Obsah (6)

§ 60§ 63§ 61§ 72§ 70§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2009, Tallinn Tsiviilasja number

§ 60

lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt

§ 63

lg-le 1 mõistab kohus elatise täisealisele lapsele vanemalt välja, lähtudes

§-s 61 sätestatust.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt

§ 61

lg 4 2 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2 175 krooni. 10. Elatise miinimumsumma on selleks, et katta lapse hädapärased kulutused ning sellest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel, siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (

§ 61lg 6).

1. Hageja palub kostjalt välja mõista enda kasuks enda ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas 2 175 krooni alates 23.01.
2. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks keskmiselt 4 350 krooni (toit 1 475 krooni, raamatud, õppevahendid, riided ja jalatsid ning ettearvamatud kulud 1 875 krooni, kommunaalkulud 1 000 krooni). Kostja ei vaidle vastu lapse hageja vajadustele summas 4 350 krooni, kuid leiab, et elatise väljamõistmisel peab arvestama hageja ka sissetulekut ja hageja ema kohustust panustada hageja ülalpidamisse.
3. Tõendamist on leidnud, et hageja on invaliid alates lapseeast ja tal on mõõdukas intellektipuue väljendunud sotsiaalse kohanematusega, raske funktsioonihäire ning hagejal puuduvad oskused iseseisvalt toime tulla olmeprobleemidega, rahaliste ja õiguslike küsimustega, hagejal on probleemid arusaamisega, sõnaline kõne hagejal puudub. Hagejale on määratud Harju Maakohtu 28.04.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-4527 eestkostjaks tema ema T. M. (tl 6-8). Samuti on tõendatud, et hagejale on määratud töövõimetuspension 2 990 krooni kuus ning puudetoetus 560 krooni (tl 18). Hageja seadusliku esindaja väitel oli tema sissetulekuks varem keskmiselt 6 000 krooni kuus, mida tööandja on nüüd vähendanud 10 % võrra. Kostja esitatud tõendi kohaselt on tema sissetulekuks 13 950 krooni kuus (tl 39) ja kostja ülalpidamisel ei ole teisi töövõimetuid ega alaealisi lapsi.
4. Kostja varaline seisund parem, kui hagejal ja tema seaduslikul esindajal kokku. T. M. töötasu on poole väiksem kui kostjal. Hagis esitatud hageja ülalpidamiskulud 4 350 krooni on ainult hädavajalikud ja esmased. Seoses elukalliduse tõusuga on tõusnud ka hageja ülalpidamise, tema hoidmise ja temaga tegelemise kulutused, mis ei kata hageja tegelikke vajadusi. Töövõimetu ja puudega täiskasvanud lapse ülalpidamiseks ja tema elu korraldamiseks kulub oluliselt rohkem materiaalseid vahendeid, kui seda tagab hageja töö-võimetuspension ja väike puudetoetus. Arvestades hageja tervislikku seisundit ja tema abistamise vajadus, ei piisa hageja sissetulekust tema hageja vajaduste rahuldamiseks.
5. Hageja seadusliku esindaja T. M. kohtuistungil antud seletuse järgi ei ole kostja viimase 12 aasta jooksul last kordagi vaatamas käinud ega mingil määral lapse vastu huvi tundnud. T. M. ööl oleku ajal, käib hagejat vaatamas ja aitamas naaber, kes talle toitu soojendab. Hageja on rahulik, mõne tunni vältel suudab olla üksi, kuid ei suuda iseseisvalt õues käia. Hageja ei ole võimeline abi paluma ega tule iseseisva eluga toime.
6. Tähelepanuta ei saa seega jätta asjaolu, et hageja eest hoolitseb igapäevaselt ja on kogu oma elurütmi seadnud poja järgi ainult lapse ema T. M.. Eelnevast tulenevalt asus kohus seisukohale, et töövõimelisel ja tervel kostjal on ainetu vaidlustada elatusraha maksmist töövõimetu ja abivajava poja ülalpidamiseks alla miinimummäära. Hageja hooldamisega ja ülalpidamisega seotud kuludest kannab suurema osa hageja eest hoolitsev ema, kelle hool ja abi hageja ülalpidamisel ja eluga toime tulemisel on ööpäevaringne. Samas piirdub kostja osa ainult temalt seaduse järgi nõutava elatusraha maksmisega.

§ 72sätestab elatise tasaarvestamise lubamatuse teiste nõuetega.

Seega kostja väide, et ta loobus ühisvara jagamisest endise abikaasa ja poja kasuks, millega arvestas oma osa elatisest, ei ole lubatav ning seda ei saa kostjalt elatise väljamõistmisel arvesse võtta. 16. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis võimaldaksid elatusraha suurust vähendada alla miinimummäära ning seetõttu tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis hageja ülalpidamiseks 2 175 krooni tagasiulatuvalt alates 23.01.2008 kuni hageja töövõimetuse lõppemiseni.

§ 70

lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. 3 17. Kohus märkis ka, et tuleb arvestada sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Seega jääb hageja ülalpidamiseks raha keskmisel 1 700 krooni.

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab hageja huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses, et areneda ja saada vastavaid ravimeid.

1. Juhindudes TsMS § 164 lg 3 alusel jättis kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
2. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada elatise suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus.
3. Hagiavalduse kohaselt on hageja ülalpidamiskulu ühes kuus 4 350 krooni. Hageja poolt märgitud ülapidamiskulud on reaalsed, sest ligilähedaselt samale tulemusele on jõutud Sotsiaalministeeriumi kodulehel avaldatud ülalpidamiskulude uuringus ning kostja ülapidamiskulu suurusele vastu ei vaidle.
4. Hageja taotles kostjalt elatise väljamõistmist summas 2 175 krooni kuus ehk täpselt ½ osas hageja ülalpidamiskuludest. Hageja unustas hagiavaldusse märkida hageja igakuise sissetuleku. Sissetulek selgitati välja kohtuistungil ning on õigesti märgitud kohtuotsuse kirjeldavas ja põhistavas osas. Hageja sissetulekuks on töövõimetuspension summas 2 990 krooni ja puudetoetus summas 560 krooni. Seega on hageja sissetulekuks 3 550 krooni kuus. Hageja ülapidamiseks kuluva rahasumma ja töövõimetuspensioni ning puudetoetuse vahe moodustab 800 krooni kuus.
5. Kostja taotles elatise suuruse kindlaksmääramist pidades silmas hageja sissetulekut 3 550 krooni kuus ning mõlemad vanema kohustust töövõimetut täiskasvanud last üleval pidada.
6. Kostja on seisukohal, et kohus rikkus menetlusnorme ja kohaldas vääralt

§ 60ja § 61.

1. Kohtuotsuse põhistuse kohaselt on hagis esitatud ülalpidamiskulud ainult hädavajalikud ja esmased. Seoses elukalliduse tõusuga on tõusnud ka hageja ülalpidamise, tema hoidmise ja temaga tegelemise kulud, mis ei kata hageja tegelikke vajadusi.
2. Hageja ei toonud kogu menetluse vältel esile asjaolu nagu oleks hagiavalduses märgitud ülalpidamiskulu ainult esmane ja hädavajalik ning hageja ei toonud esile ega tuginenud väitele nagu oleks elukalliduse tõusuga hageja igakuiseks ülapidamiseks vajalik summa erinev hagiavalduses märgitust. Järelikult rajaneb kohtuotsus asjaolule, mida pool esile ei toonud ja asjaolule mida menetluses ei arutatud. Kuivõrd kohus ei juhtinud poolte tähelepanu asjaolule, et kohus võib hinnata ülalpidamiskulu erinevalt kui hageja poolt oli märgitud ja nimetatud ning kostja poolt omaksvõetud on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 3 sätestatut. 26.

§ 61

lg 2 kohustab elatise määramisel lähtuma kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seega peaks kohtuotsusest nähtuma lapse vajadused ehk tegelikud ülalpidamiskulud, eriti tingimuses, kus kohus peab neid erinevaks hagiavalduses märgitust. Kohtuotsusest hageja vajadused ehk kohtu arvates tegelikud ülalpidamiskulud ei nähtu. Seega ei ole võimalik hinnata, kas väljamõistetud elatis on piisav, ebapiisav või ülemäära suur. 27. Üldreeglina ei tohi elatis

§ 61lg 4 järgi olla väiksem kui poolt kuupalga alammäärast.

Erandina sätestatakse kohtule võimalus elatise suurust vähendada

§ 61lg 6 märgitud alustel.

Kohtuotsuse põhistus

§ 61

lg 6 sätestatud elatise vähendamise aluse puudumisest on kummastav, arusaamatu ja vastuolus poolte poolt avaldatu ning õigeksvõetuga. Otsuses märgitakse õigesti, et pensionist ja puudetoetusest ei piisa hageja ülalpidamiseks, kuid jäetakse igasuguse tähelepanuta ja hinnanguta kostja väide, mille kohaselt ta on valmis kandma lapse puudetoetuse ja pensioni ning hageja poolt märgitud ülalpidamiskulude vahe. Kuivõrd hageja ei ole suuremaid ülalpidamiskulusid kui hagiavalduses märgitu esile toonud ja kohus nende suurust ei ole tuvastanud, on olemas alus

§ 61

lg 6 alusel elatise suuruse vähendamiseks alla sama paragrahvi lõikes 4 sätestatu määra. Vastupidine seisukoht oleks apellandi meelest vastuolus Riigikohtu praktikaga (RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07).

1. Kohtuotsuse kohaselt on kostja sissetulekuks 13 950 krooni kuus ja tema ülalpidamisel ei ole teisi alaealisi lapsi. Peale kohtuotsuse tegemist on kostja sissetulek muutunud. Kostja on 04.02.2009 koondatud ning 09.02.2009 võetud töötuna arvele. Kostja pidas vajalikuks rõhutada 4 et ta ei taotlenud istungil ega poolte vaidluses elatise suuruse vähendamist alla alammäära kohtuotsuses märgitud eluruumist loobumise ja väidetavalt tasaarvestuse põhjusel. Ringkonnakohtu põhjendus
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb protsessinormide rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kostja ei ole maakohtu vaidlustanud igakuise elatise maksmise kohustuse ja elatise tagantjärele välja mõistmise osas, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust selles osas kontrollida.
3. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes elatise suuruse kindlaks määramise osas ja selles osas tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu otsus rajaneb elatise suuruse kindlaksmääramise osas asjaolul, mida hageja ei ole oma nõude alusena esitanud. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes ainult neile ajaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada ning sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või kohus tugineda asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolusid otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul kui kohus on juhtinud sellele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ülalpidamiseks kulub igakuiselt 4 350 krooni. Õige on kostja väide, et hageja ei ole tuginenud maakohtu otsuse aluseks olevale asjaolule, et hagis märgitud ülalpidamiseks vajamineva 4 350 krooni all on hageja pidanud silmas üksnes esmaste ja hädavajalikele kulutusteks tarvilikku raha ning et elukalliduse tõusuga on hageja igakuiseks ülalpidamiseks vajalik summa tegelikkuses hagiavalduses märgitust erinev. Hageja on loetlenud hagis enda ülalpidamiseks vajalikke kulutusi ja kostja ei ole nende vajalikkusele vastu vaielnud. Kuna hageja ei ole tuginenud väitele, et hageja ülalpidamiseks kulub tegelikult hagis märgitust rohkem raha, puudus kohtul alus sellesisulise järelduse tegemiseks.
5. Elatise väljamõistmisel ei saa jätta hageja kui täiskasvanud isiku enda sissetulekut arvestamata. Vaidlust ei ole selle üle, et kohtu esitatud tõendite kohaselt on hageja sissetulekuks töövõimetuspension summas 2 990 krooni ja puudetoetus summas 560 krooni ehk kokku 3 550 krooni. Hageja ülalpidamiseks kuluva rahasumma 4 350 krooni ja hageja 3 550 krooni suuruse sissetuleku vahe moodustab seega 800 krooni kuus. Maakohtu menetluses jättis kostja hageja sissetulekute hulgast välja puudetoetuse 560 krooni ja oli nõus maksma elatist 1 360 krooni. Apellatsioonimenetluses avaldatud seisukoha kohaselt on kostja aga valmis võtma enda kanda üksnes hageja vajaduste ja kogu hageja sissetulekute tegeliku vahe ehk 800 krooni. TsMS § 436 lg 2 kohaselt peab kohtuotsus rajanema asjas esitatud tõenditele. Tõendite hindamine põhineb TsMS § 232 lg 1 kohaselt tõenditele igakülgse, täieliku ja objektiivse hinnangu andmisel. Poole vastuvõetud tõendiga mittearvestamist peab kohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses põhjendama. See tähendab, et kohus ei saa jätta poolte esitatud tõendeid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid nõuetekohaselt hinnates teeb.
6. Maakohus on kolleegiumi hinnangul kohaldanud vääralt ka materiaalõigust.

§ 38

lg 4 kohaselt loetakse

tähenduses lapseks alaealist isikut.

§ 60

, mis sätestab vanema kohustuse lapsele elatist maksta teeb vahet alaealisel ja täiskasvanud lapsel.

§ 61

, mis reguleerib elatise väljamõistmist teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel, reguleerib üksnes alaealisele lapsele elatise väljamõistmise korda ning seetõttu ei kehti täiskasvanud isikule elatise väljamõistmisel

§ 61lg-s 4 sätestatud elatise minimaalse 5 suuruse nõue.

Kuigi ka täiskasvanud lapsele elatise väljamõistmisel peab arvestama lapse vajadusi ja vanema võimet elatist maksta, tuleb selle kõrval igakordselt arvesse võtta ka lapse enda võimalusi elatist hankida. Alaealise lapse puhul lapse oma panusega enda ülalpidamisesse üldjuhul arvestada ei saa, kuna alaealine laps sõltub reeglina täielikult vanematest ning ei saa oma varalise olukorra muutmise osas midagi ette võtta. Seetõttu ongi

§ 61

lg-s 4 sätestatud elatise miinimum suurus ning selle kõrval lg-tes 5 ja 6 ka need erandlikud asjaolud, mille korral võib elatist vähendada alla miinimumi. Kuigi ka täiskasvanud lapsele elatise väljamõistmisel võivad elatise suuruse üle otsustamisel tulla arvesse samasisulised asjaolud, mis on sätestatud

§-s 61 alaealisele lapsele mõeldud elatise suuruse määramise kohta, on maakohtu seisukoht, et kostjalt väljamõistetav elatis ei tohi käesoleva vaidluse asjaolusid silmas pidades olla väiksem, kui

§ 61l-s 4 märgitud suurus, eeltoodu põhjal ekslik.

1. Arvestades seda, et kostja ei vaidle vastu hageja vajaduste suurusele summas 4 350 krooni ja on nõus maksma hagejale alates 21.01.2008 elatisena 800 krooni, tuleb hagi vastavas osas rahuldada. Kuna kostja on nõus võtma enda kanda kogu hageja sissetuleku ja vajaduste vahe, ei ole maakohtu poolt hageja ema rahalise panuse esiletoomine otsuse põhjendamisel asjakohane. Samal põhjusel ei ole elatise suuruse kindlaksmääramisel tähtsust kostja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendil tema koondamise kohta.
2. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poote endi kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 6