 % päevas väljamaksmisega viivitatud aja eest PS § 35 alusel. Hüvitus väljamaksmisega viivitatud aja eest on samuti palga osa, sest inflatsioon on vahepeal raha väärtust vähendanud ning piltlikult öeldes oleks tööandja saanud hagejalt nagu protsendita laenu, kusjuures hiljem tagasimakstava raha väärtus ning ostujõud on vahepeal langenud. Seega ei saa jätta rahuldamata hageja nõudeid saamata töötasu, õhtutundide lisatasu, puhkusehüvituse ja väljamaksmisega viivitatud aja eest hüvituse 9 väljamaksmise nõudes, sest tööandja on rikkunud töö-ja puhkeaja seaduse § 11 lõige l ja palgaseaduse §17 ning PS §
7. Viiviste sissenõudmine on üldlevinud tava ka seetõttu, et kostja, kes pole kehtivaid kokkuleppeid aktsepteerinud, püüaks edaspidi kehtivatest lepingutest kinni pidada. Eksimuse hüvitamine toobki sisse suuremaid kulutusi, kui võla õigeaegne tasumine. Hageja on oma arvestuses lähtunud brutosummast, sest Viljandimaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjon nõudis arvestuskäiku sellisel kujul. Hüvituse nõudmine brutosummalt 0,5 %päevas väljamaksmisega viivitatud aja eest PS § 35 alusel on täiesti loomulik. Kõik maksud arvestatakse brutosummalt. Hageja poolt väljateenitud summadelt ei laekunud õigeaegselt raha ka pensionikontole kasumit teenima ning hiljem makstava raha väärtus on langenud. Hüvitus väljamaksmisega viivitatud aja eest on samuti palga osa, Puhkusetasu arvestamisel tuleb arvesse võtta konkreetselt saada olevaid summasid. Palka ja puhkusetasu arvestatakse vastavalt kehtivale töölepingule. Hageja tunnistab, et arvestas puhkusetasu kogu 2006/2007 õppeaasta eest, sest arvas, et ebaseaduslikult lõpetatud töölepingu puhul on nii õige. Kui arvestada puhkusetasu
8. augustist kuni
9. märtsini, oleks hagejal saada 7 kuu puhkusehüvitus, mitte 6 kuu eest. Arvesse võttes, et käskkiri koostati alles augusti 2007, on hagejal siiski õigus saada puhkusehüvitust kogu õppeaasta eest. Puhkusetasu arvestuskäik 2006/2007: septembris 30 päeva töötasu 5 040 oktoobris 31 päeva; töötasu 5040 novembris 30 päeva; töötasu 5040 detsembris 28 päeva; töötasu 5040 jaanuaris 30 päeva; töötasu 5810 veebruaris 27 päeva; töötasu 5810 Kokku 176 päeva [(4*5040)+(2*5810)]-H76 *56 =10112 Kuupalk täiskoormusega töötamise korral
10. Koormus 0,7 8300*0,7=5810 Puhkusetasu arvestuskäik 2005/2006: jaanuaris 30 päeva 4949, veebruaris 27 päeva 5677, märtsis 31 päeva 4953, aprill 28 päeva 5783, mai 24 päeva 4074, juuni 27 päeva 5216, Kokku 167 päeva, 30652 :167x56=1027 puhkusehüvitis. Kostja seisukoht 2007.a töövaidlusasja nr 9.13-02/7 raames esitas hageja nõude vähem makstud palga ja viiviste osas 2006.a septembri, oktoobri ja novembrikuu kohta. Kostja tunnistas nõuet ning tegi ümberarvestuse antud kuude kohta ning lisaks ümberarvestuse ka 2006.a detsembrikuu kohta. Ülekandmiseks määratud summaks oli saamata töötasu 743,60 krooni ja sellelt viivised 273,44 krooni. Kokku 1017,04 krooni Hagejale kanti 09.02.2007 (maksekorraldus 667 ja 702) üle nimetatud summast vastavalt 563,60 krooni ja 273,45 krooni. 14 veebruaril kanti täiendavalt (maksekorraldus nr 801) üle veel 181,00 krooni. Kokku 1018,05 krooni. Seega oli avaldaja saanud kätte vähem saadud töötasu 2006.a sept, okt, nov ja dets eest ning samuti viivised antud töötasu osa maksmisega viivitamise eest. 2006.a detsembrikuu õhtuste tundide ( graafiku järgi 43.44 krooni) lisatasu on arvestatud jaanuarikuu palgalehel nr 28 koos viivistega 98,00 krooni. Märtsikuus 2007.a tegi kostja ümberarvestuse hageja töötamise perioodi kohta 26.sept 2005 a kuni 28.veebruarini 2007.a, mille käigus arvestati välja töötaja lisatasu õhtuste tundide eest kogu perioodi vältel (aluseks võeti tööaja graafikud, millised on vastusele lisatud), juurdemaksed ( st palgavahe tundide eest, mille võrra töötajal oli võrreldes koormusega vähem tunde), tehti ümberarvestus 2006.aastal saadud puhkusetasu osas ning lisati saamata töötasu puhkepäeval tehtud 4-tunnise töö eest koefitsiendiga 1,
11. Saadud summa, kokku 2771,60 on töötajale välja makstud 16.märtsil 2007.a PaS § 2 lg 1 tulenevalt ei saa viivist palga maksmisega viivitamise eest lugeda palga osaks. Hageja on oma viiviste arvestuses lähtunud mitte ülekandmisele kuulunud summast vaid brutosummast, mis on väär. Hageja töötasu tõsteti 4900.- kroonini tagasiulatuvalt veebruarikuus, kui maksti välja jaanuarikuu eest lisatasu. Kostja oma puhkusearvestuses ja ümberarvestuses on näidanud jaanuarikuu palga juba koos palgatõusu ja õhtuse töö lisaga, vastavalt jaan 4950,05 ja veebr 4971,
12. Hageja on näidanud jaanuarikuu töötasu koos tagasiulatuva palgatõusuga, milline maksti välja veebruarikuus ja veebruarikuu tõstetud palga, millele on lisanud veelkord jaanuarikuu palgatõusu, mistõttu arvestatud puhkusetasu suurus ei tule õige. Summa summarum maksti hagejale 2006 a puhkusetasu 10108,78 krooni. 10 Töölepingu lõpetamisel 16.märtsil 2007.a maksti töötajale lisaks muudele saada olevatele summadele välja hüvitis saamata jäänud puhkuse eest. Vastavalt puhkusetasu arvutamise korra (VV määrus nr 278) § 2 lg-le 1 arvutatakse puhkuse päevatasu arvutamise vajadusele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Hageja märgitud teenitud palkadest vastab tõele ainult 2008.a jaanuarikuu palk, seega on hageja poolt arvutatud palga kogusumma vale. Lisaks sellele on hageja märkinud, nagu temal oleks kompensatsioonina saada 56 puhkusepäeva hüvitis. Hageja asus tööle 26 sept 2005.a I tööaasta eest sai hageja puhkuse 56 päeva 2006.a juulis-augustis. I tööaasta lõppes 25.sept 2006.a. Vastavalt puhkusetasu arvutamise korra § 4 lg-le 2 võetakse kasutamata puhkuse kindlakstegemisel iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad kuud välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Kuna hageja järgmine tööaasta algas 26.sept 2006 ja kestis kuni
13. märts (k.a.) 2007, oli hagejal saada puhkusehüvitist 6 kuu eest s.o 28 päeva, mitte nagu hageja märgib 56 päeva eest. Kostja on hagejale seisuga 16.03.2007 välja maksnud kõik summad, milliseid hageja oli õigustatud kostjalt saama. Koondamishüvitise arvutamise kuu keskmine palk on kostjal arvutatud vastavalt VV määrusele 275 15.augustist 2001.a. Kuna hageja on eksinud puhkusetasu arvutamise korra ja keskmise palga arvutamise korra ja palgaseaduse vastu, on hageja arvutused saadavate summade suhtes valed. Kuna maksmisele või ülekandmisele ei kuulu brutosumma vaid netosumma, tuleb viiviseid arvestada netolt. Kokku on hageja saanud ümberarvestuste tulemusena vähemarvestatud töötasu brutos 3243,70 krooni. Kostja leiab, et tema poolt tehtud ümberarvestused ja arvestused puhkusehüvise ja koondamishüvitise kohta on õiged. Hageja on kätte saanud kõik temal saada olevad summad. Valitsuse 23.augusti 2001 määruse nr 278 § 4 lg 1 kohaselt puhkusetasu ja töö-või teenistussuhte lõpetamisel kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise arvutamisel korrutatakse käesoleva määruse kohaselt arvutatud päevatasu puhkuse kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga – seega arvutatakse kasutamata puhkus alati päevatasu järgi, ka siis, kui on tegemist kindlat palka saava töötajaga. Palga säilitamise variant ei ole hüvitise arvutamisel rakendatav. Kostja on arvutanud kasutamata puhkuse hüvitise vastavalt eeltoodule, seega õigesti. Erinevused õhtutundide arvus on tingitud erinevatest tööaja graafikutest. Kostja on lähtunud oma arvestuses tema poolt koostatud tööaja graafikust. Hageja ei ole millegagi tõendanud oma töötamist tema poolt arvestuses näidatud ja tööandja graafikuga võrreldes rohkemate tundide osas. Hageja väidab, et on oma õhtutundide arvestuses kasutanud õppealajuhataja käest saadud tööaja tabeleid. Samas on hagimaterjalide juures ainult üks tunniplaan ja 1-
14. aprillini 2007 tööajagraafik (mille järgi hageja töötas kuni töösuhte lõppemiseni 16.märtsil). Hageja on oma hagiavalduse lisas toonud välja hindamisnädalatel tema arvates mitte arvestatud õhtutunnid: 2005 nov 12,5 tundi (5x2,5), 2006 veebr 12,5 tundi (5x2,5), 2006 mai 5 tundi (2x2,5). Kostja poolt toodud tööaja graafikutest nähtub, et 2005 nov on arvestatud ja tasustatud õhtust tööaega 34,5 tundi, 2006 veebr 13,5 tundi, 2006 mai 9,0 tundi, 2006 juuni 4 tundi . Nende arvestatud ja tasustatud tundide hulgas on ka hindamisnädalate õhtune tööaeg. Kohtu põhjendused Hageja esitatud saamata jäänud töötasu arvestuse töövaidluskomisjonile ja kohtule ( töövaidluskomisjoni toimik nr 9.13-02/7-2007 lk 102-104 ja kohtutoimik lk 34-37 ) on erinev. Kostja on peale avalduse esitamist töövaidluskomisjonile tunnistanud palga vähem arvestamist ja teinud ümberarvestused ja kandnud ka hagejale saamata jäänud rahasummad üle. Palgaseaduse § 17 kohaselt töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-ni) või öösel (kella 22-st kuni 6ni) makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% ja öösel väiksem kui 20% töötaja tunnipalga määrast. Palgaseaduse § 2 järgi on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb 11 põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Viivis, mida tööandja on kohustatud PaS § 35 alusel maksma palga maksmisega viivitamise eest, ei kuulu palga hulka. Enne viivise arvestamist tuleb palgast maha arvata tulumaks. PaS § 35 kohaselt tuleb viivist arvestada vaid makstavast palgast. Palga maksmisega viivitamine toob PaS § 35 kohaselt tööandjale kaasa viivise maksmise kohustuse. Kuid üksnes selle seose kaudu ei saa palganõude esitamise tähtaega laiendada viivisenõudele. Puhkuseseaduse § 2 lg 1 kohaselt päevatasu arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Lg 3 kohaselt päevatasu arvutamisel arvatakse palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Päevatasu arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida «Palgaseaduse» kohaselt ei käsitata palgana. Puhkuseseaduse § 3 lg 1 kohaselt päevatasu arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 1 või lõikes 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. Puhkuseseaduse § 4 lg 1 kohaselt puhkusetasu ja töö- või teenistussuhte lõpetamisel kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise arvutamisel korrutatakse käesoleva määruse kohaselt arvutatud päevatasu puhkuse kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga. Kohus, tutvunud hageja ja kostja saamata jäänud palga ja viivise arvestusega, leiab, et kostja palga ümberarvestused on õiged ja saamata jäänud palk on ka välja makstud. Kostja on õigesti kohaldanud seadustes sätestatut nii palga arvestuse, viiviste, puhkusetasu kui kasutamata puhkuse hüvitise arvestamisel. Kohus leiab, et hageja seisukohad kasutamata puhkuse hüvitise arvestamise ja viivise arvestamise osas ei vasta seadustes kehtestatule ja ei ole põhjendatud. Hageja ja kostja on esitanud erineva õhtuste tundide arvestuse. Hageja väidab, et kostja poolt esitatud tööaja tabelid on võltsitud ja tagant järele koostatud. Hageja esitatud tunniplaan ( hagiavalduse lisa nr 25, I kd tl 33) ei ole tegelikult töötatud tööaja tabel. Tunniplaanist ei nähtu, millise perioodi kohta see kehtib. Kohus leiab, et seda ei saa tõlgendada kui töötaja tööaja tabelit. Kohus leiab, et hageja väide tööaja tabelite võltsimise kohta ei ole usaldusväärselt tõendatud . Kostja on esitanud hageja palga ümber arvestuse ( I kd tl 62- 69). Kohus leiab, et kuna kostja on palga ümber arvestanud ja saamata jäänud palga välja maksnud, siis tuleb jätta hageja nõue saamata jäänud tasude osas rahuldamata. Kohus leiab, et lähtuda tuleb tööandja esitatud töötabelitest ja tööaja arvestustest. Tunniplaan ( I kd tl33 ) ei ole tööaja arvestuse tabel. Hageja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid, et ta tegelikult on töötanud teisiti, kui nähtub tööaja tabelitest. Hageja väide, et tööaja tabelid on võltsitud, ei ole kohtuistungil tõendatud. Kohus leiab, et kostja on saamata jäänud töötasu suhtes kuni 16.03.2007 õigesti välja arvestanud ja välja maksnud, ja hageja nõue saamata jäänud töötasu, õhtutundide lisatasu, puhkusehüvitis ning hüvitis väljamaksmisega viivitatud aja eest PS § 35 alusel kuni 28.03.2007 on põhjendamata.
15. Hageja palub välja mõista sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga.

117 § lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Hageja on lähtunud sunnitud töölt puudumise aja eest palga arvestamisel Vabariigi Valitsuse määrustest, millega on kehtestatud munitsipaalkoolide õpetajate ametijärkude palga alammäärad. Tööle ennistamisel on tema saamata jäänud keskmine palk 166388 krooni ( II kd tl 131). 12 Kostja leiab, et sunnitud töölt puudumise aja eest tuleb maksta keskmist palka. Hagejal on välja arvestamata keskmine palk, mida temale makstakse juhul, kui kohus hageja tööle ennistab. Kohtu põhjendused Keskmise palga arvutamise korra § 1 lg 1 kohaselt määruse alusel arvutatakse keskmist palka seaduses ettenähtud keskmise palga säilitamise, tagamise ja maksmise juhtudeks. § 3 lg 2 kohaselt kui töö- või teenistussuhte peatumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul palka makstud, arvutatakse keskmine päevapalk arvutamise kuul kehtivast palgamäärast. Kui töölepingus, käskkirjas, korralduses ei ole palgamäära nimetatud, loetakse see võrdseks käesoleva määruse kohaselt arvutatud keskmise palgaga aja eest, mil töötaja oli tööga kindlustatud. § 3 lg 3 kohaselt kui töötajale ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul palka makstud, korrigeeritakse töötaja palgamäära Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära muutumise indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise palga maksmise vajaduse tekkimise ajal ja töö- või teenistussuhte peatamise ajal kehtinud palga alammäärade suhtena. § 3 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui palgamäär on kehtestatud seaduse, Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega või on kollektiivlepingus kokku lepitud. Nimetatud juhtudel kasutatakse maksmise ajal kehtivat palgamäära. Töölepinguga nr 5 26.09.2005 on kindlaks määratud töötaja palgamäär ja see on 5585 krooni kuus. 04.04.2006 on töölepingu tingimusi muudetud ja palgamäär on 7000 krooni kuus. 01.01.2007 on töötaja palgamääraks 8300 krooni kuus ja palk töötamisel 0,7 koormusega 5810 krooni. Viljandi Kunstikooli käskkirjaga nr 4-1/11 12.03.2008 on kinnitatud uued 2208.a. palgad tagasiulatuvalt alates 01.01.

1. Palkade aluseks on Viljandi Linnavolikogu 29.02.2008 määrus nr 76 „ Viljandi linna üldhariduskoolide, lasteaedade ja huvikoolide pedagoogide 2008.a. töötasustamise alused“. Pedagoogi palgaks töötamisel 1,0 koormusega on 10 077 krooni. Koosseisude järgi on sama palk ka alates 01.01.
2. Kohus leiab, et keskmise palga arvutamisel tuleb lähtuda Keskmise palga arvutamise korra § 3 lg 4-st, kuna pedagoogi palk määratakse kindlaks kohaliku volikogu määrusega. Sellistel juhtudel kasutatakse maksmise ajal kehtivat palgamäära. Seega tuleb lähtuda vastavalt kehtivatele palgamääradele ja saamata palk 17.-31.03.2007 on 2640.90 krooni, 01.04.2007-31.12.2007 ( 9x 5810 krooni ) 52290 krooni, 01.01.2008-31.12.2008 ( 12x 7053.90 krooni ) 84646.80 krooni, 01.01.2009-30.04.2009 ( 4x 7053.90 ) 28215.60 krooni ,01.05.200914.05.2009 3174.25 krooni, kokku 170967.55 krooni. Koondamisel on välja makstud 4 kuu keskmise palga hüvis 21597.25 krooni. Kohus leiab, et kuna töötaja ennistatakse tööle, siis tuleb kätte saadud hüvitise summa maha arvestada saamata palga summast, seega saamata jäänud palk on 149 370.30 krooni.
3. Hageja palub sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palgalt välja mõista hüvis VÕS § 94 alusel. Hüvitus intress on hageja arvestuse järgi 28.03.2007-23.04.2009 kokku 315 612 krooni ( II kd tl 131, 133 ). VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
4. jaanuari ja
5. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 13 Kostja vaidleb viiviste nõude vastu. Seni, kuni kohtuotsus pole jõustunud, ei ole saabunud palga maksmise tähtaeg, seega on viiviste nõue alusetu. Viivised arvestatakse netopalgalt, mitte brutopalgalt. Töölepingu seadus ei näe ette intressi arvestamist sunnitud töölt puudumise aja eest keskmiselt palgalt. Kohus leiab, et kuna töölepinguseadus ei näe ette intressi tasumist, samuti ei tulene intressi arvestamine töölepingust, ei tule arvestada sunnitud töölt puudumise aja eest keskmiselt palgalt intressi VÕS § 94 alusel. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kohtukulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste Kohtunik Tartu Ringkonnakohus 27.11.2009 otsustas: Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Tartu Maakohtu
6. mai 2009 otsus osaliselt, s.o Viljandi Kunstikoolilt U.M. kasuks sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga 149 370.30 (ükssada nelikümmend üheksa tuhat kolmsada seitsekümmend krooni ja 30 senti) väljamõistmise osas. Saata tühistatud osas tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 14