← Eesti

2-09-7451/4

Obsah (11)§ 633§ 632§ 438§ 230§ 436§ 229§ 162§ 173§ 174§ 122§ 124

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-09-7451 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 16.11.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtuasi Asja läbiv

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik ja asjaolud. SAS ei nõustunud kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega 09.02.2009, millega rahuldati NN kaebus ning mõisteti välja SAS-lt kindlustushüvitis 100% ulatuses. Liikluskindlustuse seaduse § 58 lg 4 näeb ette kohtule nõude esitamise kui üks või mõlemad pooled ei nõustu kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega. SAS ei nõustunud kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega 09.02.2009 ja pöördus kohtusse 20.02.

  1. LKindlS § 58 lg 4 kohaselt komisjoni otsus jõustub poole suhtes
  2. päeval, arvates otsuse sellele poolele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
  3. päeval, arvates selle avalikustamisest käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras. Otsus ei jõustu, kui pool esitab nimetatud tähtaja jooksul kohtule samas asjas nõude teise poole vastu. Ärakirja kohtule esitatud nõudest saadab selle esitanud pool Garantiifondile. LKindlS § 58 lg 6 kohaselt , kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile. LKindlS § 58 lg 7, kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool ning vastavalt lõikele 8 tuleb lõikes 7 nimetatud avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. LKindlS § 58 lg 9 kohaselt loetakse komisjonile esitatud avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Komisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. LKindlS § 58 lg 10 kohaselt , kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida on komisjon juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus komisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.

(11)Kui komisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul komisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega 09.02.2009 on SAS-ilt välja mõistetud 30 327 krooni ( tlk 5-8), kohus käsitleb N N poolt Kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avaldust hagiavaldusena ning loeb hagejaks vastavalt LKindlS § 58 lg 7, NN ja kostjaks SAS. Kohus on käesoleva tsiviilasja juurde välja nõudnud Kindlustuse vaidluskomisjoni toimiku 71/09/
  1. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. NN poolt esitatud hagiavalduse kohaselt juhtis ta sõiduautot KIA, reg märk xxx, 05.11.2008 kella 19.20 ajal, liikudes mööda Endla tänavat Kesklinna poolt Mustamäe suunas teises sõidureas. Oli õhtune aeg, põles tänavavalgustus, liiklus oli tihe ning vastassuunas liikuvad sõidukid pimestasid laternatega, autos viibis ka 2 alaealist reisijat. Lähenedes reguleeritavale jalakäijate ülekäigurajale, mis asub Kristiine Keskuse juures süttis fooris roheline tuli, enne väljasõitu ülekäigurajale vähendas hageja kiirust, et veenduda vabas ülekäigurajas, sest temast paremalt poolt oli nähtavus piiratud trollibussiga ning oli kohustus anda teed trollibussile, sest viimasel vilkus vasak suunatuli. Ta ei peatunud ega pidurdanud järsult, vaid liikus aeglaselt edasi, kui tema juhitavale sõidukile sõitis tagant sisse autobuss, mida juhtis SM. Autobussi juht tunnistas koheselt oma süüd, kuid muutis seda, kui saabus liikluspolitsei, kes hakkas mõjutama hagejat, et ta tunnistaks end osaliselt süüdi. Teate liiklusõnnetusest täitis politseinik, kes kirjutas, et hageja pidurdas põhjuseta . Hageja arvates rikkus veoautojuht liikluseeskirja § 123 ja 129 nõudeid, oma esialgses seletuses ta kirjutas, et ei jõudnud pidurdada ja sooritas tagant otsasõidu. Hageja arvates on täielikult süüdi veoautojuht ja ta palub välja mõista kogu hüvitise 30 327 krooni. Kostja SAS vastuväited. Kostja SAS on seisukohal, et hüvitamisele kuulub vaid pool kahjusummas15 163.50 krooni, mitte 30 327 krooni. SAS on seisukohal, et NN peatas ootamatult ning põhjuseta oma sõiduki paralleelselt majaga aadressil Endla tn 43 hetkel, mil sõidukile põles valgusfooris roheline tuli. NNi juhitava sõiduki ees ei olnud sel hetkel ühtegi mootorsõidukit. Sõidukile järgnes Tallinna Autobussikoondise AS – le kuuluv buss Scania Wiima, reg märk nr xxx, mille juht SM ei osanud ei osanud sellist takistust ette näha ning sõitis ootamatult pidurdanud sõidukile Kia Carnival tagant otsa. . Vahetult peale liiklusõnnetust tunnistasid mõlemad pooled end osaliselt süüdi. Vormi ``Teade liiklusõnnetusest`` välja nr 12 on märgitud, et NN peatas sõiduki, valgusfooris põles roheline tuli ning ta pidurdas põhjuseta. Kohal käis Põhja Politseiprefektuuri avariitalituse konstaabel Robert Raudsaar, kes oma kirjalikus vastuses kindlustusele on kinnitanud, et sõiduki Kia Carnival ees ei olnud ühtegi sõidukit. SAS on seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustasid mõlemad juhid 50% ulatuses, kusjuures bussijuht rikkus LE § 129 ja NN LE §
  2. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et esitaud hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjal SAS tuleb hüvitada kogu millega ta on nõustunud. kahjusumma 30 327 krooni, mitte vaid 15 163.50 krooni,

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul ei ole asja sisulise arutamise käigus esitatud tõendite uurimise ja hindamise tulemusena võimalik tuvastada NN süüd vaidlusaluses liiklusõnnetuses. Tekkinud kahju suuruse üle pooled ei vaidle. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt juhtis NN sõiduautot KIA, reg märk xxx, 05.11.2008 kella 19.20 ajal, liikudes mööda Endla tänavat Kesklinna poolt Mustamäe suunas teises sõidureas. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et tema juhitavale sõidukile järgnes Tallinna Autobussikoondise AS – le kuuluv buss Scania Wiima, reg märk nr xxx, mille juht SM sõitis hageja sõidukile Kia Carnival tagant otsa. SAS on nõus hüvitama kahju 50%, sest vahetult peale liiklusõnnetust tunnistasid mõlemad pooled end osaliselt süüdi. Käesoleval vaidluses puhul on vaidlusküsimuseks, kas NN rikkus liikluseeskirja § 128, mil teise lõike kohaselt ei tohi juht järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et NN rikkus LE § 128 lg 2 või muid liikluseeskirja sätteid sellisel moel, et see tooks kaasa tema süülise käitumise tõttu hüvitise mittemaksmise täies ulatuses.. Vastavalt

§ 230

lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436

lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kohus kuulas kohtuistungil ära mõlemad liiklusõnnetuses osalenud juhid. Bussi Scania Wiima, reg märk nr xxx, juht SM ( tlk 43), andis ütlusi selle kohta, et sõitis bussiga Endla tänaval, tema ees sõitva autoga oli pikivahe umbes trolli pikkune – 15 m, valgusfooris põles roheline tuli, kõik autod liikusid, järsku tema ees olev sõiduk pidurdas. NN ei kinnitanud pidurdamist avarii hetkel. 25.08.2009 toimunud kohtuistungil selgitas ta, et trollibussist paremal olid postid, troll liikus vasakusse ritta, mistõttu vähendas kiirust, et lasta troll mööda ja samaaegselt jälgida tuld valgusfooris. Kohtu arvates ainuüksi märge vormil ``Teade liiklusõnnetusest`` ei saa kinnitada liiklusõnnetuses osaleja süüd, tõendeid tuleb vaidluse korral hinnata kogumis. Kohtule on NN kinnitanud, et ta ei täitnud seda vormi omakäeliselt, vaid olles õnnetusjuhtumist šokis ja ehmunud kuuletus, blanketti täitvale politseinikule. Kohtule on tõendina esitatud vorm ``Teade liiklusõnnetusest``, asjaosaliste kahju käsitlemise käigus antud seletused ning vaidluse lahendamisel vaidluskomisjonis ja ütlused kohtuistungil. Kohtu hinnangul ei ole tunnistajana ütlusi andnud bussijuhi SMi ütlus, et hageja pidurdas järsult, kinnitamist leidnud teiste tõenditega. Tunnistaja on andnud vastukäivaid ja ebaselgeid ütlusi avariis osalenud autode pikivahe kohta, kohtu arvates ei ole tõenäoline, et bussi juhtiv professionaalne vastava kategooria juht ei suuda mäletada pikivahet suurust ( tlk 7), esmalt arvab olevat 7 m, kohtuistungil aga ütlusi andes poole suurema 15 m. Kohus peab vajalikuks tähelepanu juhtida, et ei pea bussijuhi SMi kohtuistungil antud ütlusi liiklusõnnetuse ajal oleva pikivahe suuruse 15 m kohta usaldusväärseks, arvestades varasemalt väljendatut suurust 7 m. Kohtu arvates ei kinnita NNu poolt ootamatut pidurdamist kahju ehk mõlkide olemasolu ja suurus tema autol. Toimikus kajastavad fotod sissesõidu jälgi, mis kohtu arvates arvestades bussi massi, liikumiskiirust ja väidetavat ootamatut pidurdamist, ei ole kooskõlas. Kohtu arvates on igati liikluseeskirjadega kooskõlas olev NN käitumine, et ta aeglustas sõitu kontrollimaks foori tuld, olles piisavalt ettevaatlik. Bussijuht SM ei hoidnud piisavat pikivahet, millise asjaolu üle iseenesest vaidlust ei olegi, seda on tunnistanud ka kindlustusandja oma vastuväidetes süü jagamise kohta. Vastavalt LE § le 129 peab juht vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu isegi ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Kuivõrd hageja NN poolt liikluseeskirjade rikkumine ei ole tõendatud, tuleb liiklusõnnetuse eest vastutavaks isik pidada Tallinna Autobussikoondise AS. Menetluskulude jaotus ja hagi hind.

§ 438

lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib

§ 174

lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus tuleb rahuldada, jäävad asja menetluskulud jätta täies ulatuses SAS kanda.

§ 122

lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja teise lõike kohaselt on hagihind hagiasjas taotletu harilik väärtus.

§ 124

lg 1 alusel määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hagi hind on 30 327 krooni. Liili Lauri kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.