Tsiviilasi nr 2-06-8696 KOHTUOTSUS OSAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2008. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Ts

§ 221lg-s 3 ette nähtud tähtaja möödumist, mistõttu on nõue I aegunud.

28.04.2008 esitatud vastuses kostja I eelpool nimetatud taotlusele leiab hageja, et aegumist ei ole võimalik kohaldada, mistõttu puudub alus vaheotsuse tegemiseks. Oma väiteid põhistab hageja järgnevalt. Vastavalt TsÜS § 160 lg 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Järelikult peatus aegumine hageja arvates tema poolt hagi esitamisega Harju Maakohtule 30.03.2006 (postiasutusele vastavalt TsÜS § 135 lg 1 ja 136 lg 7). Hageja leiab, et antud juhul ei ole kohtutäitur kuni käesoleva ajani hagejale täitmisteadet nõuetekohaselt kätte toimetanud. Hageja selgitab, et 28.02.2006 edastati dokumendid tema töökohta, s.o. AS’le RH, mitte isiklikult temale allkirja vastu. AS RH töötaja edastas tema poolt vastuvõetud dokumendid hagejale alles märtsi alguses 2006 ja sellekohane seisukoht on väljendatud ka hageja taotluses tähtaja ennistamiseks. Hageja leiab, et hageja esindaja poolt hagiavalduses esitatud väidet saab tõlgendada üksnes selliselt, et dokumendid edastati tööandja esindajale (sekretärile) edasiandmiseks, kuid mitte otseselt hagejale. Hageja lepingulise esindaja poolt hagiavalduses esitatud väidet ei saa käsitleda hageja poolt asjaolu omaksvõtuna . Seega ei ole hageja ise omaks võtnud asjaolu, et ta sai täitedokumendid kätte 28.02.

1. Kostja II 29.04.2008 esitatud vastuses kostja I taotlusele aegumise kohaldamiseks leiab, et esitatud hagi ei ole aegunud. Kostja II on seisukohal, et haige lapse eest hoolitsemist saab käsitleda vääramatu jõuna TsÜS § 163 mõttes ja kohtutäitur ei ole kuni käesoleva ajani hagejale täitmisteadet nõuetekohaselt kätte toimetanud. Kostja II avaldab, et aegumine peatus hageja poolt hagi esitamisega Harju Maakohtule 30.03.2006 vastavalt TsÜS § 160 lg-le
2. Eeltoodust tulenevalt palub kostja II jätta aegumine kohaldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et hagi kostja I vastu nõude I osas tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul on kostja I esitanud 07.04.2008 kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks hageja nõude I osas. Poolte vahel on vaidlus täitmisteate täiteasjas nr 024/2006/203 hagejale kättetoimetamise kuupäeva suhtes. Vaidlust ei ole fakti osas, et hageja on nimetatud täitmisteate kätte saanud. Vaidlus puudub ka selles, et hageja töökohta toimetati täitmisteade 28.02.2006, mille võttis vastu hageja tööandja sekretär. Hageja väidab, et talle ei ole nõuetekohaselt ja isiklikult allkirja vastu täitmisteadet edastatud. Täitemenetluse seadustiku (

) § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide, s. h. täitmisteate kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustik ei näe 3

§ 24

lg-s 2 sätestatakse täitmisteates märgitavad kohustuslikud andmed.

ega TsMS ei reguleeri eraldi täitmisteate kättetoimetamise akti vormistamist. Täitmisteate kättetoimetamise akti vorm on kehtestatud justiitsministri

1. detsembri 2005 määruse nr 58 "Kohtutäiturimäärustik" lisana
2. Selle vormi kohaselt tuleb võlgnikul või võlgniku esindajal oma allkirjaga kinnitada täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja kättesaamist. Seega ei tulene seadusest normi, et võlgnik peaks ise täitma täitmisteate kättetoimetamise akti. Kohus, lähtudes eelnevast ning hinnates kohtule esitatud dokumente ja võttes arvesse mõlema poole seisukohti, leiab, et hageja täitmisteate täiteasjas nr 024/2006/203 kättetoimetamise kuupäevaks tuleb antud juhul lugeda 28.02.2006.

§ 221

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. TsÜS §-s 135 on sätestatud tähtaja algus ja lõpp, mille lg-te 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ja tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsMS § 62 lg 2 järgi võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Seega algas 30-päevane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg kulgema 01.03.2006 ja sellest tulenevalt oli kohtusse hagi esitamise tähtpäevaks 30.03.2006. Hagi korras õiguste kaitsmisel sätestab seadus tähtajad, mille jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse.

§ 221lg-s 3 sätestatud tähtaeg ei ole menetlustähtaeg, mille kohus saab ennistada.

Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-101-07 on asunud seisukohale, et

§ 221lg-s 3 sätestatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg.

Riigikohus on

1. veebruaril 2007 tehtud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 muu hulgas leidnud, et alates
2. jaanuarist 2006 kehtiv

§ 223

lg 1 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja.

§ 221

lõige 3 sõnastus ("Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist") on sarnane

§ 223

lg 1 sõnastusega ("Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, ..."). Ei ole mõistlikku põhjendust käsitada

§ 221

lg-s 3 sätestatud tähtaega erinevalt

§ 223lg-s 1 sätestatud tähtajast.

Kuigi seadusandja ei ole olnud mõistekasutusel päris järjekindel, kasutades nt

§ 220

lg-s 2 selgesõnaliselt terminit hagi aegumistähtaeg, ei võimalda see teha järeldust, et

§ 221lgs 3 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg (RKTKo 3-2-1-101-07).

Seega lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja kohtule esitatud sundtäitmise täiteasjas nr 024/2006/203 lubamatuks tunnistamise nõue (nõue I) on aegunud ning kostja I taotlus aegumise kohaldamiseks nõude I osas kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja I poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi nõude I osas rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (Riigikohtu 11.12.2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02). 4