1 2 – 08 – 25663 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „12“novembril 2009.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 08 – 25663 Tsi

§116

sätteid, mille kohaselt võib esindaja tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Kui tehingu on teinud majandus – või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus – või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus – või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus – või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.

§118

kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis.

§121

kohaselt, kui isikul on volitus teha teise isiku majandus – või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus – või kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja 7 võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. Teise isiku ülesandel tema majandus – või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kui esindusõigust on

§121

lg.1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma.

§121lg.1 – 3 sätestatut ei kohaldata prokuristi suhtes.

VÕS §113 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS §113 lg.6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §162 sätestatule. VÕS §208 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS

1. peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. VÕS
2. peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale 8 võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus – või kutsetegevuses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Klinkmann Eesti Aktsiaseltsi hagi Osaühingu Kes – Met (endise ärinimega: Lasmar Grupp Osaühing (registrikood: 11199140)) vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et kliendilepingu nr.1066 04.maist 2006.a. ja selle lahutamatuks koostisosaks oleva „Tarnetingimuste“ sõlmimisega sõlmisid Klinkmann Eesti Aktsiaselts ja Osaühing Kes – Met (endise ärinimega: Lasmar Grupp Osaühing (registrikood: 11199140)) omavahel VÕS §208 kohaselt asja (asjade) müügilepingu, millega kohustus müüja (Klinkmann Eesti Aktsiaselts) andma ostjale (Osaühingule Kes – Met (endise ärinimega: Lasmar Grupp Osaühing (registrikood: 11199140))) üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja (asjad) ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustus müüjale tasuma asja (asjade) ostuhinna rahas ja võtma asja (asjad) vastu. Kohus luges tõendatuks, et Klinkmann Eesti Aktsiaselts andis Osaühingule Kes – Met (endise ärinimega: Lasmar Grupp Osaühing (registrikood: 11199140)) üle arvetes nr.94027981; nr.94028114 ja nr.94029160 nimetatud asjad. Asjade vastuvõtmise kohta andsid Osaühingu Kes – Met (endise ärinimega: Lasmar Grupp Osaühing (registrikood: 11199140)) esindajad arvetele allkirja. Asjade kättesaamisest alates tekkis Osaühingul Kes – Met (endise ärinimega: Lasmar Grupp Osaühing (registrikood: 11199140)) kohustus tasuda Klinkmann Eesti Aktsiaseltsile ostetud asjade eest. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Kes – Met (endise ärinimega: Lasmar Grupp Osaühing (registrikood: 11199140)) asjade eest tasumise kohustust õigeaegselt ei täitnud, mille eest tuleb temalt välja mõista ostetud asjade maksumus summas 45 919.94 krooni, aga samuti ka lepingus ettenähtud viivis 11 106.45 krooni. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Kes – Met (endise ärinimega: Lasmar Grupp Osaühing (registrikood: 11199140)) on ise tunnistanud oma võlgnevust (kirjalikult taasesitatavas vormis e – kirjaga) Klinkmann Eesti Aktsiaseltsi ees, nõustudes Klinkmann Eesti Aktsiaseltsi poolt pakutud maksegraafikuga võlgnevuse tasumiseks. Samuti on Osaühing Kes – Met (endise ärinimega: Lasmar Grupp Osaühing (registrikood: 11199140)) tunnistanud tema vastu esitatud nõuet oma praktilise tegevusega tagastades osa ostetud asju Klinkmann Eesti Aktsiaseltsile, mida Klinkmann Eesti Aktsiaselts tõendas kohtule kreeditarve esitamisega. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Kes – Met (endise ärinimega: Lasmar Grupp Osaühing (registrikood: 11199140)) vastuväited selle kohta, et ta ei ole arvetel näidatud asju saanud, olid paljasõnalised ja tõendamata ning otseses vastuolus kostja enda tegevusega ostetud asjade tagastamisel hagejale 9 kreeditarve alusel. Samuti puudus Klinkmann Eesti Aktsiaseltsil igasugune alus arvata, et arvetele allakirjutanud isikutel ei olnud volitusi asju vastu võtta ning tehinguid sõlmida, kuna arved alla kirjutanud isikud olid Osaühingu Kes – Met (endise ärinimega: Lasmar Grupp Osaühing (registrikood: 11199140)) kontaktisikuteks suhetes Klinkmann Eesti Aktsiaseltsiga. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna Osaühingu Kes – Met (endise ärinimega: Lasmar Grupp Osaühing (registrikood: 11199140)) kanda. Johannes Külaots Kohtunik