2-08-52009/24

2-08-52009 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. september 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-52009 Tsiviilasja hind 15 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M D (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja G D (isikukood XXX, registrijärgne aadress XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 02.09.2009.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja M D M D hagi G D vastu abielu lahutamise nõudes Resolutsioon
2. Lahutada M D ja G D abielu, mis sõlmiti 11.02.2002 Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr
4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. pärast kohtuotsuse jõustumist Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on M D hagi G D vastu abielu lahutamise nõudes. Esitatud 1 2-08-52009 hagiavalduse kohaselt kuritarvitab kostja alkohoolseid jooke, käitub hagejaga jõhkralt. Hageja pöördus politsei poole avaldusega, et kostja lõi teda. Hageja mitu korda tegi kostjale ettepaneku abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas, kuid kostja ei ole sellega nõus. Abielust pooltel on üks laps. Hageja palub lahutada poolte abielu. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde, paludes poolte abielu lahutada. Selgitas, et abielusuhted kostjaga lõppesid mais 2007.a. Peale seda sõitis ta Lihulast Narva ema juurde, kes elab aadressil XXX. Peale seda kostja mõni aeg käis Narvas, pärast kõik lõppes. Suhted halvenesid. Lõpuks kostja sõitis Lihulasse ja elas seal. Abielusuhteid ta kostjaga taastada ei soovi. Abielu jätkamine kostjaga on võimatu. Pärast lahutust soovib jätta perekonnanime D. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja telefoni teel teatas, et käesoleval ajal viibib ta Venemaal. Kohtuistungi ajast on teadlik. Ta ei saa osaleda kohtuistungil, kuna tal on palju tööd. G D kategooriliselt keeldus teavitada kohtule elukoha aadressi Sankt-Peterburgis. Kohtuotsuse põhjendused Kuigi kostja elukoht on registreeritud Eestis, ei ole teda võimalik ära kuulata, kuna ta ei ela registreeritud elukohas. Kohtul õnnestus anda kostjale kätte hagimaterjalid koos vastuse nõudega ja kohtukutse 26.05.2009.a kohtuistungile, millele kostja ei reageerinud. Viru Maakohus palus erinõude korras kostja elukohajärgsel kohtul kuulata G D ära ja võtta temalt seletused. Pärnu Maakohtu teatise kohaselt ei õnnestunud kohtul kostjat ära kuulata. Kohtu järelepärimisele vastati Lihula postkontorist, et nende teatel elab kostja XXX, mistõttu kohtukutse oli edastatud Narva postkontorisse, kellel samuti ei õnnestunud kostjale kohtukutset kätte toimetada. Oma aadressi Venemaal keeldus kostja teavitada. Hageja taotles asja kostja osavõtuta sisuliselt lahendada. Kohus peab võimalikuks hageja taotlus rahuldada. Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus tuvastas, et M D ja G D on abiellunud 11.02.2002.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 35 (abielutunnistus AL 0091477). Kohus leiab, et lähtudes pikemaaegsest lahuselust ja hageja vastumeelsusest suhte taastamiseks, ei ole suhte säilitamine enam võimalik. Hageja on kohtule selgitanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Abielu jätkamine poolte vahel on võimatu, kuna abielu jätkamiseks on vajalik mõlema poole tahe. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, abielu jätkamine poolte vahel on võimatu, kuulub abielulahutuse nõue rahuldamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil tuleb säilitada M D abielu ajal kantud perekonnanimi D. Kooskõlas PKS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind oli 15 000 krooni (hagiavalduse esitamise ajal). Menetluskulude jaotus 2 2-08-52009 Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMs § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. Geete Lahi Kohtunik 3