2-09-26116/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi kohtumaja Kohtuasja number 2-09-26116 Otsuse kuupäev 14.detsember 2009 Kohtunik Silvi Maiste Kohtuasi A.J. hagi A.J. vastu põlvnemise tuvastamiseks Hageja A.J. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx-xx xxxx-xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) A.J. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xxx xxxxx ) 10.detsember 2009 Kostja Istungi toimumise aeg Resolutsioon Tuvastada, et A.J. (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx.xxxxxx xxxx, sünd registreeritud Viljandi rajooni Viiratsi küla TSN- s xx.xxxxxx xxxx, sünniakti nr xx ) põlvneb A.J.st (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx,xxxxxxxx xxxx ). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi nõue ja kostja vastus Hageja sündis xx. xxxxxxx xxxx. Kuna tema vanemad ei esitanud ühist kirjaliku avaldust hageja sünni registreerimiseks, siis sai sünniakti isa kohta tehtud kanne ema ütluste põhjal. Isa perekonnanimena on märgitud ema perekonnanimi ja isa eesnimi ema ütluste kohaselt. Kuna täisealiseks saanud lapse korral perekonnaseisuamet keeldub vanema kohta tegemisest vanemate ja lapse avalduse alusel, palub hageja kohtus tuvastada oma põlvnemine A.J.st. Kostja A.J. vastas kohtule hagi kohta, et ta tunnistab, et A.J. on tema tütar. Esitatud faktiväidetele tal vastuväiteid ei ole. Tõendid ja kohtu põhjendused Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. 1 Ekspertiisiakti nr GE-1326-09/04485 27.11.2009 järgi on eksperdi arvamus, et A.J. isadus A.J. suhtes ei ole välistatud ning A.J. saab suure tõenäosusega olla A.J. bioloogiline isa. Tõenäosus, et A.J. on A.J. isa, on 99,997 %. Kostja andis ütlusi, et omal ajal jäi isadus tuvastamata. Ta oli vahepeal abielus. A sündis enne, kui tema abiellus. Lapsi tal rohkem ei ole peale A. A emaga elasid ühes majas. Perena koos nad pole elanud. Kui on nii läinud, siis on vaja see isaduse tuvastamine ära teha. M R seletas kohtuistungil, et A on tema tütar. Sel ajal, kui A sündis, ta abielus ei olnud, oli lesk. A.J. ei tahtnud siis end isana tuvastada. Kohus leiab, et usaldusväärselt on tõendatud, et A.J. on A.J. isa. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik 2