Obsah (5)

§ 273§ 162§ 173§ 190§ 174

2-07-12441 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 16. novembril 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei

§ 273

lg 5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Raamatupidamise seadus § 10 lg 1 kohaselt raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Käesoleval juhul ei ole hageja raamatupidamisdokumentide hulgas kassa väljaminekuorderit, mida saaks pidada raamatupidamise algdokumendiks, seetõttu puudub kohtu hinnangul ka alus väita, et tegelikkuses 31.12.

1. a kostjale laenu summas 106 000 krooni tagastati. Kostja esindaja on esitanud ka vastuväite, mille kohaselt ÜK allkiri orderil ei ole kirjutatud ÜK poolt. Kohtul ei ole võimalik kostja vastuväidet ekspertiisi tegemise kaudu kontrollida, kuna eksperdile oleks samuti vajalik esitada originaaldokument. Hageja on leidnud, et 31.12.2004 kostjale võla tasumine suures summas sularahas 106 000 krooni on ebatavaline maksevahend. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et raha on tavapärane maksevahend. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude 106 000 krooni ulatuses rahuldamata. Kostja hinnangul oli hageja võla tasumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu. Samuti ei kahjustatud teise võlausaldaja huve. Hageja leiab, et OÜ CG maksejõuetust tõendab asjaolu, et 15.01.
2. a, mil saabus kohustuse täitmise tähtaeg AS SP, hageja oma kohustust täita ei suutnud. Kohtule on esitatud 12.11.
3. a kokkulepe hageja ja AS SP vahel, milles hageja tunnistab oma võlgnevust AS SP summas 220 000 krooni (tl 34). Pankroti väljakuulutamisel 26.04.
4. a oli hagejal rahalisi vahendeid summas 1 471.44 krooni (tl 17). 31.12.
5. a oli hageja pangakontol 4 315.69 krooni. AS SP220 000 krooni kohustuse täitmise tähtpäeval oli hageja pangakontol 13 476.69 krooni (tl 52). Kohus nõustub hageja esindajaga, et eeltoodust tulenevalt oli hageja seisuga 31.12.
6. a maksejõuetu, kuivõrd tal puudusid vahendid kõigi oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, seega kahjustati laenu tagastamisega kostjale teise võlausaldaja huve. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldused kostja väidet, et tegelikkuses AS SP nõue puudub ning AS SP on saanud 14 maksekorraldusega 6 205 krooni rohkem kui hageja pidanuks tasuma. Pankrotimenetluses on AS SP nõue tunnustatud ning vastuväiteid sellele nõudele esitatud ei ole, mistõttu on kohtu hinnangul paljasõnalised kostja väited AS SP nõude puudumise kohta. Samuti on tõendamata kostja väide selle kohta, et hagejal on võlgnevus kostja ees summas 82 450 krooni. Hageja bilansis sellist võlgnevust ei kajastu, samuti ei ole sellist nõuet esitatud hageja pankrotimenetluses. Kohtule on esitatud hageja pangakonto väljavõte, millelt nähtub, et hageja on tagastanud kostjale laenu oma pangakontolt 21.01.
7. a 1 500 krooni ja 29.01.
8. a 2 500 krooni (tl 53). Kuivõrd rahalise kohustuse täitmine Oü M on kehtetu, siis on hageja õigustatud tagasi nõudma laenu tagastamiseks makstud 4 000 krooni. PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Menetluskulud 5

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Harju Maakohtu 04.04.2007. a määrusega oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

§ 190

lg 2 alusel kuulub riigilõiv proportsionaalselt menetluskulude jaotusele menetlusosalistelt väljamõistmisele riigituludesse. Kohus jätab menetluskulud 96,36 % ulatuses OÜ CG(pankrotis) kanda ja 3,64% ulatuses OÜ M kanda.

§ 174

lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 6