Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib vastavalt
lg 1 esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt on alaealise K V ema OK surnud ja isa S V asub kinnipidamisasutuses. Peale ema surma elas alaealine K V koos isa S V 'ga tema korteris, aadressil XXX, Keila. S d aitasid lapse kasvatamisel tema õde I V ning S vanemad V V ja A V . Ka lapse emapoolne vanaema – OK ema RK- on perele toeks. S V viibib alates 29.10.2008.a. kinnipidamisasutuses ja sellest ajast elab K V vanaema V V (sünd.XXX.a.) ja vanaisa A V (sünd. XXX.a.) juures, aadressil XXX, Keila. I V elukoht asub XXX, Keila linn, kus ta elab koos elukaaslasega. Korter on ühetoaline. Majad asuvad kõrvuti, mis teeb K igapäevase suhtlemise tädiga lihtsaks. Lastekaitsespetsialisti sõnul aitas eelmisel Õppeaastal K koolitunde ette valmistada tädi I. K lõpetas 7-nda klassi neljade-viitega ja koolis käitumisega probleeme ei esinenud. Lisaks osales K erinevates huviringides. Lastekaitsespetsialist vestles vanaema V V , kes on nõus, et tema tütar I V seatakse alaealise K V eestkostjaks. O.O sõnul muretseb vanaema V oma vanuse ja tervise pärast, mistõttu ta ise eestkostjaks hakata ei soovi. Küll aga on nõus, et pojatütar jätkuvalt vanavanemate juures elab. I V töötab PKC E AS's juhtmeköidiste valmistajana. PKC E AS Juhatuse esimees J K iseloomustab I kohusetundliku, vastutuleliku inimesena, kes teeb oma igapäevast tööd hästi ja korrektselt. Töökaaslased hindavad I kui töökat, positiivse ellusuhtumisega, sõbralikku ja abivalmis kolleegi. Avaldaja palub määrata alaealise K V eestkostjaks tema tädi I V. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik I V on avaldanud tlk 4 avalduses, et on nõus enda määramisega K V eestkostjaks. Kohtuistungil jäi puudutatud isik avaldatu juurde. Kohus kuulas ära 30.11.2009.a. toimunud kohtuistungil alaealise K V. K V avaldas kohtule, et elab koos vanaema ja vanaisaga ja et talle sobib selline elukorraldus. Samuti avaldas K V, et suhtleb isaga ja majanduslikult toetab teda peale vanaema ja vanaisa ka tädi. Alaealisele riigi poolt määratud esindaja Helen-Lumelille Tomberg leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. Esindaja leiab, et mõistlik on vormistada eestkoste, kuivõrd pole teada kui pikk on alaealise K V isa karistusaeg. Vanavanemate juures on tagatud alaealisele kõik vajalik. Samuti on K ise rahul oma elukorraldusega. Tädiga suhted on lähedased ja head. Samuti on suhted head vanavanematega. Lapse esindaja leiab, et tädi määramine alaealise eestkostjaks on kooskõlas alaealise huvidega. I V kasvatusel elades on lapsele tagatud adekvaatne hoolitsus. K elu on saavutanud käesolevaks ajaks stabiilsuse. I V täidab K suhtes vanema kohuseid vastutustundlikult ja südamega. Tädi korraldamisel on lapse jaoks võimaldatud normaalne perekeskkond. Esindaja leiab, et kuivõrd käesoleval ajal on alaealine 14-aastane, võiks ta teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid summas kuni 150 krooni. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad), vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. XXX.a. koostatud sünniakti nr XXXkohaselt on K V isa S V ja ema OK. XXX.a. väljaantud surmatunnistuse kohaselt on OK surnud Perekonnaseaduse (PKS) § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on K V ema OK surnud ja isa S V asub kinnipidamisasutuses ja alaealise K V eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud tema vanavanemad ja tädi I V. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isiku I V ja alaealise K V, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele K V eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alaealine on jäänud ema surma ja isa kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ilma vanemate hoolitusest, teda on kasvatanud ja tema eest hoolt kandnud tema vanavanemad ning tädi I V. PKS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Puudutatud isik I V on avaldanud tlk 4 avalduses, et on nõus enda määramisega K V eestkostjaks, mille juurde jäi ta ka 30.11.2009.a. toimunud kohtuistungil. Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning I V soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise K V huvides on määrata talle eestkostjaks tema tädi I V. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud ilma vanemlikust hoolitusest ja tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud tema vanavanemad ja tädi, on alaealise huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et I V on sobilik täitma K V eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata K V eestkostjaks I V, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Tulenevalt
lg 1 p.-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta.
lg 21 kohaselt märgib kohus määruses, et eestkoste seatakse alaealise täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Käesoleval ajal on K V 14-aastane. Kohus leiab, et laps võib eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 150 krooni.
lg 4 järgi hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.