Obsah (10)

§ 468§ 416§ 142§ 313§ 322§ 410§ 444§ 407§ 162§ 174

2-09-13871 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2009.a. Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hagi aluseks olevad asjaolud 30.03.2009.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse J N vastu Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 28.04.2009.a. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja vähendada kostjale makstavat elatist 2000 krooni kuus ühise poja M P ülalpidamiseks 1000 kroonini kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja olnud alates 28.11.2009 sõlmitud kompromissi alusel kohustatud maksma elatist M P’i ülalpidamiseks summas 2000 krooni kuus. Hageja on korrektselt täitnud ülalpidamiskohustust kuni 2009.a. märtsini. Hageja majanduslik seisund on oluliselt halvenenud ning tema ülalpidamisel on lisaks M P’ile veel kaks last ja lapsehoolduspuhkusel abikaasa. Seetõttu ei ole enam hageja võimeline tasuma elatist 2000 krooni kuus ning tal tekkis märtsis võlgnevus 1000 krooni. Hageja soovib edaspidi tasuda elatist 1000 krooni kuus ning palub vabastada end elatise võlgnevusest alates hagi esitamisest kuni uue otsuse jõustumiseni. Menetluse käik maakohtus Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks

§ 313lg 1 alusel.

Kostja aadressil on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud kostjaga ühes eluruumis elavale isikule 22.08.2009.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega.

§ 322

lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva pärast kohtuteate kättesaamist. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Käesoleval juhul kostja 24.11.2009 toimunud istungule ei ilmunud, seega võib kohus teha tagaseljaotsuse.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja esitas kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole vastust esitanud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 koosmõjus PKS § 61 lg-ga

1. PKS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
2. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. AP’i ülalpidamisel on lisaks M P’ile veel kaks last ning hageja majanduslik seisund on raske. J N’i majanduslik seisund on oluliselt parem ning tema ülalpidamisel on ainult üks laps. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning PKS § 49 järgi on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 130 lg 2 kohaselt võib elatise välja mõista nõude esitamisest alates. Selle alusel ei pea AP tasuma ka elatise võlgnevusi, mis on tekkinud alates alates 01.04.2009 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni, kui ta jätkab elatise maksmist vähendatud summas 1000 krooni kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada hageja elatismakse suurust kostjale 1000 kroonini kuus M P’i ülalpidamiseks alates 01.04.
3. Menetluskulud Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Tulenevalt

§ 174

¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. 2 Liili Lauri kohtunik 3