) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2 2-09-3188 Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas ühisvara jagamise nõudes lõpetada.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, milles pooled kompromisslepingus ka kokku leppisid.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. 10.12.2009 istungil avaldas hageja, et võtab tagasi elatise väljamõistmise nõude. Tulenevalt sellest jätab kohus elatise väljamõistmise nõude läbi vaatamata.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku välistada
lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigus.
lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 23.04.2009 määrusega on ZZ’ile antud menetlusabi kohustusega hüvitada hagis esitatud nõuetele vastav riigilõiv 25% ulatuses ühekordse maksena kuue kuu jooksul alates tsiviilasja nr 2-09-3188 lõpetava lahendi jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd tsiviilasjas lõpetatakse käesoleva määrusega menetlus ühisvara jagamise nõudes seoses kompromissiga, siis peab kohus põhjendatuks mõista ühisvara jagamise nõudelt riigilõiv riigituludesse välja samas ulatuses (25%), mis määrati 23.04.2009 määruses ja ülejäänud osas tuleb hageja vabastada ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Seega tuleb hagejal riigi tuludesse tasuda riigilõiv summas 11 250 krooni. Katrin Saar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.