Obsah (4)
§173§430§174§150Tsiviilasi nr. 2-08-70873 Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 28.detsember 2009.a.; Valga k
§173
, §150 lg.2 p.1, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada OÜ X, J. V. ja P P OÜ vahel 21.detsembril 2009.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega: 1. P P OÜ tasub OÜ-le X haginõude katteks kolmkümmend viis tuhat (35 000) krooni, mis tuleneb OÜ X ja P P vahel 16.10.2006.a. sõlmitud kasutusvalduse lepingust. Nimetatud summa kannab P P OÜ üle OÜ X arvelduskontole nr.xxxxxxxxxxxx Sampo Pangas alljärgneva maksegraafiku alusel : üksteist tuhat kuussada kuuskümmend seitse (11 667) krooni – seitsme
(7)päeva jooksul kompromissilepingu kohtu poolt kinnitamisest üksteist tuhat kuussada kuuskümmend seitse (11 667) krooni – 30.jaanuaril 2010.a. üksteist tuhat kuussada kuuskümmend kuus (11 666) krooni – 28.veebruaril 2010.a.. Lisaks eelnimetatud summade hüvitamisele kannab P P OÜ menetluskuludena riigilõivu summas üks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (1 875) krooni vastavalt OÜ X poolt esitatud arvele.
- Kostja J. V. ühineb käesoleva kokkuleppe punktis 1 fikseeritud P P OÜ kohustusega ja asub kohustuses viimase kõrvale VÕS §178 tähenduses.
- OÜ X tagastab J. V. viimase poolt allkirjastatud ja hageja kasuks antud võlatunnistuse ning kinnitab, et käesoleva kompromissi punktis 1 nimetatud võlgnevus on J. V. ja P POÜ koguvõlgnevus hageja ees. Lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissilepingu kinnitamisega. nr.2-08-70873, seoses Tagastada OÜ-le X hagiavalduse esitamisel tasutud (29.05.2009.a.; maksekorraldus nr.95358) riigilõivust pool summat, see on kolm tuhat seitsesada viiskümmend (3 750) krooni; tasumisega OÜ X arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Sampo Pangas, märkides makse ì¥Á '`% ø ¿ í, : í$ ÿÿ ÿÿ ÿÿ ¤ R Ú t – – – – l ja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. ASJAOLUD Menetluse käik 29.09.2008.a. on OÜ X esitanud Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. V. 51 000 krooni saamiseks /tl.1-2/. Kostja poolt esitatud vastuväite /tl.10/ tõttu lõpetati Tartu Maakohtu 13.05.2009.a. määrusega maksekäsu kiirmenetlus ning otsustati jätkata asja menetlemist hagimenetluse korras Tartu Maakohtus /tl.13-14/. 03.06.2009.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud OÜ X hagi J. V. vastu, milles hageja nõuab kostjalt 22.02.2008.a. antud võlakirja alusel 50 000 krooni väljamõistmist /tl.20-21/. 14.12.2009.a. toimunud kohtustungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat samalaadsetes õigusvaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on asja menetlemisel möönnud hageja nõude osalist põhjendatust ja pooled on avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kokkuleppe teel, pidades samas vajalikuks kolmanda isiku kaasamist protsessi ja kompromissiläbirääkimistesse /tl.79-81/. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 14.12.2009.a. määrusega kaasas kohus kostja taotlusel kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse P P OÜ /tl.84-86/. Poolte taotlus 22.12.2009.a. on kohtule laekunud poolte ja kolmanda isiku vahel 21.07.2009.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles menetlusosalised on kokku leppinud hageja poolt nõutava ning kolmanda isiku poolt hagejale tasumisele kuuluva nõudesumma ja hüvitatavate menetluskulude suuruses ja maksetingimustes ning kostja ühinemisega antud kompromissikohustuses. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Samuti kinnitavad menetlusosalised enda teadlikkust kompromissilepingu kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Menetlusosalised paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas. Lisaks on hageja 28.12.2009.a. esitanud taotluse, et asja menetluse lõpetamise korral tagastataks hagejale ½ riigilõivust. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi kinnitamine 14.12.2009.a. toimunud kohtustungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat samalaadsetes õigusvaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on asja menetlemisel möönnud hageja nõude osalist põhjendatust ja pooled on avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kokkuleppe teel, pidades samas vajalikuks kolmanda isiku kaasamist protsessi ja kompromissiläbirääkimistesse /tl.79-81/. 22.12.2009.a. on kohtule laekunud poolte ja kolmanda isiku vahel 21.07.2009.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles menetlusosalised on kokku leppinud hageja poolt nõutava ning kolmanda isiku poolt hagejale tasumisele kuuluva nõudesumma ha hüvitatavate menetluskulude suuruses ja maksetingimustes ning kostja ühinemisega antud kompromissikohustuses. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (
§430lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine.
Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (
) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kompromissilepingus on pooled kinnitanud enda teadlikkust kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning nõustunud taotluse läbivaatamise-lahendamisega kirjalikus menetluses. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulud
§173
sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§174
’ võimaldab asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrata kohtulahendis kindlaks lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud kolmanda isiku poolt (ühinenud kohustusega ka kostja) hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse ja tasumise tingimused, mistõttu on lahendatud pooltevahelised menetluskulude nõuded. Hageja on kohtule esitanud taotluse riigilõivu osaliseks (1/2 ulatuses) tagastamiseks.
§150
lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 500 krooni ning hagi esitamisel 7 000 krooni; s.o. kokku 7 500 krooni, milles ½ moodustab 3 750 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool summat s.o. 3 750 krooni. A.Kaldma kohtunik 28.12.2009.a.