KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-46524 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2009 Tallinnas Tsiviilasi L. K. hagi T. L. vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.04.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L. K. apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L. K. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX XXXXX), esindaja advokaat Piret Simm Kostja T. L. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX XXXXX), esindaja advokaat Mariann Tusti ja T. L. RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 21.04.2008 otsus tsiviilasjas nr. 2-7-46524 muutmata, apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Poolte esimese astme kohtu menetluskulud jätta T. L. kanda ja apellatsiooniastme menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud Hageja palus kostjalt välja mõista poolte ühise lapse V. K. (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks elatis alates 2007.a. maist kuni 2009a. augustikuuni 5000 kr. kuus ja sealt edasi 4000 kr. kuus. 25.03.2008 saabunud avalduses palus hageja välja mõista elatis alates 2007a. maikuust 4840 kr. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja kalkulatsiooni kohaselt kulub poja ülalpidamiseks igakuiselt 8525 kr., millest kulud toidule 1500 kr., turvatoolile 210 kr., üleriietele, jalanõudele, pesule 500 kr., hügieenitarvetele, rohtudele, vitamiinidel 300 kr., mähkmetele 600 kr., voodile 250 kr., lauale, toolile 250 kr., riidekapile 415 kr., lapsehoidjale 2 päeva kuus 1000 kr., eluasemekuludele ja laenule 2200 kr., massöörile 400 kr., tegevustele lapsega 500 kr., mänguasjadele 400 kr. Hageja on lapsepuhkusel ja tema sissetulek on emapalk 17 000 kr. kuus kuni augustini
- Kõikide muude väljaminekute kõrval tasub hageja liisingmakseid elamispinna ja sõiduauto eest. Hageja põeb astmat, mis ägeneb kevadeti. Astmahoogude ajal vajab hageja kõrvalabi. Hagejal ei ole võimalik arvestada alati lapse kasvatamisel ema abiga, kuna ka hageja ema on aastaid olnud astmaga ravil. Kostja igakuine sissetulek on 33 000 kr., millest kuupalk on 20 000 kr. ning lisaks saab kostja igakuulist preemiat 6500 kr. ja kvartaalset preemiat. Kostja omab korteriomandit XXXXX XXX XX-XX ja sõiduautot Renault Laguna ja arveldusarveid pangas. Kostja ei ole kunagi tasunud hagejale elatist vabatahtlikult. Kostja lapse vastu huvi ei tunne. Kostja tasus pärast lapse sündi 8000 kr. ning hiljem aprillis ja mais 2000 kr., kuid antud summa on ebapiisav. Kostja poolt üle kantud 8000 kr. eest sai ostetud lastevanker 5000 kr., turvahäll 1000 kr. ja 2000 kr. läks lastekosmeetikale ja ravimitele. See summa moodustas lapsele vajaminevatest asjadest 1/
- Ülejäänud kulud kandis kõik hageja. Lapse sündimisel on vaja talle osta esimestel aastatel kõik asjad, mida hiljem enam osta ei ole vaja. Kulutused mööblile on arvestatud kuni august 2009 ja jagatud kuude lõikes. Kulutusi mööblile hiljem ei ole arvestatud. Kulutused mänguasjadele on vajalikud lapse arengu soodustamiseks. Ujumine, mängutoad, sport on kõik seotud lapse arenguga. Kulutused kommunaalkuludele on 850 kr. Korteri eest liisingukulusid on hageja arvestanud 1350 kr., tegelik liisingumakse on 6000 kr. Massöör on vajalik arsti ettekirjutuse kohaselt, kuna lapse lihaslõtvus ei taandunud. Hageja palus arvestada tema haigust, kostja paremat majanduslikku seisu ning kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest ja välja mõista kostjalt suuremas osas elatis lapse ülalpidamiseks 3300 kr. + 200 kr. mööbel + 500 kr. poolte võrdsusest kõrvale kaldumine + tulumaks, kokku 4840 kr. alates mai 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja hagiga ei nõustunud. Lapse sünniga seoses toetas kostja hagejat 8000 kr. ning elatist on kostja alates lapse sünnist vabatahtlikult maksnud. Kostja ei nõustu hageja poolt välja toodud kulutuste suurusega. Arusaamatud on igakuised kulutused mööblile, selgitamata on millised tegevused lapsega maksavad 500 kr., samuti on kulutus mänguasjadele sellises suuruses põhjendamata. Samuti ei pea kostja maksma hageja eluasemelaenu ja muid kulusid. Hageja ei ole põhjendanud massööri vajadust. Kostja sissetulek on netopalk 16 500 kr. kuus ning väljaminekuteks on laenumakse 5568 kr., eluasemekulud 1800 kr., mootorratta liising 2410 kr., õppelaenu tagastus 1167,76 kr. ning elatis lapsele lahutatud abielust 2175 kr. Kostja nõustus lapse kuludega 6600 kr. ja oli nõus maksma lapse ülalpidamiseks 3300 kr. kuus. Elatisega peavad olema kaetud lapse elementaarsed vajadused. Mööblit ei saa välja mõista igakuise elatisena. 2
(6)Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks 3300 kr. kuus poja V. K. ülalpidamiseks alates maist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni 20.03.2025. Kohus luges põhjendatuks ja vajalikeks igakuised kulutused lapsele: toidule 1500 kr., riietele-jalanõudele 500 kr., hügieenitarvetele, rohtudele, vitamiinidel 300 kr., mähkmetele 600 kr., lapsehoidjale 1000 kr., eluasemekuludele 850 kr., massöörile 400 kr., mänguasjadele 200 kr. Hageja on lapse igakuiste kulutuste hulka arvestanud ka ühekordsed kulutused nagu mööbli ost, mis ei ole põhjendatud. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Samuti ei ole lapse kuludeks korteri liisingumaksed. Tõendamata on hageja poolt tehtavad kulutused lapse tegevusteks 500 kr. Seega kulub poolte alaealise poja ülalpidamiseks 5350 kr kuus ning kummagi poole kanda jääb 2675 kr. Kohus arvestas, et hageja maksab elatiselt tulumaksu ning pidas põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 3300 kr. kuus. Kostja poolt 2007.a. makstud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega. L. K. apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsus ja uue otsusega mõista välja kostjalt elatis igakuiselt 4000 kr. poja ülalpidamiseks alates maist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud nii menetlusõiguse kui ka materiaalõiguse norme. Hageja elas kostjaga pikka aega koos ja teab täpselt tema majanduslikku olukorda. Kostja töökohas makstakse igakuuliselt ja kvartaalselt preemiat. See ei kajastu töölepingus, kuid kostja on saanud lisatasusid aastaid. Juba kostja vastuses hagile on näha, et kostja väljaminekud on suuremad kui tema sissetulekud. Ka kohtuistungil kostja esindaja möönis, et kostja saab preemiat, kuid väitis, et see ei ole igakuuline ja võibolla ta tulevikus ei saa enam. Maaohus ei võtnud seisukohta hageja taotluste osas välja nõuda maksuametist ja pangast kostja tulude kohta tõendid, et välja selgitada kostja tegelik majanduslik olukord. Kohus ei reageerinud hageja taotlustele, kuid asus otsuses sellele vaatamata seisukohale, et kostja töötasu on 20 000 kr. kuus. Kostja majandusliku seisundi kindlaksmääramine on vajalik seetõttu, et arvestades hageja tervislikku seisundit (pärilik astma) ning kostja palju paremat majanduslikku seisundit, tuleb kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest ja mõista kostjalt välja rohkem kui pool lapse igakuulistest kuludest. Maakohus ei selgitanud välja kostja majanduslikku seisundit ning ei ole kohtuotsuse põhjendavas osas käsitlenud hageja nõuet kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Maakohus on jätnud kõrvale poolte poolt kokku lepitud asjaolud ja asunud ise asjaolusid selgitama. Kostja esindaja võttis mõlemal istungil omaks ja pooled leppisid kokku, et pool lapse igakuulistest vajadustest on 3300 kr. Kohtuotsuses on kohus lugenud lapsele vajalikeks kuludeks 2675 kr. + tulumaks. Kohus ei juhtinud istungil poolte tähelepanu sellele, et ta ei ole nõus poolte poolt kokkulepitud lapse vajadustega kuus 6600 kr. Samuti ei ole kohus otsuses põhjendanud, miks ta ei ole nõus poolte seisukohaga ja miks ta asus teistele seisukohtadele. Kostja esindaja esitatud seisukohad ja selgitused ei ole tõenditeks. Kostja on esitanud tõenditena töölepingu lisa, Sampo panga arve, kapitalirendilepingu, muudatuse lepingule ja 3
(6)Hansapanga lepingu. Nendega on tõendatud ainult töötasu, korteri liisimine, õppelaen ja luksusmootorratta ostmine. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kulu toidule on 1500 kr., kui selle kohta pole esitatud ühtegi tõendit, ning et kostja tasub elatist teisele lapsele kuus 2175 kr. Lisaks on kohtu poolt vajalikeks loetud kulud kuus märgitud valesti. Välja on jäetud turvatool 210 kr., millega kostja nõustus. Toitu on vähendatud 1500 kr. (kalkulatsioonis 3000 kr. ja sellega kostja esindaja nõustus). Sisse on lülitatud mänguasjad 200 krooni, millest hageja istungil loobus. Samuti on märgitud, et hageja on nõudnud korteri liisingmakseid, mis ei ole õige. Hageja loobus sellest istungil, kuna kostja vaidlustas neid (jäid kommunaalmaksud 850 kr.). Lisaks poolele kuludest kuus tuleb kostjalt välja mõista ka tulumaks. Poolte poolt kokku lepitud 3300 kr. + tulumaks, kokku 4000 kr. Augustis muutub ka hageja majanduslik olukord, kuna lõppeb emapalk ning alates septembrist saab ta vaid 900 kr. lapsetoetust. Kohtuotsuses oli märgitud, et kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kostja kandis mais üle elatise ainult 2175 kr. Seega ei ole kostja kohtuotsust täitnud. Hageja palub asja juurde võtta Sotsiaalkindlustusameti 18.09.2008 tõendi selle kohta, et ta saab alates 16.09.2008 igakuulist peretoetust 900 kr. kuus. T. L. vastuapellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kostjal on ka teine laps, kellele ta maksab elatist kokkuleppel ja on arusaamatu, kuidas laste kulud sel määral erinevad. Kuna arstiabi imikutele on tasuta, on põhjendamatu kulu massöörile 400 kr. Samuti ei nõustunud kostja esindaja kohtuistungil, et lapse toidule kulub 3000 kr. Kohus on ka kostja esindajaga kohtuotsuse tegemisel nõustunud. Seega ei ole kostja esindaja hagi summas 3300 kr. õigeks võtnud. Ebaõige on kostjalt väljamõistetava summa hulka arvata tulumaks. See, kas tulumaks vastavalt tuludeklaratsioonile kuulub tasumisele või mitte või mis suuruses seda maksta tuleb, selgub ikkagi alles iga konkreetse aasta tuludeklaratsiooni andmete põhjal. Kohustisena saab kostjalt välja mõista lapse vajadusteks kuluva raha, mitte hageja maksukohustuse. Kohus on jätnud hindamata hageja ja kostja meilivahetuse, millest nähtub, et kostja on tegelikult oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud (märtsis 8000 kr., aprillis ja mais 2000 kr.). Ometigi on hageja juba kuu pärast lapse sündi saatnud ultimatiivses vormis meili elatise nõudes ja ka info, et kohtusse pöördub ta hoopis teistsuguse nõudega. Seega ei olnud kohtusse pöördumise põhjuseks kostja käitumine, vaid hageja pahameel kostja vastu. Vastus apellatsioonkaebusele Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuste rahuldamiseks puudub alus. 4
(6)Vastavalt PKS § 61 lg.2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Maakohus on hinnanud lapse vajadusi ja leidnud, et lapsele tehtavate vajalike püsikulude maksumus on 5350 kr., millest pool on 2675 kr. Kolleegium leiab, et maakohtu hinnang lapsele vajalike kulutuste kohta on realistlik, arvestades eriti seda, et tegemist on väikelapsega (sündinud 2007.a. märtsikuus). Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse seisukoht, nagu oleksid pooled kohtumenetluse käigus leppinud kokku, et lapsele vajalike kulutuste maksumus ühes kuus on 6600 kr. 11.03.2008 istungil on kostja esindaja möönnud, et kulutuste suuruseks võiks olla 6600 kr., kuid 09.04.2008 istungil on kostja leidnud, et „pärast tõendite uurimist tuleb välja, et olen nõustunud liiga suurte summadega“ (toimiku lk. 48 ja 67). Seega ei saanud kohus lapsele vajalike kulutuste hindamisel tugineda kostja õigeksvõtule. Kohus määras kostjalt väljamõistmisele kuuluva elatise suuremana kui poole lapsele vajalikud kulutused maksumusest, s.o. summas 3300 kr. igas kuus. Kuigi kohus põhjendas seda asjaoluga, et hageja peab elatiselt maksma tulumaksu ja kostja peab andma elatist ka oma teisele lapsele, on lõppkokkuvõttes kohus elatise määramisel juba arvestanud kostja parema varalise seisundiga. Elatiselt makstav tulumaks ei kujuta endast lapsele vajalikku kulutust, mistõttu ei ole õige seda automaatselt arvestada elatise väljamõistmisel (nagu hageja oma apellatsioonkaebuses sisuliselt taotleb, paludes suurendada väljamõistetud elatist tulumaksu võrra). Tulumaksu tasumise kohustus võib olla argument vanema varandusliku seisundi (sissetulekute) hindamisel, kuid ainuüksi asjaolu, et seadus näeb ette elatise tulumaksustamise ei tõenda, et elatise saaja seda reaalselt ka maksab. Maakohus on tõepoolest jätnud tähelepanuta hageja taotlused nõuda täiendavaid andmeid kostja sissetulekute kohta, kuid kuivõrd apellant ei ole nõudnud nende andmete väljamõistmist apellatsioonikohtul ja rõhutab, et ta ei soovi asja uuele läbivaatamisele saatmist esimese astme kohtule, ning väljamõistetud elatist palub suurendada üksnes tulumaksu võrra, siis ei anna antud maakohtu protsessuaalne minetus alust kohtuotsuse tühistamiseks või muutmiseks. Asjaolu, et kostja ei ole viivitamatult täitmisele kuuluvat kohtuotsust vabatahtlikult täitnud või on seda teinud mittekohaselt, et ei oma õiguslikku tähendust kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel. Hagejal on võimalus nõuda kohtuotsuse sundtäitmist. Kolleegium märgib, et elatis määratakse kindlaks konkreetse summana kuus, kuid lapse vajaduste suurenemisel või vanema varandusliku seisundi muutumisel võib kohus vastavalt PKS §-le 61 lg. 3 huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastuapellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuivõrd maakohtu otsus vastab PKS § 61 lg.2 sätetele ning kostja on maakohtus olnud nõus maksma elatist 3300 kr. kuus Asjaolu, et kostja on 2007.a. märtsis, aprillis ja mais tasunud hagejale elatist kokku 12 000 kr. ei anna alust elatishagi rahuldamata jätta. Maakohus on otsuses märkinud, et enne otsuse tegemist tasutud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega. Esimese astme kohus rahuldas hagi. Kuivõrd otsus jäetakse muutmata ja mõlemad 5
(6)apellatsioonkaebused rahuldamata, jäävad esimese astme menetluskulud kostja kanda ja apellatsiooniastme menetluskulud mõlema poole enda kanda. Tiit Kollom Margo Klaar Mare Merimaa 6
(6)