lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et ESOÜ ja OÜ AE(pankrotis) vahel oli 11.12.2007 sõlmitud müügileping nr 2007-867 ning ESOÜ ja JK´i vahel käendusleping, millega tagati OÜ AE(pankrotis) kohustuste täitmine hageja ees.
Seega on käendaja kohustus nii tekkimiselt, kestvuselt ja sissenõutavuse poolest sõltuv käendusega tagatud põhikohustusest. Kui käendusega tagatud kohustust ei ole olemas, siis ei saa kehtiv olla ka käenduskohustus. Käenduslepingust tuleneva käendaja vastu suunatud nõude maksmapandavus on sõltuv põhikohustuse maksmapandavusest. Kostja vastuväide, et tõendamata on kauba kättesaamine on ümber lükatud tunnistaja SL ütlusega. Lepingu lisa 1 kohaselt oli OÜ AE(pankrotis) volitatud isikuks kaupa vastu võtma TL. Tunnistaja SL, kes tegi OÜ-s AE(pankrotis) transporditöid, kinnitas, et saatelehtedel 709099, 708968 ja 708939 on tema allkirjad, tõendamaks kauba vastuvõtmist. Tunnistaja väitis, et OÜ-s AE(pankrotis) oli välja kujunenud kord, mille kohaselt hagejalt vastuvõetud kaup transporditi äriühingu objektidele. Kauba üleandmist objektidel eraldi ei vormistatud. OÜ-l AE(pankrotis) oli neli või viis objekti. Igal objektil oli oma juht. TL oli ühe objekti juht. Arvestades OÜ-s AE(pankrotis) välja kujunenud müüjalt kauba vastuvõtmise ja selle objektidele üleandmise korda ning ka seda, et põhivõlgnik ei ole ise esitanud vastuväiteid kauba kättesaamisele, saab järeldada, et OÜ AE(pankrotis) on saatelehtedel märgitud kauba kätte saanud. Kauba kättesaamist ei ole vaidlustatud ka OÜ AE pankrotimenetluses. Nõuetekaitsmise koosolekul tunnustati ESOÜ nõuet summas 140 307,90 krooni. Mis puutub krediidilimiidi ületamisse, siis on see hageja risk müüjalt tellimuste vastuvõtmiselisel, mitte aga alus ostjal saadud kauba eest maksmisest keeldumiseks. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et OÜ AE on jätnud oma müügilepingust tuleneva ostuhinna maksmise kohustuse täitmata ning tuginedes
lg 1 p 6 on hagejal õigus nõuda viivist.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingus on viivisemääraks 0,5 % maksmata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist kuni 17.03.2008 summas 29 382,22 krooni. Viivise arvestuse õigsuse osas kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus leiab, et viivise maksmise kohustuse eeldused on täidetud. Hageja ja OÜ AE(pankrotis) vahel oli hagi esitamisel kehtiv võlasuhe. OÜ-l AE(pankrotis) on rahaline kohustus hageja ees ning see kohustus on sissenõutav. OÜ AE(pankrotis) kohustuste täitmise tagamiseks oli sõlmitud JK´iga käendusleping. Vastavalt lepingule, ei ole käendus piiratud tähtajaga ega rahasummaga. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.