lg 1 sätte eesmärk on tagada osanikule teabe saamine selleks, et kujundada oma seisukohti äriühingu tegevuse jaoks olulistes küsimustes. Teabe saamine võimaldab osanike koosolekul vastu õigeid otsuseid ja hinnata oma investeeringut, kuid ei piirdu vaid äriühingu otsese juhtimisega. Teade saamine võimaldab osanikul teiste äriseadustikuga lubatud osaniku õiguste teostamisel, nagu näiteks osa võõrandamine. Kohus leiab,
lg 1 sätestatud õigus saada teavet hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhteid klientide ja tarnijatega või õiguslikke ja ärilisi suhteid äriühinguga seotud ettevõtetega. ÄS § 166 lg 2 sätestatud kahjustamist ei saa hinnata mitte juhatuse subjektiivse arvamuse alusel, vaid tuleb kaaluda kõigi asjaolude ja mõistliku äritava seisukohalt. Teabe andmise ja dokumentidega tutvumisest keeldumiseks on piisav põhjus, kui on olemas reaalne oht kahju tekkimiseks. Kahju all ei tuleks mõista mitte üksnes kahju VÕS § 128 lg 2 mõttes, vaid ka iga kaalukamat äriühingu huvide kahjustamist mh ebaausat konkurentsi, mis tuleneb siseinfo kasutamisest. Kolmandate isikute huvide kahjustamine ei anna õigust teabe andmisest või dokumentidega tutvumisest keelduda. Seega ei ole puudutatud isikul vaja tõendada, et avaldaja tegevus on temale tegelikult kahju tekitanud vaid tõendama peab üksnes kahju tekkimise võimalust. Kohus leiab, et seetõttu ei oma asjas tähtsust avaldaja 14.11.2008 esitatud vastuväited esitatud tõendite sisu kohta. Tõendid peavad tõendama kahju tekkimise võimalust mitte selle reaalset tekkimist. Samuti ei ole asjakohased väited tõendite originaalide kohta. Avaldaja ei ole soovinud dokumentide originaalide esitamist. Dokumentaalse tõendi võib esitada TsMS 273 lg 1 järgi nii algdokumendina kui ka ärakirjana. Kohutule esitatud tõenditest nähtub, et avaldaja juhatuse liige GF on olnud Venemaa äriühingu OOO T asutajaks ja OÜ G juhatuse liikmeks, avaldaja on sama äriühingu asutaja. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et nimetatud äriühingud tegutsevad puudutatud isikuga samal tegevusalal ja see võib põhjustada puudutatud isikule kahju. Samas peab kohus oluliseks ajalist faktorit. Avaldaja soovib juurdepääsu 2007.aasta dokumentidele. Puudutatud isiku 2007.aasta majandusnäitajad peavad olema avaldatud majandusaasta aruandes ja seega ka avalikkusele kättesaadavad. Avaldajale on seega puudutatud isiku majandustulemused ja info tegevuse kohta kättesaadavad ning seetõttu peab kohus avaldust põhjendatuks. Palgaseaduse § 8 lg 3 sätestab, et tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta. Kohus leiab,
lg 1 on selliseks seaduslikuks aluseks, mis lubab avaldada töötajate palgaandmeid. Kohtul on õigus määrata kohtulahendis ära TsMS § 445 lg 1 järgi kohtulahendi täitmise viis ja kord. Hagita menetluses ei ole kohus 477 lg 5 alusel seotud menetlusosaliste taotlustega, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus leiab, et kohtumääruse täitmise viisi ja tähtaja nimetamine on hagita menetluses kohtu määrata. Puudutatud isik peab võimaldama avaldajal dokumentidega tutvumise oma ruumides ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Dokumentidega tutvumine ei hõlma endas dokumentidest ärakirjade tegemist. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri konkreetselt ÄS § 166 lg 3 alusel esitatud avalduse lahendamisel menetluskulude kandmise korda, kuid TsMS § 172 lg 6 sätestab erikontrolli määramisel menetluskulude jaotuse korra. Kohus leiab,
MS § 8 lg 2 alusel menetluskulude jagamisel rakendada TsMS § 172 lg 6 sätteid. TsMS § 172 lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta OÜ R kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.