lg 1 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises.
lg 2 järgi tehakse kompromiss võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate üldkoosolek või pankrotitoimkond võib teha haldurile ülesandeks töötada välja kompromissettepanek.
lg 1 alusel kompromissettepanekus määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad. Kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda.
lg 3 kohaselt on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Hääleõiguse annavad kaitstud nõuded. Kui võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise hetkeks lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kohtumäärusega nõude suhtes kinnitatud häälte arvule. Kohus, hinnates esitatud kompromissi leiab, et kompromissi sisu vastab seaduses kehtestatule ning asjaosalised on kompromissi vastuvõtmisel järginud
nõudeid. Sellest tulenevalt, kohus leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele ning sellest tulenevalt tulen pankrotimenetlus antud juhul
Pankrotihalduri tasu määramine ja kulude kinnitamine
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Tsiviilasi nr 2-08-62433 3 Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni.
Kuna vara müüki ei ole I K pankrotimenetluses toimunud, on pankrotihaldur võtnud tasu taotlemisel arvestuse aluseks ajutise halduri tunnitasu määra ja esitanud kohtule aruande oma toimingute kohta antud pankrotimenetluses: nõuete vastuvõtmine ja läbitöötamine – 4 tundi, võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 4 tundi, kohtule vastuste koostamine ja esitamine 8,5 tundi, tööaeg auto töökotta ja sealt tagasi transportimisel – 3,5 tundi, kokku 20 tundi, tunnitasu 1 500 krooni, töötasu summa 30 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 9 900 krooni. Pankrotihaldur on kandnud advokaadibüroo arvelt ja vahenditest järgmised kulud: auto ülevaatus ja hinnang AFOÜ-s – 2 315 krooni; auto transport teenindusse – 600 krooni; bürookulud 1 530 krooni; riigilõiv teadete eest väljaandes Ametlikud Teadaanded – 700 krooni, kulutused registrite väljavõtetele – 177 krooni; kokku kulud 5 322 krooni. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata UFeldschmidt’i tasuks 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 9 900 (üheksa tuhat üheksasada) krooni ja millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ning kinnitada pankrotihalduri kulud summas 5 322 krooni. Pankrotihalduri tasu ja kulud tuleb I K’lt välja mõista. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Pooled lühendasid kompromissi kinnitamise määruse vaidlustamist 3 päevani. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.