Obsah (7)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 162§ 173§ 1741

2-08-52725 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2009. a , Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja nu

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik Swedbank AS (varem AS Hansapank) esitas 21.07.
2. a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxxx Txxxxxxxxx laenulepingust tuleneva võlgnevuse 42 724,80 krooni, intressi 9323,38 krooni, viivise 1563,81 krooni ja sissenõutavaks muutuva viivise 0,03 % põhinõudelt saamiseks. Tartu Maakohtu 31.10.
3. a määrusega tehti Txxxx Txxxxxxxxx makseettepanek. TxxxxxTxxxxxxxxesitas 07.08.
4. a maksettepanekule vastuväite, kus teatas, et tunnistab nõuet osaliselt 42 724,80 krooni osas. Kohus lõpetas 25.08.
5. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja otsustas anda nõue üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses kohtus. Swedbank AS esitas 31.08.
6. a kohtule hagiavalduse Txxxx Txxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla 58 292,17 krooni ja alates 28.08.
7. a kuni põhinõude täitmiseni põhiosa võlgnevuselt viivise seaduses ettenähtud määras saamiseks. Nõude summa moodustab laenu võlgnevus 42 724,80 krooni, intress 9323,38 krooni ja viivis seisuga 27.08.2009.a 62 43,99 krooni. Kohus võttis hagi 01.09.
8. a menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 23.09.2009.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagis tagaseljaotsuse tegemist

§ 407alusel, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 17.08.

1. a laenulepingu, mille alusel anti kostjale laenu 47 793,23 krooni, intressiga 18 % aastas ja laenusumma tagastamise tähtajaga 05.09.
2. a. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Kostja lõpetas hagejaga lepingu ennetähtaegselt 10.06.2008.a. Kostja ei ole ka pärast lepingu lõpetamist oma kohustusi täitnud. 2-08-52725 Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue laenu põhiosa võlgnevuse 42 724,80 krooni ja intressi 9323,38 osas on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on palunud välja mõista viivise seadusjärgses määras. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et hageja poolt ei ole hagiavalduses viivis arvestatud õigesti. Arvestuskäiku hagis ega selle lisades välja toodud ei ole. Kohus leiab, et põhjendatud on viivis seisuga 27.08.2009.a järgmiselt: - 11.06-30.06.2008.a (20 päeva), viivisemäär 11% aastas (0,03% päevas), viivise suurus päevas 12.82 krooni, kokku perioodil 256.40 krooni; - 01.07-31.12.2008.a (184 päeva), viivisemäär 11% aastas (0,03% päevas), viivise suurus päevas 12.81 krooni, kokku perioodil 2358.88 krooni; - 01.01-30.06.2009 (181 päeva), viivisemäär 9,5% aastas (0,026% päevas), viivise suurus päevas 11.11 krooni, kokku perioodil 2010.91 krooni; - 01.07.-27.08.2009 (58 päeva), viivisemäär 9% aastas (0,024% päevas), viivise suurus päevas 10.25 krooni, kokku perioodil 594.50 krooni Kokku kogu perioodil 5220.69 krooni.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kohtul välja mõista ka viivis perioodi 28.09-11.12.2009 eest (106 päeva): viivisemäär 9% aastas (0,024% päevas), viivise suurus päevas 10.25 krooni, kokku perioodil 1086.50 kroon. Seega on viivise suuruseks perioodil 11.06.2008.a-11.12.2009.a kokku 6307.19 krooni. Alates 12.12.2009.amõistab kohus viivise välja viivisemäärana lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja 94 sätestatust. Menetluskulude jaotus

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja hagis. Selle põhjal on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses nõudelt tasutud riigilõiv summas 427,25 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2072,75 krooni, kokku riigilõiv 2500 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik