2-08-11072/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Vaheotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, lihtmenetlus Tsiviilasja number 2-08-11072 Tsiviilasi AS E (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi R F (F , isikukood xxx elukoht xxx) vastu 2 932,80 krooni saamiseks RESOLUTSIOON
3. Jätta AS E hagi RF vastu 2 932,80 krooni saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
4. Menetluskulud jätta AS E kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle põhjendused AS E esitas 26.03.2008 hagi RF vastu 2 932,80 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja ja kostja vahel 09.12.2000 sõlmitud liitumislepingust. Lepingu alusel esitas hageja kostjale arved. Vastavalt lepingule on selle lepingu lahutamatuks osaks mobiiltelefoniteenuse kasutamise eeskirjad. Viivise määraks on vastavalt nimetatud eeskirjale 0,5% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 1 466,90 krooni ning viiviste 1 465,90 väljamõistmist. Seisukohas kostja vastusele teatab hageja, et kostja tunnistab nõuet ja on valmis asja lahendama kompromissiga ning et ka hageja on nõus sõlmima kostjaga kompromissi. Selleks peab kostja hagejaga ühendust võtma. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses märgib kostja, et tunnistab hagi ja on nõus sõlmima kompromiss. Samuti on kostja märkinud, et antud juhul on hagi aegunud ja ta soovib menetlust lõpetada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei ole põhjendatud. Kostja taotlusel kohaldab kohus aegumist. Kohus on tuvastanud, et AS E ja kostja sõlmisid 09.12.2000 liitumislepingu. Lepingu alusel esitas hageja kostjale arved perioodil 31.12.2000 kuni 31.01.
5. Kostjal on tasumata arved summas 1 466,90 krooni. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
6. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
7. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
8. juulit
9. Sama sätte
10. lõike kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
11. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
12. juulist
13. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning
14. lõike kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Vastavalt viimasele hageja poolt esitatud arvele (tl 12) leiab kohus, et hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates 21.02.
15. Hageja pöördus esmakordselt kohtusse 04.01.2007 tsiviilasjas nr 2-07-599, mille kohus jättis 28.02.2007 määrusega läbi vaatamata. 26.03.2008 esitas hageja hagiavalduse käesolevas tsiviilasjas. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagiavalduse esitama hiljemalt 20.02.
16. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg-s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Vastavalt TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja taotlusel kohaldab kohus käesolevas vaidluses aegumist. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava 2 summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3