KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-20197 Otsuse tegemise aeg ja koht 30.november 2009 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi A.V. hagi V.S.i vastu elatise suuruse

) § 50 lg.1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt

§ 49

on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 60

lg.1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg.2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg.3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja ongi esitanud vastavasisulise avalduse ning kohtul lasub kohustus kindlaks teha, kas lapse vajadused või vanema varaline seisund on muutunud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid poolte ühise lapse vajaduste kasvu kohta. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et poolte kokkuleppe sõlmimise ajal oli laps nelja-aastane ja nüüd on viie- aastane, ei näita lapse vajaduste sellist kasvu, mis peaks tingima elatise suuruse muutmist ca ¼ võrra. Küll aga leiab kohus, et mõlema vanema varaline seis võib olla muutunud seoses töötusega. Kohtu poolt ei ole see kontrollitav. Hageja ei esita kohtule tõendit enda töötuse kohta, seda ei esita kostja poolel ka kostja esindaja. Kostja esindaja ütleb, et ei tea, kuna kostja viimati tööl käis, ta on töötuna arvel alates

1. juunist
2. Kuna pooled enda töötamise või mittetöötamise kohta tõendeid ei esita, ei saa kohus elatise suuruse muutmisel seda arvesse võtta. Kostja esindaja esitab kohtuistungil tõendi - Artur Sokolovi sünnitunnistuse (tl 60), et tõendada kostjal ka teise lapse olemasolu. Kohus märgib, et poolte vahel
3. märtsil 2008 sõlmitud ja kohtumäärusega kinnitatud poolte kokkulepe pidi olema sõlmitud teades, et kostjal on ka teine laps. Kumbki pool ei väida, et seda fakti oleks varjatud. Kostja majandusliku seisu muutumise hindamiseks peale kompromissi sõlmimist poolte vahel 25.märtsil 2008 on kohtule hageja poolt esitatud Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 2754807 väljavõte (tl 31), mille II jaos on kostja märgitud registriosa omanikuks. Väljavõttest nähtub, et kostja on 31.juulil 2008 omandanud mitteeluruumi aadressil Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa, xxx Hageja märgib, et mitteeluruumi saab ta kasutada äritegevuseks ja üürile andmiseks (tl 59). Kohus nõustub hagejaga. Kohus on seisukohal, et kinnistu mõttelise osa ost eeldas kostjal selleks vahendite olemasolu, millest hageja sai teada peale ostu toimumist. Seega oli kostja majanduslik seis ostu tegemise ajal juulikuus 2008 parem kui märtsis 2008, kui ta sõlmis poolte vahel elatise maksmiseks kompromissi. Toimiku leht 50-51 kajastuvad kostja panga kaudu tehtud tehingud AS Swedbank´is. Kostja on 13.augustil 2009 kandnud enda pangaarvele 15000 krooni. Nimetatud summa on tasutud 9000 krooni ulatuses S. S.le ja 6000 krooni ulatuses A.V.´le märgusõna all „alimendid“. Millistest allikatest kostja oma panka sissemaksetena kantud tulusid sai, ei ole hagejale ja kohtule teada. Ilmne on ainult see, et kostjal on tulud, mis pangaarvetel ei kajastu. Seetõttu leiab kohus, et elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda

§ 61

lg 4-st, mis sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et tal ei ole sellist summat hagejale igakuiselt võimalik maksta. Menetluskulude jaotus Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannavad hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 järgi võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemustest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda juhul, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et on alus TsMS § 164 lg 3 kohaldamiseks ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Marge Tamme kohtunik