← Eesti

3-08-1646/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1646 Haldusasi AS Triple Invest ja OÜ Port Artur Grupp kaebused Pärnu Linnavalitsuse 17.07.2008 korralduse nr 509 „Lai tn 7 parkimismaja ehitusloa väljastamine hoone osale (osahaldusaktiga) koos kõrvaltingimustega“ tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. jaanuari 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Win Markets OÜ, OÜ Port Artur Grupp ja AS Triple Invest apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Port Artur Grupp Kaebuse esitaja – AS Triple Invest Vastustaja – Pärnu Linnavalitsus Kolmas isik – Win Markets OÜ RESOLUTSIOON
  3. Jätta OÜ Port Artur Grupp ja AS Triple Invest apellatsioonkaebused rahuldamata.
  4. Rahuldada Win Markets OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
  5. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus kaebajatelt Win Markets OÜ kasuks menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas ja teha selles osas uus otsus.
  8. Mõista OÜ-lt Port Artur Grupp Win Markets OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas 20 050 (kakskümmend tuhat viiskümmend) krooni.
  9. Mõista AS-lt Triple Invest Win Markets OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas 20 050 (kakskümmend tuhat viiskümmend) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. 3-08-1646 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Pärnu Linnavalitsuse 17.07.2008 korraldusega nr 509 „Lai tn 7 parkimismaja ehitusloa väljastamine hoone osale (osahaldusaktiga) koos kõrvaltingimusega” väljastati OÜ-le Win Markets ehitusluba parkimismaja ehitamiseks Pärnus, Lai tn 7 kinnistule OÜ Tempt töö 011/07 ja AS Pärnu EKE Projekt töö nr 408015 kohaselt koos lisakohustusega lahendada enne kasutusloa taotlemist parkimismaja korrustele sõidukitega juurdepääs. Otsuses märgiti, et OÜ Win Markets ja Pärnu linna vahel sõlmiti 30.06.2006 hoonestusõiguse seadmise ja asjaõigusleping, mille kohaselt on ehitusloa taotleja kohustatud projekteerima ja ehitama Lai tn 7 kinnistule parkimismaja vastavalt Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83 kehtestatud „Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringule” ja planeerimisosakonna väljastatud projekteerimistingimustele nr
  11. Projekteerimistingimuste kohaselt tuli juurdepääs parkimismajale rajada Aida tn 10 kinnistult, kuid ehitusloa taotleja (OÜ Win Markets) ja linna 30.05.2007 kokkuleppega munitsipaalomandisse taotletavale Lai tänavale reaalservituudi seadmiseks ja servituudialale rambi ehitamise lubamiseks leiti, et juurdepääsu rajamine läbi Aida tn 10 kinnistu ei ole liikluskorralduslikult sobiv lahend, kuna Aida tn on kavandatud jalakäijate tänavaks. Seetõttu vastavalt 30.05.2007 kokkuleppele tühistas Pärnu Linnavalitsus projekteerimistingimused nr 217 ning algatas 11.06.2007 korraldusega nr 467 Lai tn 7 ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneeringu rambi ehitamiseks. Kuna esitatud ehitusprojektid (tööd 011/07 ja 408015) ei andnud lahendust parkimismaja korrustele sõidukitega juurdepääsuks (v. a. esimesele korrusele), pidas linnavalitsus otstarbekaks anda välja ehitusluba osahaldusaktina, lahendades parkimismaja korrustele sõidukitega juurdepääsu küsimuse järgmise ehitusloaga.
  12. OÜ Port Artur Grupp kaebuses paluti tühistada Pärnu Linnavalitsuse 17.07.2008 korraldus nr 509 „Lai tn 7 parkimismaja ehitusloa väljastamine hoone osale (osahaldusaktiga) koos kõrvaltingimusega”. Põhjendused: a) hoonestusõiguse seadmise põhitingimuseks oli hoonestaja kohustus projekteerida ja ehitada kinnisasjale parkimismaja vastavalt Pärnu Linnavolikogu 20.01.2001 otsusega nr 83 kehtestatud Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringule ja Pärnu Linnavalituse väljastatud projekteerimistingimustele nr 217 (p 2.6.1); kasutada hoonestusõiguse alusel püstitatavat ehitist parkimismajana. Kinnisasjal ei või olla äri-, tootmis- ja muid ehitisi, sh ruume parkimismajas, mis ei ole vajalikud parkimismaja pidamiseks ja sellega seonduva tegevuse läbiviimiseks ning võimaldamiseks. Kinnisasja ei või kasutada ühelgi teisel otstarbel (p 2.6.6.). Ka 08.05.2006 linnavalitsuse antud uues korralduses enampakkumise korraldamiseks hoonestusõiguse seadmiseks oli p 2.6.
  13. säilinud. Pärast OÜ Win Markets pakkumise parimaks kinnitamist algatas linnavalitsus 11.06.2007 korraldusega nr 467 Lai tn 7 kinnistu ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneeringu eesmärgiga kavandada parkimismajale sissesõiduramp, millega faktiliselt muudeti oluliselt parkimismaja ehitamise tingimusi. Ramp on vajalik selleks, et autod saaksid sõita otse teisele korrusele ning esimest korrust saaks kasutada äripinnana. Vaidlustatud ehitusloa andmisega võimaldatakse OÜ-le Win Markets rajada Lai tn 7 kinnistule avaliku enampakkumise tingimustest erineva ehitise; b) OÜ Port Artur Grupp osales samuti enampakkumisel, soovides omandada hoonestusõigust Lai tn 7 kinnistule parkimismaja rajamiseks. On ilmne, et enampakkumisel tehtud pakkumised sõltusid sellest, millisel otstarbel hoonestusõigust kasutada saab. Toimunud enampakkumise tingimustega otseses vastuolus olev Pärnu Linnavalitsuse tegevus mõjutab otseselt enampakkumisest osavõtnud kaebuse esitaja õigusi ja kahjustab majanduslikke huvisid,; c) korraldus nr 509 on õigusvastane, kuna kogu kirjeldatud protsess on otseses vastuolus Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 kinnitatud „Linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra” V peatükis sätestatuga. Viidatud korra eesmärgiks ning 2

(9)3-08-1646 mõttega kooskõlas ei saa olla avaliku enampakkumise läbiviimine linnale kuuluva vara koormamiseks hoonestusõigusega ning seejärel, pärast enampakkumise läbiviimist ning võitja selgitamist, hoonestusõiguse tingimuste (s.h. projekteerimistingimuste, hoonestusõiguse sihtotstarbe ning detailplaneeringu) muutmine;
  1. d)korraldusest nr 509 nähtuvalt on Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maaala detailplaneeringuga Lai tn 7 kinnistu sihtotstarbeks määratud transpordimaa, mistõttu ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringu tingimustele;
  2. e)ehitusloa taotleja ja Pärnu linna vahel 30.06.2006 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu kohaselt on ehitusloa taotleja kohustatud projekteerima ja ehitama Lai tn 7 kinnistule parkimismaja vastavalt linnavolikogu 20.12.2001 otsusega kehtestatud detailplaneeringule ja planeerimisosakonna väljastatud projekteerimistingimustele nr 217. Ehitusprojekt neile projekteerimistingimustele ega ka kehtestatud detailplaneeringule ei vasta;
  3. f)ehitusluba on väljastatud olukorras, kus küsimus, kuidas parkimismajja pääseb, on lahendamata. EhS § 18 lg 3 p 2 kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et oleks võimalik ehitist kasutada ja hooldada. Kui ehitusprojekt neile tingimustele ei vasta, tulnuks EhS § 24 lg 1 p-de 1-4 ja Pärnu linna ehitusmääruse § 25 lg 11 p-de 2 ja 3 alusel jätta ehitusluba väljastamata;
  4. g)08.09.2008 määruskaebuses leidis kaebaja, et seoses hoonestusõiguse tingimuste muutmisega läbi ehitusõiguse kannab OÜ Port Artur Grupp kahju, sh saamata jäänud tuluna, kokku 23 284 500 krooni (ilma käibemaksuta ja iga-aastast üürihindade kallinemist arvestamata) 40 hoonestusõiguse aasta jooksul. 2. AS Triple Invest kaebuses paluti Pärnu Linnavalitsuse 17.07.2008 korraldus nr 509 „Lai tn 7 parkimismaja ehitusloa väljastamine hoone osale (osahaldusaktiga) koos kõrvaltingimusega“ tühistada. Põhjendused:
  5. a)korraldus nr 509 on õigusvastane, kuna korraldusest nähtuvalt sõlmiti ehitusloa taotleja ja Pärnu linna vahel 30.06.2006 hoonestusõiguse seadmise ja asjaõigusleping, mille kohaselt on ehitusloa taotleja kohustatud projekteerima ja ehitama Lai tn 7 kinnistule parkimismaja vastavalt Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83 kehtestatud „Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringule” ja planeerimisosakonna väljastatud projekteerimistingimustele nr 217. Samas nähtub korraldusest aga, et 30.05.2007 kokkuleppe järgi on Pärnu Linnavalitsus projekteerimistingimused nr 217 tühistanud ning ehitusloa taotleja avalduse alusel algatanud 11.06.2007 korraldusega nr 467 Lai tn 7 kinnistu ja kinnistuga seotud tänava detailplaneeringu. EhS § 24 lg 1 p 1 ega Pärnu linna ehitusmääruse § 25 lg 11 p 1 ei võimalda väljastada ehitusluba, tuginedes veel kehtestamata detailplaneeringule, ning ehitusloa väljastamisest tulnuks keelduda;
  6. b)Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83 kehtestatud detailplaneeringu järgi on Lai tn 7 kinnistu sihtotstarbeks transpordimaa. Seetõttu ei vasta ehitusprojekt nr 83 detailplaneeringu tingimustele;
  7. c)vastuseta on parkimismaja ekspluatatsiooni seisukohalt oluline küsimus, kuidas ja kas viidatud parkimismajja pääseb;
  8. d)naaberkinnistu Lai tn 11 omanikuna on kaebajal põhjendatud huvi osaleda ümberkaudse maa-ala kujundamise protsessis. Seesuguse õiguse ning võimaluse näeb ette ka planeerimisseadus. Olukorras, kus ehitusluba väljastatakse, aga enne detailplaneeringu kehtestamist muutuks avalikkuse, sh kaebuse esitaja kaasamine detailplaneeringu menetlusse sisuliselt mõttetuks ning seaduse eesmärk jääks saavutamata, sest hoone oleks detailplaneeringu kehtestamise hetkeks juba valminud;
  9. e)kaebaja kui konkureeriva kaubanduskeskuse omanik on huvitatud sellest, et tema Lai tn 11 kinnistu ümbruses toimuv ehitustegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ega kahjustaks tema majanduslikke huvisid ning rajatav parkimismaja lahendus, kuhu detailplaneeringu järgi on ette nähtud ka kaubanduskeskuse külastajate sõidukite parkimine, oleks vormistatud selliselt, et ehitist oleks võimalik eesmärgipäraselt 3
(9)3-08-1646 ekspluateerida;
  1. f)vaidlustatud ehitusluba ei lahenda sõidukite ligipääsu kõrgematele korrustele, kuna kehtiv detailplaneering rambi ehitamist ei võimalda. Kõrvalasuva kaubanduskeskuse omanikuna on kaebaja aga huvitatud, et parkimismaja oleks reaalselt kasutatav. Olukorras, kus ehitatakse vastavalt vaidlustatud ehitusloale, ei jää muud üle, kui rajada hiljem ka ramp sõidukitele ja kehtestada seda lubav detailplaneering. Planeerimismenetluses peaksid aga kõik isikud, s.h. kaebuse esitaja, saama võimaluse osaleda. Olukorras, kus ehitusluba on juba väljastatud, muutuks kaebaja kaasamine detailplaneeringu menetlusse mõttetuks ning planeerimisseaduse eesmärk jääks saavutamata ning kaebaja õigus osaleda ümberkaudse maa-ala kujundamise protsessis oleks rikutud. 3. Tallinna Halduskohtu 07.01.2009 otsusega jäeti OÜ Port Artur Grupp ja AS Triple Invest kaebused rahuldamata ja mõisteti kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud kummaltki summas 14 018 kr. Põhjendused:
  2. a)ebaõiged on AS Port Artur Grupp väited, nagu poleks hoonestusõiguse konkursi toimumise ajal olnud teada parkimismajja kaubanduspindade rajamise võimalus. Pärnu Linnavalitsuse 08.05.2006 korralduse nr 357 p 2.6.1. kohaselt oli hoonestaja kohustatud projekteerima ja ehitama parkimismaja vastavalt Pärnu Linnavolikogu poolt kehtestatud Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringule ja linnavalitsuse planeerimisosakonna väljastatud projekteerimistingimustele nr 217. Projekteerimistingimuste p 5 nägi ette, et hoone esimesele korrusele võib kuni 5% hoone mahust projekteerida Aida tn poolsesse külge kaubanduspindu, samuti võib hoonesse ette näha põhifunktsiooniga seotud teenindust: kummiremont, autopesu või muud sarnast;
  3. b)detailplaneering näeb ette Lai tn 7 kinnistule parkimismaja ehitamise ja sissepääsu Aida tänavalt, kuid ei sätesta hoone mahtu. Ka ei nähtu ühestki esitatud dokumendist, et enampakkumise tingimuste või projekteerimistingimuste kohaselt peaks sõidukite liikumine parkimismaja ühelt korruselt teisele olema lahendatud parkimismaja siseselt. Järelikult ei saanud kaebajal tekkida ka õiguspärast ootust või õigust nõuda, et parkimismaja, sh äripinnad, ehitataks just konkreetses mahus või et sõidukite liikumine parkimismaja korruste vahel lahendataks hoonesiseselt;
  4. c)põhjendamatud on kaebajate kartused, et küsimus parkimismajja pääsemisest jääbki selgusetuks. Olenevalt 11.06.2007 algatatud detailplaneeringu tulemustest kavandab linnavalitsus anda seejärel välja pärast 17.07.2008 osahaldusakti haldusakti parkimismajja sõidukitega juurdepääsu ja selles nende vertikaalse liikumise küsimuse lahendamiseks;
  5. d)õigus ehitusloa vaidlustamiseks ei saa tuleneda igaühe kaebeõigust sätestatava planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg-st 1. Ka Riigikohus leidis ehitusloa vaidlustamise asjas nr 3-3-1-3-06, et kaebaja väide detailplaneeringu nõuete rikkumisest ehitise rekonstrueerimisel ei saa olla kaebuse rahuldamise aluseks, kui sellega ei kaasne subjektiivsete õiguste rikkumist;
  6. e)vaidlustatud ehitusluba on õiguspärane, olles kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas, rikkumata seejuures kaebajate õigusi. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on Lai tn 7 katastriüksuse sihtotstarve ärimaa;
  7. f)HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Arvestades OÜ Win Markets esindaja vastuseks OÜ Port Artur Grupp ja AS Triple Invest kaebustele koostatud menetlusdokumentide sisulist kattuvust suures osas, aga ka asja keerukust ja mahtu, luges kohus põhjendatud kuludeks kokku 28 036.80 krooni (12 tundi x 2336.40), mis tulenevalt lahendist 3-3-1-58-07 sisaldavad ka käibemaksu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Win Markets OÜ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega halduskohus mõistis AS-lt Triple Invest ja OÜ-lt Port Artur Grupp Win Markets OÜ 4
(9)3-08-1646 kasuks välja 28 036 krooni ning teha uus otsus, millega mõista AS-ilt Triple Invest ja OÜ-lt Port Artur Grupp Win Markets OÜ kasuks välja 58 410 krooni. Põhjendused:
  1. a)Win Markets OÜ on oma seisukohtades esialgse õiguskaitse taotluste suhtes (eriti OÜ Port Artur Grupp taotluse suhtes) analüüsinud nii kaebuse esitajate õiguste riivet, korralduse õiguspärasust kui ka kaebuses toodud faktiväiteid, samuti esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseid (esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ning esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi avalikele huvidele, kaebuse esitajate huvidele ja kolmanda isiku huvidele) ning teinud mitmeid viiteid Riigikohtu seisukohtadele;
  2. b)Win Markets OÜ seisukohal OÜ Port Artur Grupp esialgse õiguskaitse taotluse suhtes on kokku 10 lisa (AS Triple Invest esialgse õiguskaitse taotluse suhtes esitatud seisukohal on 7 lisa), millega Win Markets OÜ on põhjendanud oma väiteid ja lükanud ümber kaebuste esitajate väiteid ning millele kõigile on seisukohas viidatud. Seetõttu on põhjendamatu halduskohtu väide, et Win Markets OÜ oleks pidanud koostama neli kohtule esitatud dokumenti (kaks seisukohta kahe esialgse õiguskaitse taotluse suhtes ning kaks vastust kahe määruskaebuse suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamiseks) 12 tunniga;
  3. c)ei halduskohus ega kaebuse esitajad ei ole väitnud seda, et Win Markets OÜ seisukoht oleks ebamõistlikult pikk või sisaldaks tarbetuid väiteid või põhjendusi. Samuti ei ole väidetud, et õigusabi tasumäär (1980 krooni pluss käibemaks), millega Win Markets OÜle õigusabi osutati, oleks olnud põhjendamatult suur. Seetõttu on halduskohtu otsuses väljendatud seisukoht, justnagu oleks saanud Win Markets OÜ-le õigusabi osutada 12 tunni jooksul, põhjendamatu ja ebaõige. Kogu 58 410 krooni (käibemaks on sellest 9052 krooni ja 78 senti), mille eest apellant õigusabi ostis, on põhjendatud ja mõistlik kulutus, mis tuleb kaebuse esitajatelt apellandi kasuks välja mõista. 5. OÜ Port Artur Grupp ja AS Triple Invest apellatsioonkaebustes palutakse tühistada halduskohtu otsus tervikuna ja teha uus otsus, millega kaebused rahuldada. Põhjendused:
  4. a)projekteerimistingimused nr 217 ning nendele lisatud joonis näevad üheselt ette sõidukite kõrgematele korrustele ligipääsu lahenduse kinnistu ning hoone siseselt. Üheselt on näha hoonestatava ala piir ning üheselt mõistetavalt on näha, et mingit rampi või võimalust lahendada sõidukite pääs kõrgematele korrustele hoone ja/või kinnistuväliselt projekteerimistingimused ette ei näe. Vaidlustatav ehitusluba ning selle aluseks olev projekt ei näe seevastu ette sõidukite ligipääsu hoones ega hoonestusõiguse konkursi esemeks olnud kinnistu siseselt, mistõttu saab lahenduseks olla üksnes sõidukitele ligipääsurambi rajamine kõrvalkinnistule (milleks on linnaga ka kokkulepe sõlmitud ning detailplaneering algatatud) või alternatiivselt lahendus, kus sõidukid kõrgematele korrustele ei pääsegi;
  5. b)eelnev muudab oluliselt hoonestusõiguse konkursi tingimusi ning laiendab märkimisväärselt hoonestaja võimalusi kasutada parkimismaja nt äripinnana. Just viidatus seisneb OÜ Port Artur Grupp õiguste rikkumine;
  6. c)kaebuse esitaja on kohtule esitanud ka ekspertarvamuse, mis kinnitab, et hoonesiseselt saab sõidukite pääsu järgnevatele korrustele lahendada, kasutades pöördrampi või kaldteid. Viidatud variantide puhul läheb arvestatav pind parkimismaja korruste pinnast kasutusse sõidukite erinevatele korrustele pääsemisteede lahenduste alla. Eelnev välistab suures osas korruste kasutamise muul otstarbel (s.h. äripinnana). Ehitusloaga plaanitakse ramp rajada kõrvalkinnistule, millega suurendatakse oluliselt enampakkumise esemeks olnud kinnistu kasutusvõimalusi äriotstarbel võrreldes enampakkumisel avaldatuga;
  7. d)planeerimismenetlusele on ette nähtud seadusest tulenevad nõuded ning ehitusloa väljastamisega ei saa luua kehtiva detailplaneeringuga vastuolus olevat olukorda, kus tulevase võimaliku detailplaneeringu lahendus on juba ette nähtud. On ilmne, et olukorras, kus ehitatakse vastavalt vaidlustatud ehitusloale, ei jäägi muud üle, kui rajada hiljem ka ramp sõidukitele kõrvalkinnistule ja kehtestada seda lubav detailplaneering. See on aga koht, kus peaksid kõik isikud saama võimaluse menetluses osaleda; 5
(9)3-08-1646
  1. e)ehitusloa väljastamine viidatud asjaoludel rikub Lai tn 7 vahetus naabruses paikneva kinnistu Lai tn 11 omaniku (AS Triple Invest) õigusi, sest ehitusluba on väljastatud olenemata asjaolust, et see ei vasta kehtivale detailplaneeringule ning uus detailplaneering on alles menetlemisel. On ilmne, et naaberkinnistu omanikul on põhjendatud huvi osaleda ümbruskaudse maa-ala kujundamise protsessis. Seesuguse õiguse ning võimaluse näeb ette ka planeerimisseadus. Olukorras, kus ehitusluba väljastatakse aga enne detailplaneeringu kehtestamist, muutuks avalikkuse (s.h. AS Triple Invest) kaasamine detailplaneeringu menetlemisse sisuliselt mõttetuks ning planeerimisseaduse eesmärk jääks saavutamata;
  2. f)samuti on kaebuse esitaja naabruses paikneva kinnistu omanikuna huvitatud sellest, et ümbruskaudsed kinnistud ning nendel plaanitav ehitustegevus oleks kooskõlas õigusaktidega. Ehitusluba on väljastatud selliselt, et selgusetuks jääb, kas hoonet üldsegi parkimismajana kasutada saab. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on parkimismaja rajamine Lai tn 7 kinnistule ette nähtud ning sellesse on planeeritud ka kaebuse esitajale kuuluva kaubanduskeskuse külastajate parkimine. Seega olukord, kus parkimismaja rajamiseks väljastatud ehitusluba ei võimalda selle ekspluateerimist parkimismajana, rikub naaberkinnistu omaniku AS Triple Invest õigusi. 6. Pärnu Linnavalitsuse vastuses palutakse jätta kaebajate apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Projekteerimistingimuste lisa 1 asendiplaani kohaselt tuli juurdepääsuteed rajada Aida tn 10 kinnistult (põhisissepääs) ja Lai tänavalt. Detailplaneering nägi ette sissepääsu ainult Lai tänavalt. Arvestades, et Aida tänav kavandatakse jalakäijate tänavaks, osutus liikluskorralduslikult juurdepääsu rajamine parkimismajja Ringi tänavalt läbi Aida tn 10 ebasobivaks, sest see oleks muutnud väljaehitatava Aida tänava ja Ringi tänava ristmiku oluliseks liiklussõlmeks. Liikluskorralduslikult on põhjendatud ehitada sissepääs parkimismajja ainult Lai tänavalt, nagu see oli sätestatud detailplaneeringus. Hoonestaja tegi ettepaneku juurdepääs lahendada rambi ehitamisega, sest see annab võimaluse tunduvalt paremini ja ohutumalt korraldada sissesõit parkimismaja eri korrustele ja liiklemine korrustel. Rambi kasutusele võtmine suurendab oluliselt parkimismaja läbilaskevõimet tipptundidel sisse- ja väljasõitudel, mistõttu on selline tehniline lahendus igati õigustatud. Oluline tähtsus on rambi kasutuselevõtmisele liiklusohutuse seisukohalt, kuna korrustel ei toimu transiitliiklust ja see teeb liikluse konkreetsel korrusel rahulikuks, väheneb avariiohtlike olukordade ja ummikute tekkimine. Rambi ehitamine tingib vajaduse üle kinnistu piiri ehitamise, mis õiguslikult on kõige mõistlikum lahendada servituudi seadmisega. Hoonestaja ja linna vahel sõlmiti kokkulepe Lai tänava osa kasutamiseks rambi ehitamiseks ja pärast Lai tänava kinnistamist servituudi seadmiseks. Kokkuleppega reguleeriti poolte tegevused ja tegevuste finantseerimine rambi ehitamiseks, milleks on liiklusekspertiisi tellimine, detailplaneeringu algatamine, reaalservituudi seadmine üleehitamiseks. 11.06.2007 algatas Pärnu Linnavalitsus oma korraldusega nr 467 Lai tänav 7 kinnistu ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneeringu. Planeeringu eesmärgiks on kavandatavale parkimismajale sissesõidu rambi planeerimine. Algatatud planeeringuga ei muudetud parkimismaja ehitamise tingimusi. Linnavalitsuse korraldusega väljastatud ehitusluba on osahaldusakt ja välja antud osale hoonest (parkimismajast). Kuna esitatud ehitusprojektid ei anna lahendust parkimismaja korrustele sõidukitega juurdepääsuks, on otstarbekas lahendada ehitusloa taotlus tingimusega, mis käsitleb antud hoonet kui hooneosa kavandatavast terviklikust lahendusest. Haldusmenetluse seaduse § 52 lõike 1 kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist lahendada asja osaliselt (osahaldusakt). Osahaldusakt on piiratud regulatsiooniga haldusakt, mis võimaldab jaotada komplitseeritud haldusküsimused osadeks ja langetada otsused etapiviisiliselt. Haldusmenetlus tuleb viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Eeltoodu alusel oli Pärnu Linnavalitsusel otstarbekas anda välja ehitusluba osahaldusaktina. 6
(9)3-08-1646 Osalise haldusakti väljaandmise oluliseks põhjuseks oli ka avaliku huvi kaitsmine, seda eelkõige liikluskorralduse, sh parkimise korralduse parandamiseks kesklinna piirkonnas. Liiklemine Laia ja Pika tn vahelisel maa-alal on piirkonna väljaarendamise tulemusena oluliselt suurenenud ning vajadus uute parkimiskohtade järgi on suur. Pärnu Linnavalitsuse 17.07.2008 korralduses nr 509 on ehitusloa väljastamisel lisatud kõrvaltingimus-lisakohustus, mis kohustab lahendama juurdepääsu parkimismajale, mis tähendabki seda, et hoonet on võimalik hiljem kasutada parkimismajana.
  1. OÜ Port Artur Grupp ja AS Triple Invest seisukohas vastustaja vastusele jäävad apellandid esitatud seisukohtade juurde ja leiavad, et vaidlustatud korraldus on vastuolus Pärnu linna ehitusmääruse § 25 lg 11 p-ga
  2. Korraldus on vastuolus ka ehitusseaduse § 24 lg 1 p-s 1 sätestatuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduskohus leidis, et kaebajate õigusi vaidlustatud ehitusluba parkimismaja osaliseks püstitamiseks ei riku. Apellatsioonimenetluses tuleb seetõttu hinnata, kas kaebajate väited lükkavad halduskohtu selle seisukoha ümber. Ehitusloa õiguspärasuse hindamine oleks vajalik vaid juhul, kui vaidlustatud haldusakt kaebajate õigusi puudutaks. Kolleegiumi arvates sellise olukorraga aga tegemist ei ole.
  4. Kaebajad väidavad apellatsioonimenetluses oma õiguste rikkumist ehitusloaga järgmistel põhjustel. AS Triple Invest leiab, et ehitusluba rikub tema õigusi esiteks seetõttu, et kaebaja on huvitatud temale kuuluvate kaubanduspindade läheduses asuva parkimismaja reaalsest kasutamisest; teiseks rikutakse ehitusloa väljastamisega olukorras, kus ehitise kasutamiseks vajaliku rambi ehitamine eeldab detailplaneeringu kehtestamist, võimalust osaleda tõhusalt planeerimismenetluses, kuna planeeringu lahendus on ehitusloast tulenevalt juba põhilises osas kindlaks määratud; kolmandaks rikutakse kaebaja kehtivast detailplaneeringust tulenevaid õigusi, arvestades, et ehitusloaga on jäetud juurdepääs parkimismaja kõrgematele korrustele reguleerimata. Neljandaks väidab AS Triple Invest oma õiguste rikkumist tulenevalt sellest, et ta on huvitatud talle kuuluva kinnistu läheduses ehitustegevuse läbiviimisest õiguspäraselt. Port Artur Grupp OÜ leiab, et ehitusloaga, mis ei vasta tingimustele, mis kehtestati hoonestusõiguse seadmise konkursi raames, muudetakse sisuliselt konkursitingimusi ning põhjustatakse sellega konkursil osalejate suhtes ebavõrdne kohtlemine. Sellega rikutakse Port Artur Grupp OÜ ettevõtlusvabadust, andes kolmandale isikule konkurentsieelise.
  5. Kolleegium selgitab, et subjektiivset õigust nõuda naaber- või läheduses paiknevale kinnisasjale ehitise püstitamist üldjuhul ei eksisteeri. 20.12.2001 detailplaneeringust ei nähtu, et ehitise aluse maa omanikule tuleneks planeeringust kohustus parkimismaja püstitamiseks. Seda saab järeldada asjaolust, et detailplaneeringust nähtub, et planeeringuga ei ole nähtud ette minimaalset parkimiskohtade arvu, vaid on antud parkimismaja suurim lubatud kõrgus ja korruselisus ning näidatud, mitu sõidukit seega maksimaalselt parkimismaja mahutab. Käesoleval juhul pole tegemist ka sellise olukorraga, kus vaidlustatud haldusakti alusel ehitise püstitamine tooks kaasa planeeringuga kavandatud avalikult kasutatava ruumi kitsendamise või planeeringuga ette nähtud kasutusfunktsiooni muutmise, mis kitsendaks kaebaja võimalusi maa-ala kasutamiseks. Parkimismaja kõrgemate korruste kasutatavust vaidlustatud ehitusluba ei välista, nõudes vaid sellekohase detailplaneeringu muudatuse ja täiendava ehitusloa väljastamist. 7
(9)3-08-1646
  1. Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2006 määruses haldusasjas nr 3-06-2199 analüüsis ringkonnakohus küsimust, kas ainuüksi ehitusloa vastuolu planeeringuga loob isikule kaebeõiguse ehitusloa vaidlustamiseks ja annab aluse väita, et ehitusloaga rikuti kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus asus seisukohale, et ainuüksi ehitusloa vastuolu planeeringuga ei loo isikule kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks. Samale seisukohale jäi ringkonnakohus ka 21.12.2006 lahendis asjas nr 3-06-
  2. Kuna planeeringuga vastuolus oleva ehitusloa väljastamine ei mõjuta planeeringu kehtivust, ei anna PlanS § 26 lg 1 alust sellise ehitusloa vaidlustamiseks. Vastupidine tõlgendus viiks sisuliselt järelduseni, et ehitusloa tühistamist võivad halduskohtus taotleda kõik, kes leiavad, et see on vastuolus kehtiva planeeringuga. Selline sisuline järeldus lahkneks aga oluliselt HKMS §-s 7 väljendatud halduskohtumenetluse põhimõttest, mille kohaselt isiku subjektiivsete õiguste rikkumisest sõltumatu kaebeõigus saab olla üksnes seaduses otse ette nähtud erand. Ringkonnakohus möönis, et juhul, kui väljastatakse detailplaneeringus kindlaks määratud ehitusõiguse tingimusi rikkuv ehitusluba, võib olla raskendatud praktikas PlanS § 1 lõikes 2 väljendatud eesmärgi realiseerumine, milleks on tagada, et ruumilise planeerimise ja ehitamise tingimused arvestaksid võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve. See tuleneb aga asjaolust, et planeeringu kehtestamise otsuste suhtes ettenähtud erandlikku igaühe kaebeõigust ei ole seadusandja laiendanud ehituslubade vaidlustamisele. Samas pole igaühe halduskohtulik kaebeõigus ainus vahend avalikkuse huvi realiseerimiseks ehituslubade andmisel. Et õigusaktidest tulenev kaebeõigus planeeringute vaidlustamiseks ei laiene ehitusloa vaidlustamisele, järeldub ka Riigikohtu halduskolleegiumi lahendist asjas 3-3-1-3-
  4. Huvi isikule kuuluva kinnistu läheduses ehitustegevuse õiguspärase läbiviimise suhtes ei ole avaliku õiguse normidega kaitstav, kui ehitustegevuse õigusvastasus ise ei riku isiku subjektiivseid õigusi. Käesoleval juhul naabrusõiguste rikkumist kaebajad ei väida.
  5. Samadel põhjustel ei ole kehtiva detailplaneeringuga väidetavalt vastuolus olev või ilma sellise planeeringu muutmiseta mittekasutatava ehitise püstitamist võimaldav ehitusluba isiku õigusi rikkuv seetõttu, et sellega kitsendatakse edasistes planeerimismenetlustes võimalike vastuväidete kaalu. Kolleegium nõustub kaebajatega, et olukorras, kus vastustaja on väljastanud ehitusloa ehitise püstitamiseks, mille kasutamine eeldab uue detailplaneeringu kehtestamist vähemalt osaliselt ette kindlaks määratud sisuga, on sellise ehitusloa andmisega planeeringulahendus osaliselt ette kindlaks määratud (vastasel korral kahjustataks ülemääraselt isiku õiguspärast ootust ehitise kasutamiseks), ent õiguse tunnustamine vaidlustada ehitusluba sellise põhjendusega tooks kaasa sisuliselt sama laia kaebeõiguse ehitusloa vaidlustamiseks kui see on ette nähtud PlanS § 26 lõikes
  7. Asjas ei ole vaidlustatud vastustaja poolt parkimismaja aluse kinnistu hoonestamiseks väljastatud projekteerimistingimuste nr 217 kehtetuks tunnistamist. Äripindade rajamise võimaluse parkimismajja kuni 5 % ulatuses hoone mahust nägid ette juba nimetatud projekteerimistingimused. Sellest piirangust pole kõrvale kaldutud. Sama suures mahus saaks rajada äripindasid parkimismajja ka juhul, kui juurdepääs hoone kõrgematele korrustele oleks lahendatud hoone sees. Erinevus hoone kasutamisest tulu teenimisel seisneb võimaluses rajada hoonesse majasiseste kaldteede või rambi asemel rohkem parkimiskohti. Ent ringkonnakohus selgitas juba 27.10.2008 määruses nr 3-08-1647, et 20.12.2001 detailplaneeringust ega projekteerimistingimustest nr 217 ei tulene sõidukite liikumine kõrgematele korrustele hoonesiseselt. Võimaliku rambi või kaldtee suuruse ja asukoha mittekäsitlemisest selles planeeringus ei saa seda järeldada. Järelikult ei saanud kaebajad seda ka nõuda ning kaebajate konkurenti sellise arhitektuurse lahenduse kasutamine võrreldes kaebajatega ei soosi. Asjaolust, et hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused keelasid parkimismaja pidamisega mitteseotud äripindade rajamise, ei saa järeldada, et ehitusloaga rikutakse kaebajate õigusi. 8
(9)3-08-1646
  1. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et AS Triple Invest ja OÜ Port Artur Grupp apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Kaebajate menetluskulud jäävad HKMS § 92 lõike 1 alusel nende enda kanda.
  2. Osaliselt tuleb rahuldada Win Markets OÜ apellatsioonkaebus. Apellant leiab, et halduskohus on põhjendamatult vähendanud kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulusid, mis seisnesid õigusabikuludes. Kolmas isik kandis halduskohtus menetluskulusid summas 58 410 kr, millest halduskohus mõistis kaebajatelt välja kokku 28 036 kr (kummaltki kaebajalt 10 018 kr).
  3. Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2004 määruse punktis 7 haldusasjas nr 2-3/847/04 leiti: „Ringkonnakohus märgib, et puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud, mille alusel saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude asjakohaste näitajatega määratleda protsessiosalise antud haldusasjas põhjendatud õigusabikulude summa. Seetõttu hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust HKMS § 87 lg 2 mõistes igas asjas eraldi, lähtudes antud asjale iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi maht ja tööühiku hind, asja menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne). Niiviisi kujuneb hinnang põhjendatud õigusabikulude suurusele igas konkreetses asjas ainukordseks otsustuseks. Väljamõistetud kulud ei pruugi olla võrdelises seoses teistes samalaadilistes haldusasjades välja mõistetud kuludega. Eeltoodud asjaolude tõttu on praktikas piiratud ka ringkonnakohtu võimalused halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulude suuruse põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu poolt väljamõistetud kohtukulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud õigusabikulude suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on õigusabikulude suuruse hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata.“ Riigikohtu halduskolleegium märkis 24.11.2005 otsuses nr 3-3-1-55-05, et kohtul on asja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum.
  4. Käesoleval juhul on kaebustega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotlused ning kaebajate väited ei ole täielikult kattuvad. Halduskohtule esitatud vastuse koostamisel pidi kolmas isik arvestama ka võimalusega, et kohus hindab vaidlustatud haldusakti õiguspärasust sisuliselt. Kolleegiumi arvates on halduskohus küll arvesse võtnud kõiki menetluskulude suurust mõjutavaid asjaolusid, ent arvestades vaidluse keerukust ja esialgse õiguskaitse taotluste lahendamisega seotud menetlust, sh määruskaebuste esitamist kaebajate poolt, ei ole kaebajatelt välja mõistetud menetluskulude vähendamine sellisel määral põhjendatud. Kolleegiumi arvates on kolmanda isiku poolt menetluskulude kandmine põhjendatud suuremas summas, kokku 40 000 k ulatuses. Menetluskulude suuruse põhjendatuse hindamisel ei saa piirduda üksnes seisukohtade koostamiseks ja menetluses osalemiseks vajaliku aja või advokaadi tunnitasu hindamisega eraldi. Kohus saab menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvesse võtta kogu menetluse mahtu ja keerukust tervikuna.
  5. Seetõttu mõistab ringkonnakohus kummaltki kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud halduskohtus summas 20 000 kr. Kolmanda isiku poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tuleb kaebajatelt välja mõista osaliselt, arvestades kolmanda isiku apellatsioonkaebuse rahuldamise proportsiooni, kummaltki kaebajalt summas 50 kr. Silvia Truman Lilianne Aasma Oliver Kask 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.