Obsah (4)

§ 18§ 14§ 15§ 20

2-08-91426 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2009.a., Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi,

) § 18 lg 1 alusel võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

§ 18

lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

§ 14

lg 1 kohaselt, abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

§ 15

lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal on nende abielusuhted lõppenud. Seega peab kohus kõigepealt kindlaks tegema, milllal on lõppenud pooltevahelised abielusuhted ja alles siis saab kohus määrata kindlaks vara, mis kuulub poolte vahel jagamisele. Kohus leiab, et kostja on kohtule veenvalt põhjendanud, et pooltevahelised abielusuhted on lõppenud 18.09.2007.a. s.o. ajal mil kostja esitas Viru Maakohtusse hagi K P vastu abielulahutuse nõudes (tsiviilasi nr 2-07-36647), seega on kostja hagiavalduse esitamisega kohtule avaldanud soovi lõpetada K P igasugused abielusuhted, sest nende jätkamist V K võimalikuks ei pidanud. Asjaolu, et kohus lahutas poolte abielu

1. novembril 2008.a. ei ole piisavaks argumendiks, miks 2 2-08-91426 kohus peaks tuvastama, et ka poolte abielusuhted kestsid kuni selle ajani. Vaidlust ei ole, et K P ei soovinud abielu lahutamist ja soovis otsust vaidlustada apellatsiooniastmes. Tsiviilasja materjalide protokollides toimikus nr 2-07-36647 lk 31 ja 71 on näha, et K P ei ela kostjaga ühisel aadressil, kuigi on sinna registreritud ja on mõned korrad kui kostjat kodus ei ole käinud korteris, K P ärakuulamise protokollist t.l. 78 on näha, et K P ei ela kostja korteris. Tunnistaja L L ütlustest ei nähtu, et ta tunneks kostjat V K ja seega tema ütlustega ei saa tuvastada, et ta teaks ise vahetult poolte abielusuhetest või nende lõppemisest. Kostja ei ole vaidlustanud, et aeg-ajalt käis hageja tema korteris.. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et poolte vahel jätkusid abielusuhted abielu lahutamise menetluse kestel, et poolte vahel olid ka majanduslikud suhted, hageja ei ole esitanud tõendeid oma väite kohta, et tema andis kostjale raha nende esemete ostmiseks, mida hageja ühisvarana palub jagada. Hageja väide, et kui pooltel poleks olnud abielusuhteid, siis ei oleks temale pikendatud ka Eestis elamisluba ei ole veenev, vaidlust ei ole, et pooled ametliku dokumendi alusel olidki abielus. Seega kohus leiab, et on tuvastatud, et poolte abielusuhted on lõppenud
2. septembril 2007.a., mil kostja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks. Pooled ei vaidle, et kõik esemed, mis hageja on kandnud ühisvara nimekirja on soetatud peale
3. septembrit 2007.a., siis ei saa kohus tuvastada, et pooled oleksid soetanud abielu kestel ühisvara, mis tuleks poolte vahel jagada. Kuna pooltel ühisvara ei ole, siis tuleb jätta hagi rahuldamata. Kui kohtus oleks leidnud tuvastamist, et poolte abielusuhted kestsid kuni
4. novembrini 2008.a. s.o. ajani, mil Viru Maakohtu otsusega lahutati poolte abielu, siis kohus ei oleks saanud jagada hageja poolt ühisvara nimekirja kantud televiisorit Philips, DVD projektorit, tolmuimejat ja voodit, sest hageja ei ole esitanud tõendeid, et need asjad on soetatud hageja ja kostja poolt poolte abielusuhete kestel. Tunnistaja L L ütlusega saab küll lugeda tuvastatuks, et korteris 2008.a., mil ta hageja juures käis olid uus külmkapp ja televiisor, selle üle pooled ka ei vaidle, kuid tunnistaja ütlustega ei saa kohus lugeda tuvastatuks, et nimetatud esemed oleksid soetatud hageja raha eest. Hageja ei ole tõendanud ka, et tekk, mida ta palub jagada on olemas, hageja ise möönab, et tekk võidi varastada, seega kohus ei saaks jagada asja, mida ei ole olemas. Kostja on esitanud kohtule tõendid, et tema ostis 11.12.2007.a. mikrolaineahju 846.61 krooni eest, CD raadio Grundig 507.63 krooni eest ja külmkapi 3046.61 krooni eest (t.l. 58, II kd t.l. 20-21), hageja esitas mikrolaineahju ja CD raadio Grundig passidest koopiad (t.l. 116-118). Kohus tuvastas, et sõiduauto BMW reg nr XXX omanikuks on AS AS Hansa Liising Eesti. (t.l. 59, 129-139). Kohus leiab, et kostja on veenvalt põhjendanud, et sõiduauto esimese sisseosa maksu tasus ta temale kuuluva kinnistu müügihinnast saadavast summast (müügileping sõlmitud 12.05.2008.a. t.l. 7275), seega on kohus tuvastanud, et sõiduauto sissemakse on teostatud tema lahusvara arvelt, milline asjaolu lubaks kõrvale kalduda ühisvara jagamisel osade võrdsusest. Kostja on kohtule veenvalt põhjendanud, et korterisse on ta soetanud esemed (seega mikrolaineahi, radio Grundig ja külmkapp) lanulepingute alusel saadud rahast, vaidlust ei ole, et laenu tagasimaksmise kohustus lasub kostjal (t.l.76-79). Kohus leiab, et hageja poolt ei ole heauskne käitumine paluda tuvastada kohtul, et vara, mis väidetavalt soetati poolte abielu ajal tuleb jagada võrdselt, aga laenukohustused, millised on võetud asjade soetamiseks, peaksid jääma kostja kanda. Kohus selgitab, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07 märkinud, kuna

§ 20

lg-st 2 tulenevalt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga, tuleb ka abikaasade ühisvara jagamisel ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda ühisvara hulka kuuluvate kohustuste tuvastamisel

§ 20lg-st 2.

Vastavalt Riigikohtu varasemale seisukohale, on perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Ühise vastutuse tekkimiseks ei pea teine abikaasa olema tingimata teadlik võetud kohustusest. Kohus leiab, et teatisega väärteomenetluse alustamise kohta 14. augustist 2008.a. ei saa lugeda tõendatuks, et hageja on kostja korterist ära viinud teki, väärteomeentluse teatisest on näha vaid see, mida kostja on politseile avaldanud. 3 2-08-91426 Kohus ei hinda tõendina Viru Ringkonnaprokuratuuri süüdistusakti V K suhtes kriminaalasjas nr 23.04.2007.a., sest sel tõendil ei ole asja lahendmisel tähtsust, sest pooled ei vaidle, et abielu on lahutatud, sest pooled ei soovinud abielusuhete jätkamist. Kohus ei arvesta tõenditena, et hgeja arvelduskontode ja pangatehingute kohta, sest poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal oli sissetulekud. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetlusseadustiku TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4