MS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega hageja pidi tõendama müügi ja töövõtulepingu sõlmimise. Hageja selgituste kohaselt toimus pooltevahelises varasemas praktikas lepingute sõlmimine suuliselt sellisel viisil, et IP helistas hageja büroosse või otse A R ja tellis teenuse või kauba. Nimetatud asjaolu ei ole kostja eitanud. Tunnistaja A R ütluste kohaselt (tl 95-97) ei mäleta ta, kas kohvimasina paranduseks on teinud väljakutseid IP . /…/ IP isiklikult talle ei helistanud teenuse tellimiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt käis ta 2005.a hooldamas kohvi- ja jäätisemasinaid, kuid tunnistaja ei täpsustanud, millal ja mis töid ta teostas või mis kaupu konkreetsel korral kostjale müüdi. Vaidlust ei ole selles, et varasemalt on samalaadseid teenuseid kostjale osutatud ja seda kinnitavad esitatud ning makstud arved aastast 2004-2005 (tl 68-84). Nimetatud arvetelt nähtub ka kauba ja teenuse vastuvõtja allkiri, mis puudub aga vaidlusalustel kostja poolt väidetavalt tasumata jäetud arvetelt. Hageja esitatud arveid kaupade ja teenuste eest (tl 3-6) ei saa lugeda kohaseks tõendiks lepingu sõlmimise kohta, kuivõrd neil ei ole vastuvõtja allkirju. Teenuse kaartidel (tl 37-42) osas on märkinud kostja, et allkirjad on osaliselt loetamatud ja need ei ole allkirjastatud kostja töötajate poolt. Vastupidist ei ole hageja tõendanud, kostja negatiivset asjaolu tõendada ei saa. VKOÜ arve (tl 43) on esitatud hagejale ja puuduvad tõendid vastavasisulise teenuse osutamisest kostjale. Hageja raamatupidamisprogrammi väljavõte (tl 53) kajastab hageja esitatud arveid, kuid ei oma tõenduslikku väärtust lepingu sõlmimise asjaolude osas. Muid tõendeid lepingu sõlmimise kohta hageja ei ole esitanud. Kostja esitaja seletusega kohtuistungil (tl 98) (TsMS § 405 lg 1 p 5) loeb kohus tõendatuks, et kostja on vaidlusaluste arvete kohta telefoni teel enne kohtumenetlust küsimusi esitanud, kuid pole vastuseid saanud, nimetatust järeldub, et kostja on vaidlustanud arved suuliselt. Eelpool nimetatud tõenditega ei saa lugeda tõendatuks lepingu sõlmimist konkreetsete kaupade ja teenuste osas poolte poolt. Hageja nõuab kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist (
Seega põhineb hageja hagi eeldusel, et poolte vahel on lepingust tulenev võlasuhe (
Kuivõrd kohus ei tuvastanud poolte vahel lepingulist võlasuhet, ei ole alust hagi rahuldada. Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: hageja esitatud arveid OÜ-le J (tl 111-119), kuna asjas ei oma tähendust, kas hageja on osutanud sama teenust kolmandale isikule; äriregistri kaarte (tl 125-130), kuna OÜ TC ja OÜ J organite liikmete omavaheline seotus äriühingu nimel sõlmitavate lepingute sõlmimisel ja täitmisel tähendust ei oma. Menetluskulud 3 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.