3-09-2254/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2254 Otsuse kuupäev

1. november 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Suurap Räägeli (Räägel) kaebus Tartu Vangla direktori
2. mai
3. a käskkirja nr 1-4/806 tühistamise nõudes Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Suurap Räägel; Vastustaja Tartu Vangla
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 30.12.
6. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
7. Tartu Vangla direktori 27.05.2009.a käskkirjaga nr 1-4/806 määrati Suurap Räägelile distsiplinaarkaristuseks 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 76 p 1 ja 4 nõuete süülise rikkumise eest.
8. Suurap Räägel esitas 08.06.2009.a käskkirjale vaide, mille Justiitsministeerium jättis 01.10.2009.a vaideotsusega nr 11-7/3412 rahuldamata.
9. S. Räägel esitas 11.10.2009.a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 27.05.
10. a käskkirja nr 1-4/806 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused
11. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla direktori käskkiri nr 1-4/806 on põhjendamatu ja käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus on määratud teo eest, mida kaebaja ei ole toime pannud. Kaebaja märgib, et 21.05.
12. a umbes kella 15:50 paiku tuli tema kambris nr 1004 istepink seina küljest lahti, aga seda mitte lõhkumise tulemusel, vaid lihtsalt istepingile peale 1 istudes. Kaebaja märgib, et istepingi iseeneslikust lahtitulemisest kirjutas ta ka temale vanglateenistuse ametniku poolt toodud seletuskirjas. Kaebaja leiab, et sündmuse kohta antud valvurite R. Aulingu ja H. Taltsi ettekanded on ainult paljasõnalised väited ja nendega ei ole väidetav distsiplinaarrikkumine tõendatud. Samuti märgib kaebaja, et igasugune alus puudub vangla väitel, et kaebaja on menetlejale suuliselt öelnud, nagu oleks ta ise istepingi tahtlikult lõhkunud. Kaebaja leiab ka, et on kuritahtlik tema ütluste kinnitamiseks kambri valvekaamera salvestusega tutvumise mittevõimaldamine põhjusel, et see ei ole säilinud. Samuti ei näinud vanglateenistuse ametnik, kes sel ajaperioodil kaebaja tegevust valvekaamera vahendusel ööpäevaringselt jälgis, mingit istepingi tahtlikku lõhkumist. Kaebaja arvates tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et istepink on kasutusel igapäevaselt, mistõttu ei ole imestatav, kui mõni kinnituskruvi järele annab. Samuti ei saa kaebaja arvates kindel olla, et istepink oli kinnitatud seina külge korralikult ja kvaliteetsete kinnitusvahenditega. Ka ei saa kindel olla, et istepingi paigaldanud töömees mingit valearvestust ei teinud ja mõne kinnituskruvi panemata jättis. Tartu Vangla käskkiri nr 1-4/806 piirab kaebaja arvates tema õigust vangistusviisile, mis põhjustab võimalikult vähe kannatusi ja ebameeldivusi ning käskkirjale eelnenud distsiplinaarmenetluse käigus ei ole ilmnenud ühtegi kindlat tõendit kaebaja distsiplinaarrikkumise tõestamiseks. Vastustaja seisukohad
13. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Vaideotsuses asus Justiitsministeerium seisukohale, et Suurap Räägeli tegu ja süü selle toimepanemises on distsiplinaarmenetluse käigus tõendatud, seega oli distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane ja käskkirja tühistamiseks puudub alus. Tartu Vangla nõustub kõigi Justiitsministeeriumi vaideotsuses vaide rahuldamata jätmise põhjendustega ning jääb oma vaide edastamisel antud selgituste juurde. Kaebaja paigutati kambrisse nr 1004 13.05.
14. a. Kaebaja väidete kohaselt kukkus 21.05.
15. a pink sellele ainult toetades ise seina küljest ära. Kaebaja kirjeldab erinevaid võimalusi, miks ja kuidas selline asi sai juhtuda. Vastustajal on õigustatud kahtlus, arvestades kaebaja eelnevat käitumist vanglas, pidada Suurap Räägeli väiteid otsitud põhjusteks, mis on antud eesmärgiga vabaneda vastutuses toimepandud teo eest. Kui vastaks tõele, et istepink oli seina külge halvasti kinnitatud ning tuli lahti sellele korraks peale toetades, siis pidi kaebaja juba varasemalt tähele panema, et pink on seina küljes ebakindlalt ning võib seal koheselt alla kukkuda. Ei ole võimalik, et betoonseina külge mitme suure kruviga kinnitatud pink kukub ühel hetkel alla nii, et see eelnevalt ei kõikunud või ebakindel ei tundunud. Kaebaja pidi kindlasti pingi sellisest olukorrast varasemalt aru saama, sest kambris 1004 teist istumisvõimalust ei ole. Sellest, et pingil istumine on ohtlik, sest nagu S. Räägel väitis, sai ta kukkudes haiget, oleks kaebaja pidanud koheselt vanglaametnikke teavitama, mida ta aga ei teinud. Arvestades ka seda, et kaebaja ja tema kamber olid tugevdatud järelevalve all, kuna kaebaja on süstemaatiline enesevigastaja, kes kasutab vigastuste tekitamiseks kõikvõimalikke erinevaid s.h kambrielementide lõhkumisel saadavaid vahendeid, oleksid vanglaametnikud, kes kambri tehnilist seisukorda kontrollisid märganud, et pink kõigub ning võtnud tarvitusele abinõud selle likvideerimiseks. 2 Kaebaja väidab, et valvur pidi kambris oleva videokaamera vahendusel pealt nägema tema poolt pingi seina küljest lõhkumist aga kuna väljavõtet videosalvestistest ei ole, siis ei ole tema distsiplinaarsüütegu tõendatud. Sektsioonis järelevalvet teostav valvur ei istu kogu aeg monitori taga, vaid täidab ka teisi temale pandud teenistusülesandeid. Asjaolu, et valvur ei näinud vahetult pealt, kuidas pink seina küljest „iseenesest maha kukkus“ ja videosalvestist kaebaja 21.05.
16. a tegemistest ei ole säilinud, ei tõenda veel, et kaebaja süü vangla vara lõhkumises puudub. Kaebaja süü on tõendatud teisi tõendeid ja asjaolusid hinnates ning nende usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Kaebaja on ka enne 21.05.
17. a lõhkunud tahtlikult vangla vara - 07.02.
18. a purustas rahustusvoodi rihmad, 02.04.
19. a lõhkus kambris oleva laua, 13.05.
20. a süütas madratsi jne. Samuti on kaebaja jätkanud vangla vara lõhkumist peale 27.05.
21. a karistuse määramist (kaebaja on korduvalt rikkunud kambri sisemiste trelluste lukud, lõhkunud kambris videovalve kaamera, lõhkunud vangla poolt väljastatud toidunõusid jne). Suurap Räägeli käitumine vanglas ilmestab selgelt tema tegelikku suhtumist võõrasse varasse. Kaebajat on vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mis aga ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Vastustaja on seisukohal, et ükski kaebaja poolt toodud väidetest ei anna alust Tartu Vangla direktori 27.05.2009.a käskkirja nr 1-4/806 tühistamiseks. Käskkiri on väljaantud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, kaalutletud ning vastab vorminõuetele. Tuginedes eeltoodule palub Tartu Vangla halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Suurap Räägeli kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
22. Ükski kaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud käskkirja (tl 5) tühistamisele. Vastustaja ja vaideotsuse tegija on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning kaebus on selles osas alusetu. Vastuseks kaebusele peab halduskohus vajalikuks märkida järgmist. VangS § 67 punkti 4 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad eluruumid. Käesolevas vaidluses on kaebajat distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta ei suhtunud heaperemehelikult temale usaldatud vanglavarasse, mis seisnes kambris (kaebaja eluruumis) oleva istepingi lõhkumises.
23. Halduskohus hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja süü temale inkrimineeritud distsiplinaarsüüteo toimepanemises on tõendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja eluruumi oli riigi poolt paigaldatud seina külge statsionaarselt kinnitatav istepink. Distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 19) on tõendatud, et protokolli koostaja Natalja Haljaste viis isiklikult kaebaja kambris 21.05.2009.a kella 08.10 paiku läbi hommikust loendust ja teostas kambri tehnilist kontrolli, mille käigus veendus, et istepink oli terve ja oli 3 korralikult kinnitatud kambri seina külge. Seega on Natalja Haljaste tehnilise kontrolli käigus tuvastanud, et istepink oli selle päeva hommikul, millal kaebaja pani käskkirja kohaselt toime distsiplinaarsüüteo, terve. Distsiplinaarmenetluse protokolliga on seega ümber lükatud S. Räägeli kirjalikus seletuskirjas (tl 22) esitatud väide, et pink oli kehvasti seinale kinnitatud, mille tõttu kukkus pink seinalt maha kaebaja poolt pingile istumise tagajärjel. Halduskohtu arvates ei ole tõenäoline, et pink, mis oli 21.05.2009.a hommikul korralikult seina küljes kinni, sai pingi tavapärase ekspluateerimise käigus tulla samal päeval kella 15.50-ks seina küljest lahti ilma kõrvalise kaasabita. Valvur Risto Aulingu ettekandega (tl 20) on tõendatud, et tunnistaja avastas 21.05.2009.a kella 15.50 paiku kaebaja eluruumist seina küljest eemaldatud pingi. Valvurite R. Aulingu ja H. Taltsi poolt koostatud esemete ära võtmise aktiga (tl 21) on tõendatud, et kaebaja kambris olev pink oli seinakinnitustest lahti kangutatud. Kuna kaebaja viibis sel perioodil kambris üksinda, siis loeb halduskohus eelpool viidatud tõenditega tõendatuks asjaolu, et kaebaja ei suhtunud heaperemehelikult talle kasutamiseks usaldatud istepingisse, mis seisnes selles, et ta kangutas kambri seina küljest lahti sinna statsionaarselt kinnitatud istepingi, millega seadis vähemalt kaudselt ohtu julgeoleku vanglas, sest vangla oli pidanud vajalikuks varustada kinnipeetava kambri seina külge monteeritud pingiga. Seega loeb kohus tõendatuks kaebaja süü temale inkrimineeritud distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Halduskohus on seisukohal, et kriitiliselt tuleb suhtuda kaebaja väidetesse, et pink tuli seina küljest lahti iseenesest. Kaebaja väide on oletuslik ja esitatud subjektiivsel eesmärgil vastutusest vabanemiseks. Kaebaja ei ole osundanud ühelegi objektiivsele asjaolule, mis võiks tingida pingi seina küljest lahti tulemise. Kaebaja ei ole osundanud defektsetele või ekspluateerimisest kulunud kinnitusdetailidele või muudele taolistele objektiivsetele asjaoludele, mis kinnitaksid kaebaja väiteid. Halduskohus tugineb muuhulgas ka asjaolule, et heaperemehelikuks käitumiseks oleks taolisel juhul olnud käitumine, kus kaebaja informeerib ise vanglat, et tema kambris tuli pink seina küljest lahti. Käesoleval juhul kaebaja seda ei teinud. Halduskohtu veendumust mõjutab ka asjaolu, et kaebajat on varasemalt korduvalt karistatud vangla vara tahtliku lõhkumise eest. Halduskohus jagab vastustaja seisukohta, et ainsaks objektiivseks tõendiks ei saa olla videosalvestis kaebaja kambrist, nagu alusetult leiab kaebaja. Halduskohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega on kaebaja süü tõendatud. Neil asjaoludel jätab halduskohus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel kaebuse rahuldamata.
24. Halduskohus ei pea põhjendatuks asjas menetluse peatamist kaebaja poolt kirjalikus menetluses esitatud taotluse (tl 29) alusel, kuna kirjutusvahendite väidetav puudumine kaebajal ei takistanud talle antud võimalust kirjalikus menetluses täiendavate taotluste esitamiseks, kuna asjas menetluse peatamise taotlus on kaebajal esitatud A4 formaadis paberil, mille pöördel olevat vaba paberipinda oli kaebajal võimalik kasutada täiendavate sisulist laadi taotluste esitamiseks, millist võimalust aga kaebaja ei ole kasutanud.
25. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda, sest vastustaja ei taotle menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Roby Koik kohtunik 4