) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda ning vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.
ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. 5 Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja arvamustega leiab, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Avaldaja soovib lapsega koos olla igal aastal suve koolivaheajal selliselt, et laps viibib avaldaja juures ühe kuu, terve juulikuu. Lapse ema ei vaidle vastu lapse ja lapse isa suhtlemisele, vaid on avaldanud, et tal ei ole igal aastal võimalik koos lapsega Eestisse tulla. Laps ootab isa ka Ameerikasse, et isale tutvustada oma kodu, kooli, sõpru. Avaldaja märgib, et lennufirmad osutavad teenust alaealiste laste ilma vanemateta reisimiseks, isegi ümberistumisega lennureisidel, kusjuures lapsevanem, kes sellise teenuse tellib, on kohustatud esitama notari kinnitatud nõusoleku. Sellest tulenevalt peaks lapse Eestisse tulekuga kõik vajalikud formaalsused täitma IIP ja avaldaja samad formaalsused lapse Ameerikasse tagasiminekuga. Avaldaja on seisukohal, et rahalised kulutused edasi-tagasi lennupiletitele peaks kandma IIP ning teavitama avaldajat lennuajast vähemalt üks kuu enne lapse reisi algust. IIP leiab, et lapse sõidukulud peaksid pooled kandma võrdsetes osades ning võiks kaaluda kokkusaamise korraldamist Eestis kord kahe aasta jooksul. Muul viisil suhtlemise osas lapsega IIP, takistusi ei näe. IIP leiab ka, et isa ja poja kohtumine vajaks oluliselt paremat ettevalmistamist ka selles, mida ühiselt antud ajaga teha. Peab arvestama noore inimese kujunevaid harjumusi ja huvisid, ainuüksi asjaolu, et R V-V viibib kohtu poolt määratud aja isa aadressil võib viia isa ja poja suhtes poolte võõrdumiseni, uute arusaamatusteni. Alaealise lapse määratud korras esindaja hinnangul võiks kohtumäärusega määratleda, et laps veedab isaga ja/või isapoolse vanaemaga lapse suvisel koolivaheajal vähemalt 3 nädalat Eestis või ema kokkuleppel isaga mujal. Lapse toimetamise kulud Eesti Vabariiki ja tagasi koju kannab IIP, kes tagab ka lapse sõidu turvalisuse saatja näol, isal on õigus igal ajal, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, suhelda lapsega kas telefoni või internetipõhise suhtlusprogrammi teel. Juhul, kui ema ja isa kokkuleppel veedavad isa ja laps ühise suvepuhkuse USA-s, korraldab IIPRV-V’u sõidu- ja majutuskulude katmise. Kohus on seisukohal, et lapsel on õigus suhelda ja kohtuda mõlema vanemaga. Samas märgib kohus, et vanematel on võrdsed õigused ja kohustused lapse suhtes. Seega ei ole õiglane ja mõistlik, et kohus peaks kohustama last igal aastal tulema kuuks ajaks Eesti Vabariiki ning, et kulud peaks kandma ainult lapse ema. Samuti ei ole õiglane ja mõistlik, et laps kohtub isaga kord kahe aasta jooksul ja seda ainult Eesti Vabariigis. Kohus märgib, et lapsel on Ameerika Ühendriikides oma kodu, elu ja sõbrad ning huvialad ja laagrid, kus laps tahab osaleda ja, mis toimuvad ka suvel, seega ei oleks õiglane kohustada last veetma suvel tervelt kuu aega isaga, kuna antud juhul tuleb lähtuda ka lapse huvidest. R R V-V on kohtule avaldanud, et ta soovib elada Ameerika ühendriikides ja seal koolis õppida. Koolis läheb tal väga hästi, samuti on tal seal palju sõpru Seega on kohus seisukohal, et põhjendatud oleks, et isa kohtub lapsega lapse suvisel vaheajal kolm järjestikkust nädalat, millise ettepaneku on teinud ka alaealise lapse määratud korras esindaja. Eeloleva suvevaheaja kokkusaamise lepivad lapse vanemad kokku hiljemalt iga aasta 01. aprilliks. Samuti on igati põhjendatud ja asjakohane, kui suhtlemine toimub ühel aastal Eesti Vabariigis ning teisel aastal Ameerika Ühendriikides, kuna laps on avaldanud kohtule, et soovib isale näidata ka oma elu Ameerika Ühendriikides. Seega leiab kohus, et lapse ja isa kohtumised peaksid toimuma vaheldumisi üks aasta Eesti Vabariigis ja teine aasta Ameerika Ühendriikides ning kuna 2009 aastal toimus lapse ja isa kohtumine Eesti vabariigis, siis 2010 kohtumine peaks toimuma Ameerika Ühendriikides. Kohus leiab, et oma sõidukulud Ameerika Ühendriikidesse tuleb avaldajal tasuda endal, kuna ei ole põhjendatud, et ainult IIP peab kandma lapse ja lapse isa suhtlemisega seotud kulusid, vanematel on võrdsed õigused ja kohustused. Kohus leiab, et kuna IIP on elanud Ameerika Ühendriikides pikemat aega ja ta tunneb kohalikke olusid, siis on mõistlik avaldaja majutuskulud lapsega suhtlemise ajal jätta IIP kanda. Sel aastal, kui laps veedab isaga Eesti Vabariigis, korraldama lapse sõidu Eestisse lapse ema, kuid lapse sõidu kulud kannavad lapse vanemad võrdsetes osades. 6 Kohus märgib ka, et isal on õigus lapsega suhelda iga päev lapsele sobival ajal telefoni ja internetipõhiste suhtlusprogrammide teel. Kohus on ka seisukohal, et avaldajal tuleb näidata üles rohkem huvi lapse tegemiste suhtes ning vastata, ka lapse e-kirjadele ja rääkida lapsele ka enda ja sugulaste elust-olust Eestis, mitte ainult küsima, kuidas lapsel läheb, kuna see tekitab lapses trotsi ning vastumeelsust isaga rääkimisel. Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteteid, et kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Taimi Kollom Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.