) § 117 lg 1 p 3 alusel seoses dokumendi puudumisega, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Käskkirjas viidatakse kirjalikule ettepanekule ja Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskuse (Eesti ENIC/NARIC Keskus) 25.03.2008 hinnangule nr 7-1/36923. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID L.T.`i teenistusest vabastamine
lg 1 p 3 alusel põhjusel, et tal puuduvat dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus, on ebaseaduslik ning Viimsi Vallavalitsuse 10.04.2008.a. käskkiri nr.17-P tuleb tühistada. Seadusest ei tulene nõuet, et kohaliku omavalitsuse ametnik peab omama erialast kõrgharidust.
lg 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse ametnikuna teenistusse võtta keskharidusega Eesti kodaniku. L.T. on vastustaja nõudel esitanud talle keskharidust tõendava dokumendi ja ta on Eesti kodanik. Seega on tema teenistus Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaameti keskkonnakaitseinspektori ametikohal seaduses seatud nõuetega kooskõlas. Kaebaja esitas keskkonnakaitseinspektori ametikohale konkureerimiseks vastustajale avalduse, CV ja kõrgharidust tõendava diplomi. Töövestluse käigus ei teavitanud vastustaja, et tal oleks mistahes kahtlusi L.T.i kvalifikatsiooni osas. Vastustaja otsuse kohaselt L.T. vastas ametikohale seatud nõuetele ja ta nimetati Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaameti keskkonnainspektori ametikohale. Seega vastustaja otsus L.T.i ametikohale vastavusest langetati peale tema kõrgharidust tõendava diplomiga tutvumist ja selle aktsepteerimist. Tööintervjuul esitas L.T. originaaldokumendi (Macquarie University diplom), mingeid lisadokumente temalt ei nõutud. Akadeemilist õiendit hakkas personalispetsialist nõudma alles hiljem, pärast kaebuse esitaja ametisse nimetamist. L.T. nimetatud õiendi ka esitas.
kohaselt hindab konkursi –ja atesteerimiskomisjon kandidaatide vastavust ametikoha täitmiseks esitatavatele nõuetele, kuulab vajadusel ära isiku, kelle on õigus nimetada sellele ametikohale, ja teeb oma otsuse. Viimsi Vallavalitsuse otsuse kohaselt L.T. vastas ametikohale seatud nõuetele ja ta nimetati Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaameti keskkonnainspektori ametikohale, mis on tõendatud 19.11.2007.a. käskkirjaga nr.51-P (t-lk.9). Kaebuse esitajale ei ole teada, millest on tingitud vastustaja hilisemad kahtlused tema haridusdokumendi osas, kuid kindlasti puudub alus tema 2 teenistuse lõpetamiseks nimetatud põhjusel. Kaebaja rõhutab, et seadusest ei tulene ühtegi sätet, mis välistaks kaebuse esitaja töötamise Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaameti keskkonnainspektori ametikohal. Seega teenistusse võtmise täiendavad kvalifikatsiooninõuded tulenesid vastustaja nägemusest, samuti nagu ka tema hinnang L.T.i vastavusest nendele nõuetele. Kaebuse esitaja teenistuse lõpetamine ei ole tingitud objektiivsetest asjaoludest, vaid eelkõige vastustaja ebajärjekindlatest ja vastuolulistest otsustest tema ametisse nimetamise ja ametist vabastamise küsimuses. Kaebaja leiab, et kui vastustaja aktsepteeris avaliku konkursi toimumise käigus kõiki kaebaja poolt esitatud dokumente ja asjaolusid lisatingimusi esitamata, siis mõned kuud hiljem ei ole kuidagi põhjendatud ega seaduslik oma otsuse kahtluse alla seadmine. Vastustaja taoline käitumine kahjustab oluliselt L.T.i huve.
lg 4 sätestab, et ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Kaevatavas käskkirjas ei ole välja toodud asjaolu, millele tuginedes oleks vastustajal alus
Asjaolu, et Eesti ENIC/NARIC Keskus ei suuda esitatud dokumentide alusel hinnata välismaa hariduse kvalifikatsiooni, ei tähenda, et kaebuse esitajal puudub vastav kõrgharidus. Kaebuse esitaja kinnitab, et tal on kõrgharidus. L.T.il on kõrgharidus ja ta esitas vastustajale seda tõendava diplomi. Eesti Enic-Naric 19.09.2008.a.vastuses kohtu nõudele (p.6) kinnitatakse, et J.T (L.T.) on omamdanud kõrghariduse Austraalia haridussüsteemis ja talle on antud Austraalias ametlikult tunnustatud kraad Bachelor of Arts, mida tõendab ülikooli Macquire University poolt septembris 1999 antud diplom (t.lk.41). Asjaolu, et Eesti ENIC/NARIC Keskus ei saanud esitatud dokumentide alusel hinnata välismaa hariduse kvalifikatsiooni, ei tähenda, et kaebuse esitajal puudub vastav kõrgharidus. Probleem tuleneb Eesti ja Austraalia haridusdokumentide ja asjaajamise eripärast. Kõrgharidusdiplom iseenesest ei taga teenistusülesannetega toimetulekut. Sellele, et kaebuse esitaja teenistusest vabastamine toimus otsitud põhjustel, osundab asjaolu, et vastustaja pole üldse hinnanud ega arvesse võtnud L.T.i tegelikku tööga toimetulekut. L.T.i teenistus sujus keskkonnainspektori ametikohal suurepäraselt, töö oli huvitav ja sisaldas väljakutseid, mis motiveerisid kaebuse esitajat valdkonnaga süvitsi tegelema. Vastustajal ei olnud tema töö suhtes mingeid pretensioone, samas jäeti põhjendamatult arvestamata L.T.i tegevuse tulemuslikkus. Isegi siis, kui formaalne kriteerium teenistusest vabastamisel poleks puudunud, ei ole formaalne põhjus piisav teenistuse lõpetamiseks. Osundame Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohale (lahend nr 3-3-1-20-03 p 18), et ametniku mittevastavuse tõttu teenistusest vabastamise õiguspärasuse hindamisel ei piisa pelgalt formaalsest kriteeriumist (dokumendi puudumine), vaid arvestada tuleb ametniku toimetulekut teenistusülesannete täitmisega. Vastustaja ei ole teenistussuhte lõpetamisel hinnanud ega arvesse võtnud L.T.i tegelikku tööga toimetulekut. Vastustaja kinnitab, et katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ta L.T.i ei vabastanud, mis tähendab, et L.T.i sisulise tööga oldi rahul. Kaebaja on seisukohal, et Viimsi Vallavalitsuse 10.04.2008 käskkiri nr 17-P on ebaseaduslik nii formaalsetel kui ka sisulistel põhjustel.
lg 4 sätestab, et ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Kaevatavas käskkirjas ei ole välja toodud asjaolu, millele tuginedes oleks vastustajal alus
Riigikohtu halduskolleegium on analoogilises vaidluses (lahend nr 3-3-1-2003 p 18) rõhutanud, et ametniku mittevastavuse tõttu teenistusest vabastamise õiguspärasuse hindamisel ei piisa pelgalt formaalsest kriteeriumist (dokumendi puudumine), vaid arvestada tuleb ametniku toimetulekut teenistusülesannete täitmisega. Kokkuvõtteks eelnevale: Viimsi Vallavalitsusel puudus L.T.i vabastamiseks formaalne kriteerium (väidetav dokumendi puudumine). Samas jäeti põhjendamatult arvestamata L.T.`i tegevuse tulemuslikkus: tema poolt algatati väärteomenetlused Muuga sadama ja Stivise suhtes seoses keskkonna reostusega; tema põhjaliku uurimustöö tulemusel keelduti saastelubade väljastamisest või seati lisatingimused. Tunnistajate T. T ütlustest ilmneb, et arutades S. R.ga L.T.i ametist 3 vabastamise küsimust, oli põhirõhk dokumendil (diplomil). L.T.`i puuduseks oli tema otsese ülemuse silmis asjaolu, et L.T. tööküsimuste lahendamisel nõudis suunamist ja juhendamist. Kaebaja pool on seisukohal, et on igati normaalne, et alles tööle asunud töötaja konsulteerib igapäevase töö küsimuste osas oma otsese ülemusega, kuivõrd viimane omas valdkonnas mitmeaastast töökogemust ning arvestades seda, et korraldused tuli osakonna juhatajale allakirjutamiseks ette valmistada tema tööstiili arvestavalt. S. R. väited L.T.`i hilinemisest kahel korral (L.T. ei nõustu süüdistustega) on tõendamata ja ei ole arvestatavad, kuivõrd vastustaja ei ole ise pidanud neid oluliseks teenistussuhte jätkumise seisukohast. Vastustaja ise kinnitab, et peamine põhjus teenistussuhte lõpetamisel tulenes diplomist. Vastavalt
lg-le 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ja teenistusse ennistamise korral tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. L.T. soovib teenistusse ennistamist alates 11.04.2008. Kaebaja palub tühistada Viimsi Vallavalitsuse 10.04.2008 käskkiri nr 17-P ja tunnistada L.T.i 10.04.2008 vabastamine Viimsi Vallavalitsuse teenistusest seadusevastaseks, samuti mõista Viimsi Vallavalitsuselt L.T.i kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, lähtudes ametipalgast 12 000.-krooni kuus, alates 10.04.2008 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kaebaja palub kaebus rahuldada ja vastustajalt välja mõista kohtukulud (õigusabikulud ja tasutud riigilõiv). VASTUSTAJA SEISUKOHAD Keskkonnakaitseinspektori ametikohal pidas Viimsi vald vajalikuks erialase kõrghariduse olemasolu. Avaliku teenistuse seaduse (
) § 14 lg 1 kohaselt võib riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
lg 2 alusel võib täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid kehtestada ametiasutuse juht või temast kõrgemalseisev ülemus või ametiasutus. Keskkonnakaitseinspektori ametikohale kandideerijal peeti töö spetsiifikast tulenevalt vajalikuks erialase kõrghariduse olemasolu või selle omandamist lõppjärgus – viimasel kursusel. Sellele osundati otse tööpakkumise kuulutuses keskkonnakaitseinspektori ametikoha täitmiseks, mis sisestati 05.09.2007.a. CV Keskuse internetiportaali. Erialase kõrghariduse nõue tulenes ka keskkonnakaitseinspektori ametijuhendist. Erialase kõrghariduse nõue oli kaebuse esitajale üheselt arusaadav ja sellise nõude püstitamine ei nõua tööandjalt spetsiaalse haldusakti vastuvõtmist. Kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise ainus pädev asutus on Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskus (edaspidi Eesti ENIC/NARIC Keskus). Puuduvad dokumendid, mille alusel saaks väita, et L.T.´il on bakalaureusekraad, mis vastaks Eesti kõrgharidusastmete süsteemi bakalaureusekraadile. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määruse nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ §-dele 1 ja 4 peab isik, kellele on antud välisriigis haridust tõendav dokument, taotlema selle Eesti kvalifikatsioonile vastavuse hindamist ja akadeemilist tunnustamist. Nimetatud korra § 5 lg 1 kohaselt on selle teostamiseks pädev asutus Eesti ENIC/NARIC Keskus. Hindamiseks esitatakse Eesti ENIC/NARIC Keskusele kas dokumentide originaalid või nende notariaalselt, ametlikult või 4 tunnistusega (apostille’ga) kinnitatud ärakirjad. Teenistusse võtmisel esitas L.T. vastustajale vaid Macquarie University diplomi ilma akadeemilise õiendi ja välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni akadeemilise tunnustuseta. Seetõttu pöördus vastustaja personalispetsialist 20.11.2007, koheselt peale kaebuse esitaja ametisse nimetamist, Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole, et saada hinnang esitatud dokumendile. Eesti ENIC/NARIC Keskuse 11.02.2008 kirjaga nr 11-3/2156-1 teatati, et nad ei saa anda esitatud haridusdokumendi Macquarie University Bachelor of Arts alusel hinnangut kvalifikatsioonile, kuna puudub ametlik akadeemiline õiend (Official Transcript). Peale vastustaja järjekordseid nõudmisi esitada täiendavad kõrgharidust tõendavad dokumendid, esitas L.T. vastustajale haridusdokumendi Macquarie University Academic Record Bachelor of Arts with the Diploma of Education in Division of Hum, mille vastustaja esitas 13.03.2008 omakorda Eesti ENIC/NARIC Keskusele. Eesti ENIC/NARIC Keskuse 20.03.2008 kirjaga nr K/410 teatati, et nad ei saa anda hinnangut kvalifikatsioonile, kuna esitatud akadeemiline õiend (Academic Record) kajastab ainult 1998. aastal läbitud kursusi (16 ainepunkti 68-st), hinnangu andmiseks oleks aga vaja esitada veel dokumendid eelnevate õpingute (52 ainepunkti) ja õpetajakoolituse (Diploma of Education) läbimise kohta. Täiendavaid dokumente, vaatamata vastustaja korduvatele nõudmistele, L.T. enam ei esitanud. Samuti ei selgunud tema poolt esitatud dokumentidest, kas väidetav kõrgharidus on üldse keskkonnaalane, nagu on märgitud CV-s. Kuna kaebuse esitaja on oma CV-s ära märkinud kokku kolm kõrgharidust, palus vastustaja personalispetsialist tal esitada teised diplomid, mille alusel oleks võimalik tema kõrgharidust hinnata. Paraku kaebuse esitaja mingeid täiendavaid dokumente esitada ei soovinud. Seetõttu kohustati Viimsi Vallavalitsuse 04.04.2008 istungi protokollilise otsusega nr 16 personalispetsialisti ja keskkonnaameti juhatajat tegema vallavanemale konkreetset ettepanekut L.T.iga teenistussuhte jätkamise, lõpetamise vms kohta. 10.04.2008 tegidki keskkonnaameti juhataja S. R. ning kantselei personalispetsialist T. T. vallavanemale ettepaneku L.T. 10.04.2008 ametist vabastada, kuna ta ei ole esitanud vajalikke dokumente kõrghariduse tõendamiseks. Vastustaja on seisukohal, et tunnistajate T. T. ja S. R. väidet, et diplomi esitas L.T. esmakordselt alles peale teenistusse vormistamist, kinnitab ka asjaolu, et diplom on antud J. T.´i nimele, mis omakorda tingis nimevahetusega seotud dokumentide esitamise nõude. Sellist asjaolu ei oleks töövestlusel tähelepanuta jäetud. Ametniku võib ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada, kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus.
lg 1 p 3 sätestab, et ametniku võib ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada, kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt tuleb ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse või tervisliku seisundi tõttu ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 otsuse nr 3-3-1-20-03 punktis 16 on kolleegium selgitanud, et “kuigi
§-s 117 lg 1 p 4 kasutatakse formuleeringut "võib vabastada", on kolleegium seisukohal, et Avaliku teenistuse seadus sätestab siinkohal teenistusest vabastamise kohustuse, kui ametniku keeleoskus osutub nõuetele mittevastavaks. Seda seisukohta põhjendab kolleegium järgmiselt.
lg 4 sätestab, et ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse või tervisliku seisundi tõttu tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. See tähendab ka kohest vabastamist, kui ilmneb teenistuja ebapiisav keeleoskus.” Seega laieneb Riigikohtu seisukoht ka ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise juhule. Seega oli vastustajal kohustus kaebuse esitaja ametist vabastada ja kuna ei olnud võimalik talle teist ametikohta pakkuda, tuli ta vabastada ka teenistusest. Viimsi vallavanema 10.04.2008 käskkirjaga nr 17-P vabastati L.T. 10.04.2008 teenistusest
Käskkiri on piisavalt motiveeritud, kuna lisaks
vastavale paragrahvile on 5 muuhulgas viidatud Eesti ENIC/NARIC Keskuse kirjale. Kaebuses viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-20-03 punktis 16 on kolleegium selgitanud, et „kuigi
lg 1 p-s 4 kasutatakse formuleeringut „võib vabastada“, on kolleegium seisukohal, et
sätestab siinkohal teenistusest vabastamise kohustuse, kui ametniku keeleoskus osutub nõuetele mittevastavaks. Seda seisukohta põhjendab kolleegium järgmiselt:
lg 4 sätestab, et ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse või tervisliku seisundi tõttu tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. See tähendab ka kohest vabastamist, kui ilmneb teenistuja ebapiisav keeleoskus.“ Seega laieneb Riigikohtu seisukoht ka ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise juhule. Järelikult oli vastustajal kohustus kaebuse esitaja ametist vabastada ja kuna ei olnud võimalik talle teist ametikohta pakkuda, tuli ta vabastada ka teenistusest. Vastustaja on seisukohal, et
lg 1 p 3 sisu saab tõlgendada vaid nii, et kui on selgunud ametnikul dokumendi puudumine, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus, siis peab ta ametist vabastama. Selleks aga on ta eelnevalt teenistusse võetud. Kas seda on tehtud liigse usaldamise, ebapiisavate dokumentide või mingil muul põhjusel, ei oma vastustaja arvates tähtsust. Tähtsust omab asjaolu, et isik ei ole suutnud esitada vajalikke dokumente, mis tõestaksid antud juhul temal kõrghariduse (antud juhul lisaks veel erialase) olemasolu. Kaebuse esitajale anti selleks piisavalt aega ja teenistussuhe lõpetati koheselt peale seda, kui ta keeldus igasuguste täiendavate dokumentide esitamisest, mistõttu puudus igasugune võimalus tuvastada tal ametikoha jaoks nõutava (erialase) kõrghariduse olemasolu. Samuti on tööandja juhul, kui teenistusest vabastamiseks on mitu erinevat alust, vaba otsustama, missugusel alusel teenistussuhe lõpetatakse. Antud juhul oli vastustaja jaoks olulisem kaebuse esitaja poolne vassimine oma väidetava kõrghariduse olemasoluga, mistõttu otsustatigi ta vabastada teenistusest
Teenistusest vabastamisega seoses on toimunud ka teenistusülesannetega toimetulekuga hindamine. Kohtupraktika on seisukohal, et kõikide ametikohtade puhul ei olegi võimalik teenistusülesannetega toimetuleku kohta hinnangut anda objektiivselt mõõdetavate tulemuste põhjal. Kui teenistusülesannete edukas täitmine eeldab näiteks loovust ja initsiatiivikust, võib hinnangu andmisel olla üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem vahetu ülemuse seisukoht, kas ametnikul on tema ametikoha jaoks piisavad teadmised, kogemused, võimed ja muud isikuomadused (vaata Riigikohtu halduskolleegiumi 08.05.2001.a. otsust haldusasjas nr 3-3-1-27-01 ja 12.05.2008.a. otsust haldusasjas nr 3-3-1-18-08). Kuna L.T. viibis teenistuses oleku ajal kokku 24 päeva haiguslehel, siis toimus tema teenistusest vabastamine lisaks veel enne katseaja lõppemist. Kaebuse esitaja viitab kohtule esitatud kaebuses oma tööalastele saavutustele, aga ilmselt peab ta silmas arenguvestluse kokkuvõtet. Tegemist ei ole tegelikult arenguvestluse kokkuvõttega, vaid kaebuse esitaja poolt oma ameti juhile esitatud omapoolsete vastustega küsimustele. Arenguvestlust kaebuse esitajaga ei jõutud läbi viia, mistõttu pole olemas ka selle kokkuvõtet. Vastustaja juhib tähelepanu, et saavutamata jäid eesmärgid, mis püstitati kaebuse esitaja teenistusse nimetamisel, samuti oli kaebajal puudujääke oma töö korraldamises, mis nähtub muuhulgas ka meilivestlustest ameti juhatajaga. Vastustaja osundab ka kaebuse esitaja töödistsipliinile, nimelt hilines kaebaja korduvalt teenistusse. Samas ei olnud katseaja ebarahuldavad tulemused formaalselt L.T.i teenistusest vabastamise aluseks. Vastustaja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 6 Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ja tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Viimsi Vallavalitsus kuulutas 05.09.2007 välja avaliku konkursi keskkonnakaitseinspektori ametikohale ning sisestas kuulutuse CV Keskuse internetiportaali. Viimsi Vallavalitsus esitas nõuded kandidaadile, millest esikohal oli erialane kõrgharidus või selle omandamine lõppjärgus. Kuulutus sisaldas ka töö kirjeldust. Kuulutusest sai üheselt aru, et keskkonnakaitseinspektori ametikohale kandideerijal peab olema keskkonnaalane kõrgharidus või selle omandamine lõppjärgus. 30.10.2007 L.T. esitas Viimsi Vallavalitsusele avalduse, millele oli lisatud CV. Avalduse lõpus märgitakse, et diplomi koopia esitatakse töövestlusel. L.T. väitis kohtus, et diplomi esitas vestluse ajal, mis toimus enne tööle võtmist ning sellest tehti koopia. Avaldusele lisatud CV-s on L.T.i haridustasemeks märgitud kõrgharidus: 1996 Oxford Brookes University, United Kingdom, bakalaureusekraad, eriala-jurist; 1998 Sydney Institute of Technology, Austraalia, diplom, eriala-infotehnoloogia programmist; 1999 Macguarie University, Austraalia, bakalaureusekraad, eriala-keskkonnakaitse, lingvistika, poliitika. Eelnimetatud diplomitest esitas L.T. vaid viimase. L.T. väidab, et töövestluse käigus temalt diplomi esitamist ei nõutud. Tunnistaja T. T. ütluste kohaselt vestluse käigus L.T.ilt ei nõutud mingeid täiendavaid dokumente. Temale teadaolevalt küsitakse dokumente alles siis, kui inimene tööle tuleb, inimesi on usaldatud ja eeldatud, et neile (tööandjale) ei valetata. Tavaliselt esitatakse vajalikud dokumendid esimesel tööpäeval. 19.11.2007 L.T. ütles, et unustas dokumendid koju ning lubas need tuua järgmisel päeval. 20.11.2007 L.T. esitas diplomi, kuid sellest ei piisanud, kuna diplomist ei nähtunud erialast kõrgharidust. Dokumendid vormistati esimesel tööpäeval, kuna usaldati L.T.i. Peale selle pöörduti Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole, et saada teavet esitatud diplomi kohta, kas L.T.i haridus on erialane ja kas see vastab Eesti kõrgharidusele. ENIC/NARIC nõudis täiendavaid dokumente, mida omakorda nõuti L.T.ilt, kellele anti nädal puuduolevate dokumentide esitamiseks. Küsimusele, kas L.T. esitab veel mingeid täiendavaid dokumente, vastas ta, et ei esita. Macguarie Ülikooli kodulehel on L.T.i diplomile märgitud eriala kohta öeldud, et tegemist on baasharidusega, mitte keskkonnaalasega. Ülikooli kodulehel on ka info, et 48 tunni jooksul väljastatakse kõik nõutud dokumendid ja andmed asjaomastele isikutele. Tunnistaja S. R. kinnitas eelnimetatud tunnistaja ütlusi, mis puudutab kaebaja poolt diplomi esitamise aega ning väitis, et tema arvates tõi L.T. diplomi 20.11.2007, igal juhul nägi ta seda siis esimest korda. Eeldati, et L.T.i diplom jõuab mingil ajal ka nendeni. Diplomiga koos esitas L.T. ka nimemuutmise dokumendi, millest nähtub, et L.T.ist sai J. T. Tunnistaja möönab, et dokumendid oleks pidanud korda ajama enne tööle võtmist, aga otsustati teisit, sest inimest oli vaja. L.T. ütles, et Austraalias väljastatakse sellised diplomid ja see on tema haridust tõendav dokument, ta ütles veel, et ega see ei tõestagi midagi ja antakse show mõttes. L.T. võeti tööle 19.11.
Vastustaja kinnitas kohtule, et teenistusest vabastamisel hinnati ka L.T.i töönäitajaid, tema toimetulekut oma teenistusülesannete täitmisega, samuti töödistsipliini järgimist jms. Vastustaja soovis veel lisada, et L.T. temale määratud katseaja (4 kuud) jooksul teenistuses olles viibis töövõimetuslehel kokku 24 päeva. Vastustaja väitel tööandja pidi kaebuse esitaja ametist vabastama ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu ning kuna temale ei olnud võimalik teist ametikohta pakkuda, tuli ta vabastada ka teenistusest. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta vabastati teenistusest otsitud põhjusel ning loeb selle paljasõnaliseks ja tõendamatuks. Haldusasja materjali hulgas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebaja sellekohast väidet või annaks alust sellise järelduse tegemiseks. Avaliku teenistuse seaduse (
) § 117 sätestab teenistusest vabastamise ametikohale mittevastavuse tõttu, mille lõige 1 punkt 3 kohaselt ametniku võib ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette, et ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse või tervisliku seisundi tõttu tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Lõike 5 kohaselt ametnik vabastatakse mõnel käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2-7 sätestatud alusel, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Lõige 6 sätestab, et ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates. Kohtu hinnangul oli vastustajal õiguslik alus L.T.i teenistusest vabastamiseks olemas. Seadus võimaldab isiku, kellel puudub ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks olev dokument, teenistusest vabastada koheselt peale nimetatud asjaolust teadasaamist. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kaebajale anti aega vajaliku haridusdokumendi esitamiseks peale teenistusse vormistamist kuni tema teenistusest vabastamiseni, so ajavahemikus 19.11.2007 kuni 10.04.2008, mis on piisavalt pikk aeg erialase kõrghariduse tõendamiseks ning vajalike dokumentide esitamiseks. Selle ajaperioodi 10 vältel kaebaja ei esitanud vastustajale haridusdokumenti, millest nähtuks tema erialane (keskkonnaalane) kõrgharidus, seda ei esitatud ka käesoleva kohtuvaidluse käigus. L.T. teatas Viimsi Vallavalitsuse personalispetsialistile, et ta ei esita enam midagi. Kaebaja oli teadlik, mida temalt nõutakse ning edasi oli juba kaebaja otsustada, kas täita tööandja nõue ja esitada vajalikud erialast kõrgharidust tõendavad dokumendid või jätta need esitamata, samas kaebaja pidi adekvaatselt aru saama, millised ebasoodsad tagajärjed võivad tema jaoks saabuda, kui ta vajalikku haridusdokumenti ei esita.
lg 1 sätestab, et riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Samas
lg 2 kohaselt kvalifikatsiooninõudeid võib kehtestada ametiasutuse juht või temast kõrgemalseisev ülemus või ametiasutus. Käesolevas asjas tööandja pidas vajalikuks, et keskkonnakaitseinspektori ametikohale kandideerijal oleks erialane kõrgharidus või selle omandamine lõppjärgus tulenevalt töö spetsiifikast. See on tööandja diskretsioon ning kohtul puudub pädevus seda otsustust ümber hinnata. Kohus leiab, et vastustaja käitus õiguspäraselt, vabastades kaebuse esitaja teenistusest
Vastustaja kinnitas, et kaebuse esitajale ei olnud võimalik tema kvalifikatsioonile vastavat muud ametikohta pakkuda, seda asjaolu ei ole kaebaja ka ümber lükanud. Kohus ülalöeldu põhjal on jõudnud järeldusele, et puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ja kaebaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 11 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.