3-09-59/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-59 Otsuse kuupäev 13.märts 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Viru Maakohtu kohtudirektori 12.12.2008 käskkirja nr 5-1-1/30 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 11.09.2002 sõlmis XXX AS-ga Hansapank õppelaenulepingu. Õppelaenu võttis ta õpingute ajal Sotsiaal-Humanitaarinstituudis ja International Univerity Audentes´es kokku summas 87 000 krooni. 27.06.2008 esitas XXX Viru Maakohtule õppelaenu kustutamise avalduse. Viru Maakohus tasus maksegraafiku järgselt 30.08.2008 põhiosa makse summas 1916.96 krooni. 08.09.2008 Viru Maakohtu kohtudirektori käskkirjaga nr 4-2-2/15 vabastati XXX teenistusest avaliku teenistuse seaduse §-de 112, 114 lõigete 1 ja 21 alusel omal soovil alates 01.10.
3. 19.09.2008 esitas XXX Viru Maakohtu kohtudirektorile avalduse, paludes Vabariigi Valitsuse 08.07.1997 määruse nr 132 „Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise ning õppelaenu tagastamisel soodustuste andmise korra kinnitamise muutmise punkti“ 212 alusel kustutada õppelaenu põhiosa jääksumma ühekordse maksena. Seega taotles kaebaja õppelaenu kustutamist enne kustutamise alustamist riigiasutuses teenistuses oldud aja eest. 12.12.2008 käskkirjaga nr 5-1-1/30 keeldus Viru Maakohtu kohtudirektor õppelaenu ühekordse maksena hüvitamisest. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esindaja Marko Tiirik esitas kohtule kaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu kohtudirektori 12.12.2008 käskkirja nr 5-1-1/30 tühistamist ja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja leiab, et vaidlustatava käskkirjaga on rikutud tema õigust saada õppelaenu põhiosa jäägi kustutamist, kuna määruses ei ole nõuet, et subjektiivne nõudeõigus oleks pidanud tekkima enne 01.09.2004 õppelaenu kustutamiseks. Kaebaja leiab, et vaatamata sellele, et tal on subjektiivne nõudeõigus õppelaenu kustutamisele tekkinud peale 01.09.2004, on tal õigus õppelaenu ühekordsele hüvitamisele enne kustutamise alustamist riigiasutuses teenistuses oldud aja eest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja - Viru Maakohtu esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei arvestata õppelaenu andmise ja tagasimaksmise ning õppelaenu tagastamisel soodustuste andmise korra punkt 211 kohaselt õppelaenu kustutamisel laenu kustutamise alustamisele eelnenud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses teenistuses või tööl või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures tööl oldud aega isikutel, kellel on tekkinud subjektiivne nõudeõigus riigi vastu õppelaenu kustutamiseks 01.septembril 2004 või hiljem. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal ei ole Korra punktis 212 alusel õigust õppelaenu kustutamisele ühekordse maksena enne kustutamise alustamist riigiasutuses teenistuses oldud aja eest, kuna kaebaja lõpetas õpingud 15.02.2008, seega subjektiivne nõudeõigus tekkis tal ilmselgelt peale 01.septembrit 2004 ning tema suhtes kuulub kohaldamisele Korra punkt
4. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja XXX õppelaenu leping sõlmitud 11.09.2002, ta on õppelaenulepingu olemasolu kohta esitanud kirjaliku teate 10.01.2005, tal on avaliku teenistuse staaži üle 8 aasta ning ta eksmatrikuleeriti International University Audentes´est seoses õppekava täitmisega täies mahus 15.veebruaril
5. Seega kuulub antud juhul rakendamisele õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 30 kohaselt enne 01.09.2004 kehtinud õppelaenu tagasimaksmist reguleeriv Vabariigi Valitsuse 08.07.1997 määrus nr 132 „Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise ning õppelaenu tagastamisel soodustuste andmise korra kinnitamine“ (edaspidi Kord). Korra punkt 21 sätestab, et laenu kustutatakse vastavalt õppelaenulepingule, kuid mitte rohkem kui 1/5 ulatuses riigi tagatud laenusummast eksmatrikuleerimise või õpingute lõpetamise seisuga iga riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures teenistuses oldud või töötatud aasta (12 kuud) kohta. Laenu saanud isikul, kelle laenu esimene maksegraafikujärgne tagasimakse on 1.septembril
6. a või hiljem, kustutatakse laenu vastavalt õppelaenulepingule, kuid mitte rohkem kui summa ulatuses, mis saadakse eksmatrikuleerimise või õpingute lõpetamise seisuga riigi tagatud laenusumma jagamisel „Eesti Vabariigi haridusseaduse“ § 364 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenu tagasimaksmise maksimaalse 2 perioodiga täisaastates, iga riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures teenistuses oldud või töötatud aasta (12 kuud) kohta. Korra punkti 211 kohaselt laenusaaja, kellel on tekkinud subjektiivne nõudeõigus riigi vastu õppelaenu kustutamiseks 1.septembril 2004.a või hiljem, ühel aastal kustutamisele kuuluv õppelaenu osa ei või ületada summat, mis saadakse eksmatrikuleerimise või õpingute lõpetamise seisuga riigi tagatud laenusumma jagamisel „Eesti Vabariigi haridusseaduse“ § 364 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenu tagasimaksmise maksimaalse perioodiga täisaastates. Subjektiivne nõudeõigus tekib alates kõigi „Eesti Vabariigi haridusseaduses“ ja käesolevas määruses õppelaenu kustutamiseks sätestatud tingimuste (sealhulgas kehtiva õppelaenulepingu olemasolu, eksmatrikuleerimine seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamine seoses õppekava täitmisega täies mahus, riigi- või kohaliku omavalitsuse juures teenistuses või tööl või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures tööl olemine vähemalt 12 kuud ning punktis 22 nimetatud kirjaliku teate esitamine) täitmisest. Asutus või isik kustutab laenusaaja õppelaenu vastavalt õppelaenulepingule. Käesolevas punktis nimetatud laenusaajatel ei arvestata õppelaenu kustutamisel laenu kustutamise alustamisele eelnenud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses teenistuses või tööl või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures tööl oldud aega. Korra punkt 212 sätestab, et kui punktis 21 nimetatud laenusaajal on õigus õppelaenu kustutamisele enne kustutamise alustamist riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses teenistuses või tööl või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures tööl oldud aja eest ja laenusaaja vabastatakse teenistusest või lõpetatakse temaga töösuhe 1.septembril 2004 või hiljem, tasutakse laenusaajale kustutamisele kuuluva õppelaenu summa ja kustutatud laenusumma vahe ühekordse maksena. Vaidlus on selles, kas kaebajal on Korra punkt 212 alusel õigus õppelaenu kustutamisele ühekordse maksena enne kustutamise alustamist riigiasutuses teenistuses oldud aja eest. Kohtu arvates on subjektiivse nõudeõiguse tekkimise üheks eelduseks eksmatrikuleerimine seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamine seoses õppekava täitmisega täies mahus. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja lõpetas õpingud 15.02.2008, siis tekkis tal subjektiivne nõudeõigus peale 01.09.2004, seega kuulub tema suhtes kohaldamisele Korra punkt
7. Korra punktis 211 on üheselt ja selgesõnaliselt sätestatud, et antud punktis nimetatud laenusaajatel (s.t laenusaajatel, kellel on tekkinud subjektiivne nõudeõigus riigi vastu õppelaenu kustutamiseks 01.septembril 2004 või hiljem) ei arvestata õppelaenu kustutamisel laenu kustutamise alustamisele eelnenud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses teenistuses või tööl või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures tööl oldud aega. Kohus on seisukohal, et järelikult puudub kaebajal õigus õppelaenu kustutamisele enne kustutamise alustamist riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses teenistuses või tööl või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures tööl oldud aja eest. Asja materjalidest nähtuvalt hüvitas Viru Maakohus õigesti vastavalt Korrale kaebajale maksegraafiku järgsed maksed kuni ajani, mil kaebaja teenistusest vabastati. Vaidlustatud Viru Maakohtu kohtudirektori 12.12.2008 käskkiri nr 5-1-1/30 on õiguspärane ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 08.07.1997 määrusega nr 132 ning selle tühistamiseks puudub alus, mistõttu kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3 4