lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. 6 Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 13. Vastavalt
lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, s.o osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Vastuhagi rahuldamata jätmise osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud ja selles osas on otsus jõustunud. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele ja maakohtu otsus vaidlustatud osas osalisele tühistamisele
Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasi tuleb tühistatud osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha tühistatud osas ise uut otsust puudulikult läbiviidud eelmenetluse tõttu. Põhivõla 770 000 krooni väljamõistmata jätmise osas on kohtuotsus põhjendatud ja seaduslik maakohtu otsuses toodud põhjendustel. Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli laenusuhe TsK § 272 tähenduses ja et hageja laenas kostjale 28.12.2001 ja 29.12.2001 võlakirjade järgi vastavalt 550 000 krooni tagastamise tähtajaga 20.01.2002 ja 220 000 krooni tagastamise tähtajaga 21.01.2002. Vaidlus on selles, kas kolmas isik I täitis kostja eest hagejale laenu tagastamise kohustuse, tulenevalt TsK § 175 lg-s 2 sätestatust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja ja kolmandad isikud tõendasid kostja laenu tagastamise kohustise täitmist hageja ees ja võlakohustis on lõppenud selle täitmisega põhivõla 770 000 krooni osas. Ringkonnakohus ei korda
K § 175 lg 2 kohaselt on võlausaldaja kohustatud võlgniku eest kolmanda isiku pakutud täitmise vastu võtma, kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest ei tulene kohustis täita isiklikult. Riigikohus on 13.09.2004 lahendis nr 3-2-1-102-04 märkinud, et rahalise kohustuse puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust keelduda kolmanda isiku täitmisest. Seega võib võlgnik leppida kolmanda isikuga kokku, et viimane maksab ära tema võla, ning võlausaldaja on kohustatud maksmise eelduslikult vastu võtma. Lepingutest ka ei nähtu, et kohustis tuli kostjal täita isiklikult (I t.lk 12 ja 14). Seega võis kohustise tema eest täita ka kolmas isik ning et kostja ja kolmas isik I võisid kokku leppida selles, et kolmas isik I maksab hagejale kostja võla, ning hageja on kohustatud selle vastu võtma. Kolmanda isiku poolt kohustise täitmine TsKS § 175 lg 2 alusel ei eelda kolmanda isiku ja võlgniku vahelise laenulepingu olemasolu. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida kostja ja kolmanda isiku I vahelisi laenulepinguid ning tähtsust ei oma asjaolu, millal kostja ja kolmas isik I vormistasid laenulepingud ning et kostja ja kolmandate isikute väited on vastuolulised osas, mis puudutavad kostja ja ärikolledži vaheliste laenulepingute sõlmimist. Kostja ja kolmanda isiku I laenulepingute võimalik puudumine hageja ja kostja vahelise laenusuhte tekkimise ajal ei tõenda kostja ja kolmanda isiku I vaheliste võlasuhete puudumist. Vaidlust ei olnud asjaolu üle, et hageja oli aastate jooksul andnud korduvalt ärikolledžile märkimisväärselt suurtes summades laenu ning mitmete laenukohustuste osas toimuvad kohtuvaidlused. Seda kinnitas kohtuistungil ka ärikolledži esindaja (t.lk 201). Tõendatud on asjaolu, et vaidlusaluste väljamaksete tegemise ajal olid ärikolledžil endal täitmata võlakohustused hageja ees (võlakirjad ja laenulepingud I t lk 41, 45, 47, II t lk 23), mistõttu on loomulik, et hageja pidas temale sularahas välja makstud või üle kantud summasid ärikolledži poolt oma võlgade tagastamiseks. Kuigi I t.lk-del 45 ja 47 asuvatel laenu tagastamise kohustustel ei ole märgitud, et need on ärikolledži kohustused nimelt hageja ees, ei muuda see asjaolu võlakirju iseenesest tühisteks. Asjas ei oma tähtsust, kelle ja/või millise kohustuse täitmiseks pidas hageja kolmanda isiku I makseid. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kolmas isik I oleks menetluse vältel muutnud oma 7 seisukohta selles, et ta täitis hagejale kostja kohustuse. Kolmas isik I on märkinud, et sisuliselt oli hageja poolt kostjale antud laen vajalik ärikolledžile ning nimetatud laen ja viivis oli kolmanda isiku I poolt hagejale kostja palvel tagastatud (ärikolledži 10.01.2004 vastuväited hagile, I t.lk 9092). Kolmas isik I tagastas hagejale tema enda poolt esitatud tõendite alusel 15.03.2002 136 399 krooni 50 senti (I t.lk 132), 16.03.2002 150 000 krooni (I t.lk 24), 19.03.2002 75 000 krooni (I t.lk 25), 13.06.2002 80 000 krooni (I t.lk 133), 14.06.2002 75 000 krooni (I t.lk 133) ja 17.06.2002 150 000 krooni (I t.lk 132) sularahas ning 22.05.2002 maksekorraldusega nr 245 180 000 krooni (I t.lk 23), s.t kokku esitatud tõendite alusel hagejale 846 399 krooni 50 senti, s.o 76 399 krooni 50 krooni senti võlgnevusest rohkem. Kolmanda isiku I kohaselt on laen hagejale tagastatud ja tema nõudeõigus lõppes kohase täitmisega, mida kinnitab ka 22.01.2007 Harju Maakohtu kohtuistungil (II t.lk 49). Samas on kolmanda isiku I 2001.a majandusaasta aruande (I t.lk 170) järgi tasutud kostja kohustise eest hagejale kokku 964 399 krooni 50 senti. Asjaolu, et kostja ja kolmandad isikud muutsid menetluse ajal oma seisukohti kostja kohustuse täitmise aja ja viisi kohta, ei saa seada kahtluse alla kolmanda isiku I tahet tasuda hagejale kostja võlgnevust. Hagejale makstud summade suuruse mittevastavus kostja saadud laenudele ei tõenda, et kolmas isik I ei täitnud kostja kohustust. Ühe maksega on võimalik täita mitu erinevat kohustust või üks kohustus osaliselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et kolmanda isiku I poolt kohtule esitatud arvetega ja suuliselt antud ütlustega on tõendatud, et ärikolledž on täitnud kostja kohustust, mitte muust laenusuhtest tekkinud kohustust hageja ees. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli kohustatud tagastama hagejale laenulepingute alusel laenatud summa hiljemalt 21.01.2002. Kostja kohustus tasuma hagejale (I t.lk 12-14) iga viivitatud päeva eest viivist 0,5%. Ringkonnakohus leiab, et viivise väljamõistmata jätmise osas ei ole kohtuotsus selge, kohtu arutluskäik jälgitav ja kohtuotsuse järeldused vastavuses asjas esitatud tõenditega.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on esitanud laenu 770 000 krooni ja viivise 770 000 krooni tagastamise nõude. Kostja on menetluse vältel väitnud, et ta on kogu võlgnevuse tasunud. Maakohus on kostjaga nõustunud, kuid ei ole juhtinud kostja tähelepanu vajadusele oma seisukohti põhjendada ja vastuväiteid vajadusel tõendada. Kuna hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud, oleks kostja pidanud oma vastuväiteid tõendama ja oma seisukohad kohtule ning vastaspoolele avaldama. Kostja, väites, et ta on hagejale tasunud viivist, tunnistas sellega, et laenu tagastamine on toimunud viivitusega. Käesolevas menetluses on kostja ja kolmas isik esitanud hulgaliselt tõendeid, kuid selgitusi selle kohta, kui palju on laenu tagastamisel hilinetud, ei ole esitatud. Maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse, s.t kostjal oleks tulnud enda väidete tõendamiseks esitada viivisearvestus ja tõendada, millises ulatuses ja millal on laenukohustus täidetud ja kui palju on sellega viivitatud. Esitatud tõendite kohaselt on kolmas isik I tasunud hagejale võlgnevust kokku vähemalt 846 399 krooni 50 senti. Samas on aastaaruande järgi tagastatud 770 000 krooni suurusest laenust 964 399 krooni 50 senti (I kd lk 104), mida väitis ka G.Netrobtšuk vande all antud seletuses (t.lk 85), kuid eeltoodu ei ole vastavuses kostja ja ärikolledži viimase seisukohaga 846 399 krooni 50 sendi maksmise kohta, mis on väidetavalt esitatud raamatupidamisandmete alusel ja mis koosneb 770 000 krooni suurusest laenu tagasimaksest ja viivisest. Kuna kohus ei ole vaidluse lahendamisel välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, sest vaja on tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, mistõttu tuleb asi saata viivise nõude 8 lahendamiseks uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt
Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema pooltele ettepaneku oma seisukohti põhjendada ja vajadusel esitada täiendavaid tõendeid
Arvestada tuleb ühtlasi seda, et vastuhagi on maakohus jätnud 26.05.2008 otsusega rahuldamata ja kuna seda osa otsusest ei ole vaidlustatud, on kohtuotsus selles osas jõustunud. Menetluskulude väljamõistmise küsimuse peab maakohus lahendama koos lõppotsuse tegemisega vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele kuni 01.01.2006 kehtinud
sätete alusel. Ulvi Loonurm Reet Allikvere Urmas Reinola 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.