) § 42 lõige 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi lõike 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. J.L. on kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades ja kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt lapse põlvnemise õigeks võtnud, tunnistades ennast H.O.i isaks. Kuigi kohus ei ole TsMS § 440 lg 4 kohaselt seotud õigeksvõtuga põlvnemisasjas, ei näe kohus põhjust selle vastuvõtmisest antud juhul keelduda. Põlvnemise täiendav kontrollimine molekulaargeneetilise ekspertiisiga suurendaks oluliselt menetluskulusid, kuid poolte rahalisi vahendeid on mõistlik kulutada siiski pigem lapse 2
lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning selle kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista (
lg 1-2).
lg 4 kohaselt ei või lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast. Kostja on küll selgitanud, et tema igakuine sissetulek ei võimalda hageja poolt nõutavat elatusraha tasuda, kuid ainuüksi vähene sissetulek või võlakoorem ei ole töövõimelise vanema puhul mõjuvaks põhjuseks elatise suuruse määramiseks alla kehtiva alammäära
Seda on selgitatud korduvalt ka Riigikohtu erinevates lahendites (nt tsiviilasjad nr 3-2-1-7-05, 3-2-1-65-07).
lg 2 järgi võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Asjaolus, et kostja ei ole lapsele ülalpidamist andnud, puudub vaidlus. Hagiavaldus on esitatud 16.03.2009.a. Seega
lg 1 ja § 70 lg 2 alusel ja arvestades lapse vajadusi ning
lg 4 sätteid, tuleb kostjalt välja mõista elatusraha lapse H.O.i ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist 2009.a summas 2175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kuna hageja kinnitusel ei ole temal olnud menetluskulusid seoses elatise nõudega (nõue on riigilõivuvaba), küll aga on ta maksnud riigilõivu 5000 krooni lapse põlvnemise tuvastamise nõudelt (maksekorraldused tl 4 ja 7), siis on selle nõude kui õigeksvõetud nõude osas võimalik menetluskulud ka koheselt rahaliselt TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kindlaks määrata. Toomas Talviste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.