KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1149 Haldusasi A.S.`i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 16.04.2008 korralduse nr 655-k tühistamise nõudes Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A.S.`i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 11.03.2009, esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD 1. A.S. omandas xxxxxxxx asuva elamu 5.05.1999 kinkelepingu alusel. 2. Tallinna Linnavalitsuse 23.04.2003 korraldusega nr 1006-k määrati xxxxxxxxxx ehitiste teenindamiseks vajalik maa suurusega 1021 m2 ja otsustati see ostueesõigusega erastada A.S.ile. Maa ostueesõigusega erastamise ostu-müügileping sõlmiti 17.12.2003. 3. 17.04.2006 esitas A.S. Tallinna Maa-ametile maareformi seaduse (MRS) § 22 lg 12 alusel taotluse temale kuuluva kinnistuga piirneva zzzzzzzzzzz maa ostueesõigusega erastamiseks. 4. Tallinna Linnavalitsuse 16.04.2008 korraldusega nr 655-k „zzzzzzzzzzz maa osaline tagastamine“ tagastati osaliselt Pirita linnaosas zzzzzzzzz asuv õigusvastaselt võõrandatud maa (endine kinnistu nr 5022, pindala 3290 m2) suurusega 639 m2 sihtotstarbeta maana I. K.le kuulunud maa tagastamise nõudeõiguse pärinud kolmandale isikule M. S.le. Korralduse preambulast nähtub muuhulgas, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26.09.1994 otsusega nr 3842 on tunnistatud endise kinnistu nr 5022 maa suhtes omandireformi õigustatud subjektideks I. K. ja A. K. võrdsetes mõttelistes osades ning et Tallinna Linnavalitsuse 3.10.2007 korraldusega nr 1692-k on lõpetatud endise kinnistu nr 5022 maa tagastamise menetlus ½ mõttelises osas. Korralduse p 4 kohaselt lahendatakse maa tagastamise taotlus ülejäänud 1006 m2 õigusvastaselt võõrandatud endise kinnistu nr 5022 maa osas järgnevate linnavalitsuse korraldustega. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT 5. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatav korraldus nr 655-k on õigusvastane järgmistel põhjustel: Korraldus kui haldusakt ei ole selge ja üheselt mõistetav ning ei vasta seetõttu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 nõuetele. Korralduse punkti 1 tekstist tulenevalt peaks nimetatud punkti alapunktides olema kirjas maa tagastamise tingimused, kuid tegelikult on tingimuste asemel märgitud maa asukoht, pindala ja sihtotstarve. Samuti pole selge, millises suuruses kuulub maatükk tagastamisele. Korralduse punkti 2 tekstist võib järeldada, et tagastamisele kuulub kogu endine kinnistu nr 5022 pindalaga 3290 m2. Korralduse punkti 4 tekstis: „Maa tagastamise taotlus ülejäänud 1006 m2 õigusvastaselt võõrandatud endise kinnistu nr 5022 maa osas lahendatakse järgnevate linnavalitsuse korraldustega.“ jääb arusaamatuks, kuidas on saadud tagastamisest ülejäänud maa pindalaks 1006 m2. Kohaliku omavalitsuse haldusaktide selguse ja üheseltmõistetavuse nõudele on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus oma lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-53-01. 6. Korraldus ei ole põhjendatud ega vasta seetõttu HMS § 56 nõuetele. Pirita Linnaosa Valitsuse 26.02.2008 kirjas nr 2-1.1./84 Tallinna Maa-ametile, millega on Pirita LOV kooskõlastanud zzzzzzzzzz krundi piiriettepaneku, on märgitud, et maa tuleb tagastada ilma ehitusõiguseta sihtotstarbeta maana. Korraldusest nr 655-k ei nähtu, et maa tagastatakse ilma ehitusõiguseta maana, kuid pole ka põhjendatud, miks pole arvestatud Pirita LOV seisukohaga. 7. Korralduse vastuvõtmise ettevalmistamisel on rikutud HMS §-s 40 sätestatud nõuet, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada oma arvamusi ja vastuväiteid. Kaebuse esitaja on zzzzzzzzzzz krundi naaberkinnistu – xxxxxxxxx omanik, kuid teda ei kaasatud korralduse nr 655-k ettevalmistamisse ega antud võimalust esitada oma vastuväiteid, vaatamata sellele, et kaebuse esitaja oli zzzzzzzzz krundi tagastamise küsimuses varem korduvalt kirjalikult pöördunud Tallinna Maa-ameti poole ning viimane pidi eeldama, et kaebuse esitajal võib olla olulisi vastuväiteid nimetatud krundi tagastamise suhtes. Kaebuse esitajat ei informeeritud korralduse vastuvõtmisest ja talle ei saadetud ka korralduse koopiat. Kaebuse esitaja sai korralduse olemasolust teada internetist Tallinna Õigusaktide registri kaudu. Kaebuse esitaja haldusmenetlusse kaasamata jätmisega on rikutud kaebuse esitaja seaduslikke õigusi ning on takistatud ja raskendatud kaebuse esitajal oma õiguste kaitsmist. 8. Kaebuse esitaja väitel on zzzzzzzzzz krundi piir temale kuuluva elamu seinast ainult ca 1 m kaugusel, mistõttu puudutab kõik see, mis on seotud nimetatud krundiga, otseselt kaebuse esitaja õigusi ja huve, eriti seetõttu, et kaebuse esitaja on 17.04.2006 esitanud Tallinna Linnavalitsusele avalduse zzzzzzzzz krundi ostueesõigusega erastamiseks. Tallinna Maaameti ametniku T.Levaldi 5.09.2007 e-kirjaga on kaebuse esitajale vastuseks tema järelepärimisele teatatud, et maatükk, mida kaebuse esitaja soovis ribasuse alusel erastada, ei jää munitsipaliseeritava tänavamaa koosseisu ja kaebuse esitajal on võimalik see soovitud ulatuses erastada. A.S. palub kohut Tallinna Linnavalitsuse 16.04.2008 korraldus nr 655-k „zzzzzzzzzz maa osaline tagastamine“ tühistada. VASTUSTAJA SEISUKOHT 2 9. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et see on põhjendamatu. Kaebuse esitaja on vastavalt 17.04.2006 esitatud taotlusele soovinud MRS § 22 lg 12 alusel ostueesõigusega ribana erastada temale kuuluva xxxxxxxxxx kinnistuga piirnevat maad zzzzzzzzzzz. MRS § 22 lg 12, mis jõustus 27.11.2005, sätestab, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. 10. Tallinna Maa-amet vastas esitatud taotlusele 20.06.2006 kirjaga nr 1-8/190 ja selgitas nn „ribade“ erastamisega seonduvat. Täiendavalt on Maa-amet kaebuse esitajale selgitanud xxxxxxxxxx kinnistuga piirneva maa erastamist 7.11.2007 kirjaga nr 5-9/4797. Nimetatud kirjas on osundatud Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusele nr 50 „Maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord“, mille § 1 lg 1 kohaselt saab erastada MRS § 22 lg-s 12 sätestatud korras eraomandis oleva kinnisasjaga piirnevat maad, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, liitmiseks piirneva(
- te)kinnisasja(de)ga, tingimusel, et maa ei kuulu tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele muul maareformi seaduses sätestatud alustel ning see maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja poolt „ribana“ erastada taotletud endise kinnistu nr 5022 maa erastamise seaduslikuks takistuseks asjaolu, et vaidlusalune õigusvastaselt võõrandatud maa kuulus tagastamisele õigustatud subjektide I. K. ja A. K. pärijatele. Kaebuse esitaja kinnistuga piirneva maa erastamise taotluse positiivne lahendamine ei ole võimalik, kuna tagastatava maa piirid kattuvalt täiendavalt erastada soovitava maa piiridega. Maa tagastamise nõudeõigusega on hõlmatud kogu vaidlusalune maa. 11. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus nr 655-k on oma sisult õiguspärane ja vastab HMS §-s 54 toodud nõuetele, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Nõuded, millele peab vastama maa tagastamise korraldus, on sätestatud Vabariigi Valitsuse 5.02.2993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ punktis 57. Vaidlustatud korraldus on nimetatud nõuetega kooskõlas ja selles sisalduvad vastused kõigile kaebuse esitaja poolt kaebuses esitatud küsimustele. Seega on alusetud kaebuse esitaja väited, et korraldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei ole selge ega üheselt mõistetav. Korraldus koosneb preambulast ja resolutiivosast. Preambulas on ära toodud õigusaktid ja vaidlustatud korraldusele eelnevad haldusaktid, mis on olnud korralduse nr 655-k vastuvõtmise aluseks. Vastustaja palub jätta A.S.i kaebuse rahuldamata. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 12. Kolmas isik M. S. nõustub vastustaja vastuväidetega kaebusele ning leiab, et need vastavad faktilistele asjaoludele ning on õiguslikult piisavalt põhjendatud. Vaidlustatud korraldus ei riiva mingil moel kaebuse esitaja huve. Asjaolu, et mõni linnaametnik on kaebuse esitajale midagi lubanud, ei saa kaebuse esitajal tekitada mingisuguseid õiguslikke ootusi. Omandireformi õigustatud subjektina on kolmandal isikul õiguspärane ootus, et riik täidaks ORAS-e kehtestamisel antud lubaduse ja likvideeriks varade tasuta natsionaliseerimisega tekitatud ebaõigluse. Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määruse nr 50 § 1 välistab kaebuse rahuldamise. Kaebuse punktides 1-4 toodud väited on otsitud, kaebuse esitajasse ei puutu see, kuidas on vormistatud naaberkrundi dokumendid ning linnavalitsus ei pidanud korralduse nr 3 655-k ettevalmistamisel küsima kaebuse esitaja arvamust tagastamisele kuuluva maatüki suuruse ega muude asjaolude kohta, kuna kaebuse esitaja ei ole asjas menetlusosaline. Kolmas isik palub jätta A.S.i kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 13. Kohus, uurinud kohtule esitatud menetlusosaliste seisukohti ja kirjalikke tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 14. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitajale kuuluva kinnistuga aadressil xxxxxxxxx piirneb zzzzzzzzz asuv omandireformi objektiks tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud endise kinnistu nr 5022 maa. Tallinna Linnavalitsuse 16.04.2008 korraldusega nr 655-k tagastati zzzzzzzzzz asuv õigusvastaselt võõrandatud maa osaliselt (suuruses 639 m2) sihtotstarbeta maana kolmandale isikule M. S.le. Korralduse preambulast nähtub, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26.09.1994 otsusega nr 3842 on endise kinnistu nr 5022 maa suhtes omandireformi õigustatud subjektideks tunnistatud I. K. ja A. K. võrdsetes mõttelistes osades. Vaidlus puudub ka selle üle, et M. S. on I. K.le kuulunud maa tagastamise nõudeõiguse pärinud isik. 15. Kaebuse esitaja on soovinud temale kuuluva kinnistuga piirneva zzzzzzzzz maa ostueesõigusega erastamist MRS § 22 lg 12 alusel ning on selleks 17.04.2006 esitanud vastava taotluse Tallinna Maa-ametile. Kaebuse esitaja on taotlenud piirneva maa erastamist liitmiseks temale kuuluva xxxxxxxxx kinnistuga piirneva maa ribasuse ja iseseisva kasutusvõimaluse puudumise tõttu. 16. 27.11.2005 jõustunud MRS § 22 lg 12 sätestas, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. MRS § 40 lg 1 kohaselt võeti avaldusi maa erastamiseks sama seaduse §22 lg 12 alusel vastu 1.juunini 2006. Maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50, mis jõustus 11.03.2007. Nimetatud korra § 1 lg 1 kohaselt saab erastada eraomandis oleva kinnisasjaga piirnevat maad, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, liitmiseks piirneva(
- te)kinnisasja(de)ga, tingimusel, et maa ei kuulu tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele muul maareformi seaduses sätestatud alusel ning et see maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele. 17. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50 kehtestatud MRS § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise korra § 1 lõikes 1 sätestatust asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole võimalik kaebuse esitaja kinnistuga piirneva xxxxxxxxxx maa ostueesõigusega erastamine kaebuse esitajale ja selle maa liitmine kaebuse esitaja kinnisasjaga MRS § 22 lg 12 alusel, kuna tegemist on maa tagastamise nõudeõiguse pärinud isikule tagastamisele kuuluva maaga. Nimetatud õigusliku aluse esinemine välistab maa erastamise MRS § 22 lg 12 alusel. Tagastatava maa piirid kattuvad antud juhul erastamiseks taotletava maa piiridega. Kui on täidetud maa tagastamiseks vajalikud tingimused, siis on kohaliku omavalitsuse täitevorgan kohustatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastama, sõltumata sellest, et samale maale on esitatud taotlus selle ostueesõigusega erastamiseks MRS § 22 lg 12 alusel. Kaevatava korraldusega otsustatigi maa osaline tagastamine õigustatud 4 subjektile. Asjaolu, et tagastatava maa piir on väidetavalt ainult 1 m kaugusel kaebuse esitajale kuuluva elamu seinast, ei oma maa tagastamise otsustamisel õiguslikku tähendust ega anna kaebuse esitajale õigust nõuda maa ostueesõigusega erastamist. 18. Maa ostueesõigusega erastamine saab toimuda üksnes enne maa tagastamist. Vastustaja seletusest nähtuvalt on enne vaidlustatud maa tagastamise korralduse andmist Tallinna Maaameti poolt kaebuse esitajale selgitatud, et taotluses märgitud maa ostueesõigusega erastamine kaebuse esitaja poolt ei ole võimalik, kuna tegemist on õigusvastaselt võõrandatud maaga, mis vastavalt seadusele kuulub tagastamisele tagastamise nõudeõigust omavale isikule. Seega oli kaebuse esitaja teadlik sellest, et maa tagastamise korral tema taotlust ei rahuldata. Tallinna Maa-ameti munitsipaalmaade osakonna töötaja T.Levaldi 5.09.2007 ekiri kaebuse esitajale, milles teatatakse, et maatükk, mida kaebuse esitaja on soovinud ribasuse alusel erastada, ei jää munitsipaliseeritava tänavamaa koosseisu ja et kaebuse esitajal on võimalik see erastada, ei ole käsitletav tõendina selle kohta, et kaebuse esitajal oli tekkinud õigus nimetatud maad erastada. 19. Kaebuse esitaja väitel rikub kaevatav korraldus tema õigust erastada temale kuuluva kinnisasjaga piirnevat maad ostueesõigusega selle liitmiseks oma kinnisasjaga. Kohus leiab, et korraldus nr 655-k, millega tagastati M.S.le xxxxxxxxxx asuv õigusvastaselt võõrandatud maa, ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi, kuna kaebuse esitajal puudub seadusest tulenev õigus nimetatud maa ostueesõigusega erastamiseks. Kui vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis jätab kohus kaebuse rahuldamata ega anna vaidlustatud haldusaktile sisulist õiguslikku hinnangut. 20. Tulenevalt HMS §-st 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebuses viidatud vormi- ja menetlusnõuete väidetavate rikkumiste osas puuduvad tõendid selle kohta, et need oleksid mingil viisil mõjutanud asja otsustamist. Kuna kaebuse esitaja ei olnud maa tagastamise protsessis menetlusosaline, puudus haldusorganil kohustus tema kaasamiseks menetlusse asja kohta oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks vastavalt HMS § 40 lg-le. Asjaolu, et Maaameti ametnikele oli teada kaebuse esitaja täiendav taotlus maa erastamiseks, ei mõjutanud antud juhul maa tagastamise otsustamist. Maa on õigustatud subjektile vaidlusaluse korraldusega tagastatud sihtotstarbeta maana ja korraldusega ei ole õigustatud subjektile antud ehitusõigust. Kohus leiab samuti, et vaidlustatud korraldus on piisavalt selge ja üheselt mõistetav, et sellest oleks võimalik aru saada. Sarnasele seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 25.08.2008 kohtumääruse punktis 12. Marion Vakker kohtunik 5