) § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti 4 Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule.
lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus kuulas AO ära 14.01.2009 ja 20.05.2009 toimunud istungitel. AO ei nõustu vanema õiguste äravõtmisega. Ta soovib lapsega suhelda ning lapse ülalpidamiseks elatist maksta, kuid hetkel on töötu, aga plaanib ametlikult tööle minna. AO tunneb ennast peale traumat halvasti ja on tihti haige ning seega on raske liikuda ja ei saa last vaatamata minna. Samuti märgib AO, et avaldaja keeldub last näitamast ning tal on avaldajaga keerulised suhted ja ta ei taha avaldaja solvanguid kuulata. AO nägi last viimati jaanuaris 2008 ning elatist maksis detsembris 2007, ta möönab, et on jätnud lapse ilma vanemliku hoolitsuseta. AO’t on karistatud kriminaalkorras rahatrahviga 12 000 krooni auto ärandamise eest, karistus on kandmata. Perenõustamise kohta selgitab AO, et ei käinud seal, kuna leppisid nii avaldajaga kokku. Kohtumenetluse käigus on AO enda initsiatiivil lapsega kohtunud ühe korra, 06.04.2009 lapse sünnipäeval. Ta soovis veel lapsega kohtuda, kuid oli haige ning rohkem võimalusi ei tulnud. Alaealise lapse määratud korras esindaja toetab avaldust, kuna on leidnud tõendamist AO soovimatus hoolitseda oma lapse eest ja huvi puudumine lapse käekäigu vastu. Huvi puudumine on väljendunud ka ülalpidamise andmata jätmises, sest isa ei ole tundnud endal vastutust ei ema ega lapse rahalise toimetuleku eest. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks isa ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Isa ei ole olnud võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda oma soovimatuse tõttu. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks AO’l jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütrelt. Samuti toetavad avaldust eestkosteasutused, kes leiavad, et tegu ei ole depressiooni all kannatava isaga, kes ise vajab abi, vaid passiivse ja hoolimatu isiksusega, kes ei soovi osaleda oma tütre elus. Vastavalt KO sünniaktile on KO ema OO ja isa AO (tl 14). Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et AO ei ole täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel, hoolitsemisel ja lapse ülalpidamisel, kuigi AO väitel soovib ta lapsega suhelda. Enne kohtumenetlust ei olnud AO last näinud alates jaanuarist 2008 ja elatist maksnud alates detsembris
lg 4 kohaselt võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel otsustada laps tagasi anda.
lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et antud asjas on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Taimi Kollom Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.