Eeltoodust tuleneb, et puudub täitedokument, mille täitmist saab käimasolevas täitemenetluses nõuda. Samuti ei saa kohtutäituri tasu ja täitekulude sundtäitmist korraldada, kuna nende täitmisest on loobutud. Harju Maakohtu 08.07.2008.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-51949 kinnitatud kohtulik kokkulepe tühistas sisuliselt täitmise aluseks oleva täitedokumendi (langesid ära notariaalsest lepingust tulenevad nõuded). Seepärast ei pea kaebuse esitaja täitekulusid kandma ka
§-s 42 sätestatu kohaselt. Samuti ei pea täitedokumendi tühistamise korral võlgnik maksma kohtutäituri tasu vastavalt KTS § 221 lg-le 1. Kuna kaebuse esitaja ei ole täitekulusid tasunud, siis ei ole vaja nõuda sissenõudjalt ka nende tagastamist. Siinjuures tuleb silmas pidada, et täitemenetluse seadus annab kohtutäiturile võimaluse nõuda sissenõudjalt täitekulude ja kohtutäituri tasu ettemaksu. Samuti näeb KTS 241 lg 3 ette, et kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele nõude rahuldamiseta, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu ning see jääb kohtutäiturile täitemenetluse kulude katteks. Täiteasjas nr 027/2007/1612 kohtutäitur ei nõudnud sissenõudjalt OÜ-lt O ettemaksu tasumist. Seega kannab kohtutäitur ise riski, et täitemenetluses kantud kulud jäävad hüvitamata, sest täitemenetlus lõppes nõude rahuldamiseta Kaebuse esitaja leiab, et eristada tuleb kohtutäituri tasu määramist (otsus kohtutäituri tasu kohta) ja kohtutäituri tasu sissenõudmist. Kohtutäituri tasu otsus on küll kohtutäituri tasu sissenõudmise alus, kuid tasu sissenõudmisel tuleb järgida eeskätt sissenõudmist reguleerivaid sätteid. Seepärast on kohtutäituri tasu otsus tasu sissenõudmise materiaalõiguslikuks eelduseks, kuid iseenesest ei tähenda, et kohtutäituri tasu saab ja tuleb otsuses märgitud summas ulatuses sisse nõuda. KTS § 23 sätestab tasu sissenõudmise põhimõtted. Kaebuse esitaja leiab, et KTS § 23 lg-s 3 sätestatud põhimõttest tuleneb, et kohtutäitur ei saa sisse nõuda kohtutäituri tasu, kui sundtäitmisel olevat rahalist nõuet ei täideta. Sest ka osalise sundtäitmise korral saab kohtutäituri tasu sisse nõuda mitte täissuuruses, vaid võrdeliselt sissenõutud nõudesummaga. Täiteasjas nr 027/2007/1612 rahalise nõuet ei täidetud vabatahtlikult ega nõutud sisse ühegi summa osas. Seetõttu ei tekkinud kohtutäituri lõpetatud täitemenetluses õigust kohtutäituri tasule. Nimetatud tõlgendust toetab KTS 241 lg 3, mille kohaselt nõude mitterahuldamisel kaetakse kohtutäituri kulud sissenõudja tasutud ettemaksu arvel. Eeltoodud põhjusel on 3
Kaebuse esitaja vastavasisuline seisukoht tuleneb otseselt sellest, et puudutatud isik ei ole täiteasja 027/2007/1612 lõpetamisel võtnud seisukohta täituri tasu ja kulude osas. Käesoleva vaidluse puhul on puudutatud isik kohtutäiturina teinud täiteasjas 027/2007/1612 kolm täitekulu väljamõistmise otsust: 26.11.2007.a, 17.12.2007.a ja 11.07.2008.a. 11.07.2008.a on puudutatud isik lõpetanud täitemenetluse täiteasjas 027/2007/1612, ent samaaegselt alustanud uue täitemenetlusega nr 027/2008/888, millega arestinud täiteasjas 027/2007/1612 tekkinud täitekulude katteks kaebuse esitaja sissetuleku ja arveldusarve. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta
lg 1 p 16 sisu, mille kohaselt on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude osas eraldi täitedokument.
lg 1 teise lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Seega on kohtutäituril õigus nimetatud täitedokumendi alusel täitemenetlust teostada nii senise täitemenetluse raames kui ka uues täitemenetluses. Puudutatud isik selgitab siinkohal, et praktikas kasutatakse nii täitemenetluse lõpetamisel uue menetluse alustamist, kui „vana“ toimiku raames täitekulude sissenõudmist, kuna
ei keela täitekulude sissenõudmist mõlemal viisil. Kaebuse esitaja ei ole viidanud ühelegi
, KTS, TsMS vm asjaomase seaduse normile, mis välistaks puudutatud isik kui kohtutäituri õiguse antud juhul kohtutäituri tasu otsuse kui eraldi täitedokumendi alusel täitemenetlust algatada. Kaebuse esitaja viide, justkui loobunuks puudutatud isik 027/2007/1612 täitemenetluse lõpetamisega täitekulude väljamõistmisest, on ebaõige, kuna täitemenetluse lõpetamine ei tekita mingeid õiguslikke tagajärgi täitekulude sissenõutavuse osas. Ebaõige on ka kaebuse esitaja järeldus, mille kohaselt kaotas puudutatud isik õiguse täitekulude sissenõudmiseks, kuna ei maininud täiteasja 027/2007/1612 lõpetamisel täitekulusid. Kohtutäituril puudub seadusest tulenev kohustus täitemenetluse lõpetamisel võtta seisukoht täitekulude osas. Täiendavaid otsuseid või viiteid kohtutäitur tegema ei pea, kuna tasu otsus on eelnevalt tehtud ja õiguslikud tagajärjed (tasumise kohustus võlgnikul) tuleneb vahetult otsustest. Selline järeldus vastab ka
süstemaatikale – kuna
lg 1 p 16 annab õiguse nimetatud täitemenetluses tekkinud kohtutäituri tasu sisse nõuda uue täitemenetluse raames, ei saa täitemenetluse lõpetamine algses täitemenetluses tuua tasu ja kulude suhtes kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Alternatiivselt on kaebuse esitaja leidnud, et puudutatud isiku tegevus – täitemenetluse 027/2007/1612 lõpetamine ilma vastava menetluse täitemenetluse kulude sissenõudmiseta – on käsitletav nõudest loobumisena. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et nõudest loobumine kui tsiviilõigusliku subjektiivse õiguse käsutus eeldab selget tahteavaldust. Käesoleval puhul puudub puudutatud isik tahteavaldus, millega ta oleks selgelt väljendanud tahet tasu sissenõudmisest loobuda. Puudutatud isik tegevusetust ei saa lugeda tahteavalduseks, kuna
lg 1 p 16 sisuliselt välistab antud juhul tegevusetuse õigusliku tähenduse, andes kohtutäituril õiguse lõpetada täitemenetlus ja nõuda nimetatud menetluse tekkinud kulud ja tasu sisse uues menetluses. Sisuliselt samale seisukohale on jõudnud ka ringkonnakohus otsuse p-s 36. Kuna
lg 1 p 16 sätestas selgelt puudutatud isik õiguse algatada kulude sissenõudmiseks uus menetlus, puuduvad sissenõudmist välistavad normid, mistõttu ei saa kaebuse esitajal – eeldades, et ta sai üldisel tasemel aru
regulatsioonist ja selle sisust – tekkida ka mingit õiguspärast ootust täitekulude sissenõudmisest loobumise või selle välistatuse osas. Puudutatud isik soovib siinkohal selgitada, et oli sunnitud täitemenetluse täiteasjas 027/2007/1612 lõpetama seetõttu, et
Sellest tulenevalt kohustub kohtutäitur menetluse lõpetamise avalduse saamisel sissenõudjalt vastava täiteasja lõpetama. Seega kohustus puudutatud isik täitemenetluse lõpetama sissenõudja avalduse alusel. Puudutatud isik hinnangul on sellise olukorra jaoks
lg 1 p 16 ette näinud eraldi täitedokumendi staatuse andmise täituri tasu otsusele. Vastasel juhul tekiks õiguslikult segane olukord, kus sissenõudja soovib täitemenetluse lõpetamist, ent samas on kohtutäituril menetluse läbiviimisega tekkinud kulud. Sellises olukorras eraldab
kaks eraldi materiaalõiguslikku nõude tekkimise alust: algne sissenõudja nõue ja täituril tekkinud tasunõue. Puudutatud isik rõhutab veelkord, et
lg 1 imperatiivsus kohtutäituri suhtes ei välista mingil juhul täituri õigust lõpetatavas täitemenetluses tekkinud täitekulude sissenõudmise osas. Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et kohtutäituri tasu ja täitekulud tasuda sissenõudjal. Puudutatud isik ei saa
lg 1 tõlgendusega nõustuda, kuna tegemist on ilmselgelt
ülejäänud sisu ja süstemaatika ning KTS-ga vastuolus oleva tõlgendusega. KTS § 22 lg 1 sätestab selge põhimõtte, et kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik e võlgnik, kelle vastu täitmiseks täitedokumendis nimetatud nõue on esitatud. KTS § 22 lg 1 teise lause kohaselt on 5
Seega kehtib täitemenetluses selge põhimõte, mille kohaselt vastutab täituri tasu ja täitekulude eest alati võlgnik, v.a. kui seaduses on selgelt sätestatud, et kulud kannab sissenõudja. Lisaks eelnevale jõuab kaebuse esitaja seisukohale, et kuna 08.07.2008.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2.07-51949 kinnitatud kohtulik kokkulepe tühistas sisuliselt täitmise aluseks olnud täitedokumendi, ei pea kaebuse esitaja kandma täitekulusid tulenevalt
§-st 42 ja maksma kohtutäituri tasu vastavalt KTS §221 lg-le 1. Puudutatud isiku hinnangul on kaebuse esitaja andnud
§-le 42 meelevaldse tõlgenduse.
kohaselt on võlgnikul õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud.
Nimetatud õiguse välistamine peaks olema selgelt
sisust tuletatav.
Nimetatud säte annab võlgnikule täitedokumendi tühistamise korral eraldiseisva nõudealuse sissenõudja vastu. Nagu öeldud – see ei välista kohtutäituri õigust nõuda täitemenetluse kulude väljanõudmist võlgnikult. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks kaebuse esitaja viide KTS § 221 lg-le 1 – nimetatud säte ei kohusta täitedokumendi tühistamisel kulusid kandma sissenõudjat. Kaebuse esitaja viide täitekulude ja kohtutäituri tasu ettemaksu nõudmisele on ilmselgelt asjakohatu. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et
sätestab ettemaksu sissenõudmise võimaluse vaid erandlikeks juhtudeks - § 40 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur oma otsusega nõuda sissenõudjalt eriti suurte täitekulude, nagu kauba veo, ladustamise, valve ja muude sääraste kulude, ettemaksmist kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kindlaksmääratud tähtpäevaks. Sellest tulenevalt on ebaõige kaebuse esitaja järeldus, et kuna puudutatud isik ei nõudnud täiteasjas 027/2007/1612 ettemaksu ja nõue jäi rahuldamata, kandis puudutatud isik riski, et kantud kulud jäävad hüvitamata. Kaebuse esitaja tõlgenduse kohaselt peaks
kohaselt kohtutäiturid sisuliselt iga täitemenetluse puhul nõudma sissenõudjalt ettemaksu, olgugi, et olemuslikult kehtib
-s printsiip, et täitekulud kannab alati võlgnik. Selline järeldus on vastuoluline, seda enam, et
on selgelt ettemaksu nõudmiseks ette näinud vaid erandjuhud. Seega on ebaõige kaebuse esitaja seisukoht, et kuna puudutatud isik ei nõudnud täiteasjas ettemaksu, kaotas puudutatud isik õiguse täitekulude sissenõudmiseks võlgnikult. Ettemaksu mittenõudmine ei too kaasa kohtutäituri nõude lõppemise võlgniku vastu täitekulude hüvitamiseks. Ebaõige on kaebuse esitaja tõlgendus KTS § 23 lg-le 3, kuna
ei sätesta, mitu täitetoimingut peab tegema, et tekiks kohtutäituri tasu saamise õigus. Kaebuse esitaja rõhutab, et KTS § 23 lg 3 saab kohaldada vaid juhul, kui sissenõudmine on osadeks jagatav (nt töötasu arestimine) – käesoleval juhul aga oli täitmise esemeks kinnisasi, mistõttu ei saa antud juhul KTS § 23 lg 3 kohalduda. Täituri õigus tasule (KTS § 21) ja täitekulude hüvitamisele (
Kaebuse esitaja tõlgendus on meelevaldne ja vastuolus KTS § 23 enda sisu ja sõnastusega. Maakohus on otsuse p-s 14 õigesti järeldanud, et KTS 23 lg-t 3 tuleb tõlgendada koosmõjus KTS § 23 lg-ga
Avaldaja esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur R S’a 08.09.2008 otsusele täiteasjas nr 027/2008/882. 08.08.2008 otsusest nähtub, et kohtutäitur on parandanud täitemenetluses 027/2007/1612 tehtud täitekulu otsust 17.12.2007, märkides sissenõutavaks summaks 5 782 krooni ning muus osas jättis kohtutäitur rahuldamata KH’i 08.08.2008 kaebuse. 7
lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks muu hulgas kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta.
lg 1 sätestab, et täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Täitedokument tagastatakse sissenõudjale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Kohus leiab, et täitemenetlus on algatatud seaduslikul alusel juhindudes
lg 1 p-st 16, mille kohaselt on täitedokumendiks muu hulgas kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta. 26.11.2007 otsusega on kohtutäitur nõudnud võlgnikult välja täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni ja kohtutäituri põhitasu summas 314 919.70 krooni (koos käibemaksuga). 17.12.2007 on täitur koostanud täitekulu välja mõistmise otsuse summas 6 822.76 krooni ja 11.07.2008 summas 6 534.22 krooni. 11.07.2008 on kohtutäitur koostanud täitmisteate täiteasjas 027/2008/888, mille kohaselt on täitedokumendiks 11.07.2008 nr 027/2007/1612, nõude sisuks täitekulu. Nimetatud teatest nähtub, et nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt täitmisteatele lisatud kohtutäituri tasu välja mõistmise otsusele. Ekslik on avaldaja seisukoht, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse ebaseaduslikult ning täitemenetluse 027/2007/1612 lõpetamine ilma vastava menetluse täitemenetluse kulude sissenõudmiseta on käsitletav nõudest loobumisena. Kohtutäituri tasu otsus on eelnevalt tehtud ja õiguslikud tagajärjed tuleneb vahetult otsustest, mis on ka täitedokumendiks juba eelpool mainitud
Puudutatud isik selgitas, et oli sunnitud täitemenetluse täiteasjas 027/2007/1612 lõpetama seetõttu, et
Sellest tulenevalt kohustub kohtutäitur menetluse lõpetamise avalduse saamisel sissenõudjalt vastava täiteasja lõpetama. Seega kohustus puudutatud isik täitemenetluse lõpetama sissenõudja avalduse alusel. Puudutatud isik hinnangul on sellise olukorra jaoks
lg 1 p 16 ette näinud eraldi täitedokumendi staatuse andmise täituri tasu otsusele. Vastasel juhul tekiks õiguslikult segane olukord, kus sissenõudja soovib täitemenetluse lõpetamist, ent samas on kohtutäituril menetluse läbiviimisega tekkinud kulud. Sellises olukorras eraldab
kaks eraldi materiaalõiguslikku nõude tekkimise alust: algne sissenõudja nõue ja täituril tekkinud tasunõue. Puudutatud isik rõhutab veelkord, et
lg 1 imperatiivsus kohtutäituri suhtes ei välista mingil juhul täituri õigust lõpetatavas täitemenetluses tekkinud täitekulude sissenõudmise osas. Kohtu hinnangul on eelnimetatud kohtutäituri seisukoht põhjendatud ning täitemenetluse lõpetamine ei saa välistada kohtutäituri õigust täitekulude sissenõudmise osas. 8
Seega kehtib täitemenetluses selge põhimõte, mille kohaselt vastutab täituri tasu ja täitekulude eest alati võlgnik, v.a. kui seaduses on selgelt sätestatud, et kulud kannab sissenõudja. Kuivõrd avaldaja on esitanud teises tsiviilasjas hagi sissenõudja (kohtutäitur) vastu
alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, ei pea kohus antud menetluse raames vajalikuks analüüsida muid avalduses esitatud probleeme. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames on võlgnikul olnud võimalik esitada oma vastuväited, mis tagavad võlgnikule piisavalt õiguskaitsevahendeid. Kohus osundab avaldajale
, mille kohaselt on võlgnikul õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Hannes Olev Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.